Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hageja esindajale ja kostjale.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 14.01.2008 laekus hagejalt Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale hagi E S `i vastu laenuvõlgnevuse 2300 krooni, leppetrahvi 585 krooni, intressi ja viivise nõudes. Jõhvi kohtumajast suunati hagi Viru Maakohtu tööjaotuskava alusel kohtute koormuse ühtlustamise korras menetlemiseks Rakvere kohtumaja kohtunikele. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 27.12.2006 hagejale eraisiku laenutaotluse. 28.12.2006 sõlmisid hageja ja kostja tähtajalise laenulepingu nr AV-0047-281206, millega hageja andis kostjale laenu summas 2300 krooni. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressidega (intresimäär 18% aastas) maksegraafiku alusel. Intressi arvestatakse laenu väljamaksmise päevast kuni lepingu lõppemise päevani. Laenu tähtpäevaks oli 28.02.2007. Lepingu üldtingimuste p 5 kohaselt kohustus kostja laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel tasuma hagejale viivist 0,25% tähtaegselt tasumata summast päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva kohta. Pooled leppisid kohustuse rikkumise puhuks kokku leppetrahvis 25 % tagastamata laenusummalt. Lisaks eelnevale kohustub kostja hüvitama kõik kulutused, mida hageja teeb kostja kohustuse rikkumise või täitmata jätmise tõttu. Laen väljastati kostjale 28.12.2006 pangaülekandega arveldusarvele 221018075631 Hansapank. Kostja laenu tagastanud ei ole. Hagi esitamise seisuga (koostatud 10.01.2008) on kostjal tagastamata laen 2300 krooni ning tasumata intress summas 41.06 krooni. Laenulepingu Lisa nr 1 (maksegraafiku) alusel kohustus kostja tagastama hagejale nimetatud summa 2341.06 krooni hiljemalt 28.02.2007. Hageja teatas 29.08.2007 kostjale võlgnevusest ning palus viivitamatult võlgnevuse koos viivisega tasuda ning hüvitada tehtud kulutused (võlateatis 29.08.2007). Hageja esitas ka leppetrahvi nõude ning teatas, et kohustuse täitmata jätmisel täiendava tähtaja jooksul, ütleb hageja lepingu üles ning pöördub nõudega kohtusse. Kostja ei ole oma kohustusi täitnud ka täiendavalt antud tähtaja jooksul.

Nõude õiguslik põhistus Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja, laenusaaja kohustub tagastama sama rahasumma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi (VÕS § 397). VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning kokkulepitud tähtpäevaks (VÕS § 82 lg 1). Vastavalt lepingule on laenuandjal õigus leping üles öelda, kui laenusaaja ei täida laenu tagastamise ja/või intressi tasumise kohustust ning laenusaaja on olnud osalises või täielikus viivituses vähemalt kolme järjestikulise maksega ning laenuandja on kirja-

likult andnud vähemalt 2-nädalase tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et juhul, kui laenusaaja ei tasu võlgnevust ka täiendavalt antud tähtaja jooksul, ütleb laenusaaja lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Vastavalt VÕS § 195 lg 1 ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega. Lepingu ülesütlemisavaldus on tahteavaldus, mis muutub kehtivaks kättesaamisega või kätteantuks lugemisega (TsÜS § 69 lg 1). Nimetatud tahteavalduse tegi laenuandja (hageja) laenusaajale (kostjale) teatavaks tähitud kirja väljastamisega kostja elukoha aadressil – Kivi 28-16, Jõhvi. Ülesütlemisavaldus tahteavaldusena võib olla ka järelduslik. Pooled leppisid lepingu sõlmimisel kokku, et teade loetakse adressaadi poolt kättesaaduks, kui see on saadetud postiasutuse vahendusel liht- või tähitud kirjaga poole lepingus nimetatud asukoha aadressil ja teate postitamisest on möödunud 3 tööpäeva. Kostja ei ole teatanud hagejale muust aadressist, mistõttu saab hageja lugeda ülesütlemisavalduse tehtuks ja kehtivaks ning kostjal tuleb tagastada kogu laenusumma ja tasuda intressi (VÕS § 189). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on kostja kohustatud tasuma viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Lepingu üldtingimuste p 5 kohaselt on kostja kohustunud tasuma viivist 0,25% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva kohta. Hagi esitamisel on viivisvõlgnevuse suuruseks 1969.38 krooni. Hageja nõuab ka TsMS § 367 tulenevalt hagi esitamise kuupäevast alates veel mittesissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist kostjalt vastavalt lepingus kokkulepitud määrale (0,25%) tähtaegselt tasumata summast päevas iga laenusummaga viivitatud kalendripäeva kohta kuni kohustuse kohase täitmiseni.

VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja esitas kostjale leppetrahvi nõude summas 585 krooni (25% tagastamata laenusummast). Samuti on kostja kohustatud hüvitama hagejale kõik laenu sissenõudmisega tehtud kulutused vastavalt kehtestatud hinnakirjale. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid hageja poolt esitatud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kostja elukohas allkirja vastu kätte antud kostja abikaasale edasiandmiseks kostjale 25.01.2008. Kostjal vastuse andmise viimane tähtaeg oli 15.02.2008. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. TsMS § 322 lg 1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, siis loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kätte-

toimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. TsMS § 313 lg 2 kohaselt selgitatakse muust isikust dokumendi vastuvõtjale kohustust anda dokument esimesel võimalusel üle saajale. Kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise takistustest. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka kirjeldanud. Kohustus tuleneb poolte vahel sõlmitud kokkuleppest a seadusest. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 100-le on kohustise rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ning lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. Seega saab hageja hagis esitatud sissenõudekulude väljamõistmise nõude esitada kostja vastu vastavalt TsMS § 174-le. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 26. mail 2008.a

Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.