Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Kohus Kohtunik Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtuasja number

Viru Maakohus Natalja Losevtsova 29. veebruar 2008.a, Narva kohtumaja 2-06-16960

Tsiviilasi

A. B., P. K. hagi Kreenholmi Valduse AS vastu töövaidluses

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A. B. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x-xx, xxx) Hageja: P. K.(isikukood xxxxxxxxxxx, xxx xx-x, xxx) Kostja: Kreenholmi Valduse AS (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx xx, xxx) Hageja lepinguline esinadaja: Kristel Toom (isikukood xxxxxxxxxxx)

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine.

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Jätta A. B. ́i ja P. K. ́i hagi Kreenholmi Valduse AS vastu töövaidluses läbi vaatamata. Töövaidluskomisjoni otsus töövaidlusasi nr. 9.0202/1093-2006 ei jõustu. Töövaidluskomisjoni otsus töövaidlusasi nr. 9.0202/1092-2006 ei jõustu. Hagi läbivaatamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud: 24.05.2006.a esitasud A.B. ja P. K. avaldused Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Narva Töövaidluskomisjonile. Avalduste kohaselt nõudsid avaldajad Kreenholmi Valduse AS-ga sõlmitud töölepingute lõpetamise käskkirjade tühistamist, töölepingute lõpetamise aluse formuleeringu muutmist, töölepingute lõpetatuks tunnustamist töölepingu seaduse § 82 alusel ja hüvitiste tasumist.

Töövaidluskomisjoni 15.06.2006.a otsustega kohustati Kreenholmi Valduse AS-i tunnistama kehtetuks töölepingute lõpetamise käskkirjad, muuta töölepingu lõpetamise aluseid vastavalt töölepingu seaduse § 79 lg 1, mõisteti tööandjalt välja hüvitised. Muus osas jäeti avaldajate nõuded rahuldamata. Viru Maakohtule on Kreenholmi Valduse AS poolt esitatud taotlus töövaidluskomisjoni läbinud töövaidlusasjade nr 9.02-02/1092-2006 ja nr 9.02-02/1093-2006 läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kohtumääruse põhjendused: Vastavalt Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITVS) § 4 lg 4 on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevast seadusest tulenevate erisustega. ITVS § 24 lg 1 ja lg 4 kohaselt on Kreenholmi Valduse AS-l õigus kohtule esitada taotlus, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. ITVS § 24 lg 5 kohaselt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. A.B. ja P. K. esitasid avalduse koos lisadega töövaidluskomisjonile venekeeles. TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. TsMS § 33 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, kaebus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, võib kohus määratud tähtpäevaks nõuda esitajalt avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tõlget. Kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Kohus andis hagejatele, A. B.ja P. K., tähtaja avalduse esitamiseks. Samas selgitas kohus hagejatele, et vastavalt ITVS § 24 lg 7 kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu poolt määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Kuna hagejad ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu poolt määratud tähtpäevaks avaldusi, leidis kohus, et esitatud hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus teeb määruse eeltoodu alusel ning juhindudes TsMS §-dest 425 lg 1, 426 lg1, 463-466 ja 661 ja ITVS §-dest 4 lg 4 ja 24 lg 1, 4, 5 ja 7.