Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-07-52505
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. märts 2008. a, Tartu
Tsiviilasja number
2-07-52505
Tsiviilasi
AS SEB Ühisliising hagi X vastu 74 727,83 krooni ja viiviste väljamõistmiseks Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
- hageja AS SEB Ühisliising (registrikood 10281767; asukoht Tornimäe 2, 10150 Tallinn); - hageja esindaja Katrin Verma (Lindorff Eesti AS; asukoht Rävala pst 5, 10143 Tallinn); - kostja X
Kostja esitas 15. jaanuaril 2008. a kohtule vastuse, milles teavitas kohut, et võtab hagi õigeks ning tunnistab tema vastu suunatud nõudeid.
Kostja on oma vastuses hagile hageja nõuet tunnustanud, seega on kostja hagi õigeks võtnud. TsMS § 444 lõike 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 361 ning TsMS § 367, rahuldab kohus AS SEB Ühisliisingu hagi X vastu võlgnevuse 74 727,83 krooni ja viiviste nõudes. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja võttis hagi kohe õigeks. Asja materjalidest nähtub, et hageja on 22. veebruari 2006. a teatises lepingu ülesütlemise kohta teinud kostjale ettepaneku võlgnetavate summade tasumiseks või läbirääkimistele tulemiseks võimalikule kokkuleppele jõudmiseks (tl 16). Hagi õigeksvõtuga on kostja tunnistanud hagiavalduses märgitut, et võlgnevuse sissenõudmise menetluses on hageja esindaja Lindorff Eesti AS saatnud kostjale perioodil 31. mai 2006. a kuni 28. juuni 2006. a kolm võlgnevuse tasumise kohustust meeldetuletavat kirja (tl 6). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega asub kohus seisukohale, et menetluskulud kannab kostja.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.