Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Heino-Vello Pihlak
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. märts 2008.a Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-48964
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagiavaldus Ivan Tafiitšuki vastu 147000 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS, registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu Esindaja: Riina Rebane Kostja: Ivan Tafiitšuk, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
03. märts 2008.a kirjalikus eelmenetluses
Hagiavaldus rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista Ivan Tafiitšukilt Balti Investeeringute Grupi Pank ASi kasuks 147 000 (ükssada nelikümmend seitse tuhat) krooni, sealhulgas tagastamata krediidisumma 77 687.23 (seitsekümmend seitse tuhat kuussada kaheksakümmend seitse krooni ja 23 senti) krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 15 188.87 (viisteist tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa krooni ja 87 senti) krooni, viivis 7 807.77 (seitse tuhat kaheksasada seitse krooni ja 77 senti) krooni, leppetrahv 15 537.45 (viisteist tuhat viissada kolmkümmend seitse krooni ja 45 senti) krooni, kahjuhüvitis 30 178.68 (kolmkümmend tuhat ükssada seitsekümmend kaheksa krooni ja 68 senti) krooni ja võla sissenõudmisega seotud kohtuvälised kulud 600 (kuussada) krooni. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtukulude jaotus Menetluskulu käesolevas tsiviilasjas kannab kostja. Hageja menetluskulu on: - hagi esitamisel tasutud riigilõiv 6750 (kuus tuhat seitsesada viiskümmend) krooni; - riigilõiv elektroonilise dokumendi väljatrüki eest 29 (kakskümmend üheksa) krooni.
Välja mõista Ivan Tafiitšukilt Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks tasutud riigilõiv 6779 (kuus tuhat seitsesada seitsekümmend üheksa) krooni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Kohtu seisukohad TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kätte kostja vennale allkirja vastu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 1.02.2006.a tarbijakrediidileping nr 0600188/25st, mille alusel on kostja saanud 50000 krooni krediiti intressimääraga 26,99 % aastas. Lepingu summast peeti kinni lepingu tasu 500 krooni. Kogu lepingu perioodi eest oli võlgnik kohustatud hagejale tasuma intressi summas 67723.05 krooni. Läbirääkimiste tulemusena sõlmisid hageja ja kostja 10.04.2006.a tarbijakrediidilepingu nr 0600188/25st kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta (edaspidi kokkulepe 1). Kokkuleppe 1 alusel olid kostja täitmata rahalised kohustused hageja ees 111 764.05 krooni, sh krediidisumma 49 175.68 krooni ja intress 62 588.37 krooni, millest eelnimetatud intress summas 62 588.37 krooni anulleeriti ning suurendati krediidisummat 35 000 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 84 175.68 krooni. Kokkuleppe nr 1 alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ning alates 21.11.2006 loeti uueks intressimääraks 27% krediidisummalt aastas. Kogu lepingu perioodi eest oli kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 113 405.08 krooni. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja endale võetud lepingulisi ja kokkuleppega nr 1 võetud kohustusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ja hageja saatis kostjale 13.07.2006.a, 16.10.2006.a, 13.11.2006.a ja 18.01.2007 kirjalikud meeldetuletused. Vaatamata kirjadele kostja oma võlgnevust hageja ees likvideerinud ei ole. Hageja saatis 12.12.2006, 10.04.2007 ja 14.06.2007 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatused, milles andis tähtaja kaks nädalat võlgnevuse likvideerimiseks, teavitades kostjat lepingu ülesütlemise
ohust ja andis võimaluse kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja ütles lepingu üles 12.07.2007.a ja nõudis kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Hageja nõue koosneb 77687.23 kroonist tagastamata krediidisummast, 15188.87 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intressist, 7807.77 krooni viivisest, 15537.45 kroonist leppetrahvist, 600 kroonist sissenõudmisega seotud kuludest ja 30178.68 kroonist kahjuhüvitisest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, st viivitas nende kohustuste täitmisega. Seetõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist vastavalt üldtingimuste punktile 6.1 ja hinnakirjale 0,25% tähtaegselt tagastamata krediidisummalt päevas. Hageja on viivise arvestust hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja on arvestanud viivist perioodi eest 13.07.2007.a kuni 22.11.2007.a. Kostja on tasumisega viivitanud 133 päeva ja hageja on arvestanud viivist 7807.77 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 6.3 alusel on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Arvestades, et kostjal oli lepingu ülesütlemise ajal tagastamata 77687.23 krooni, on hageja nõue 15537.45 krooni leppetrahvi saamiseks hagis kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohutuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju otsene varaline kahju või saamata jäänud tulu. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamisena 30178.68 krooni, mis moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Kahju hüvitamise nõue on hagiavalduses kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Seega tuleb kostjalt välja mõista võlgnevus 77687.23 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 15188.87 krooni, viivis 7807.77 krooni, leppetrahv 15537.45 krooni, võla kohtuvälise sissenõudmisega seotud kulu 600 krooni ja kohustuse mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju 30178.68 krooni.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud kui ka kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 139 lg 2 p 1 ning lg 3 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub hagihinnast. Hageja on tasunud riigilõivu hagihinnalt 6750 krooni. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 57 lg-le 2 tasutakse kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest riigilõivu 1 kroon iga leheküle eest. Hageja esitas digitaalselt allkirjastaud hagiavalduse koos lisadega kohtule elektroonilisel teel 29 lehel ning tasus selle eest vastavalt riigilõivuseadusele 29 krooni. Seega on hageja menetluskulu kokku riigilõiv 6779 krooni. Hageja võib nõuda täiendavate menetluskulude kindlaksmääramist 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.