Tagaseljaotsus
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.02.2008, Rakvere kohtumaja, Võidu 2, Rakvere 44311
Tsiviilasja number
2-07-49407
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi ANDREY FEDOROV`i vastu võlgnevuse 138 000 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.kood 10183757, asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu linn; esindaja volikirja alusel: esindajad Liisa Saamot (asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu linn) Kostja: Andrey Fedorov (ik: xxxx), elukoht: xxxx Kirjalik menetlus Resolutsioon: Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Andrey Fedorov`ivastu 138 000 krooni nõudes tervikuna tagaseljaotsusega. Välja mõista Andrey Fedorov`ilt (ik: xxxx) 138 000 (ükssada kolmkümmend kaheksa tuhat) krooni Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks ja võlgnevuse katteks. Hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus otsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada kostjale ja hageja esindajale.
I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja Alexey Fedorov 02.04.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0700203/47st. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 70 000 krooni krediiti, millest peeti kinni lepingu sõlmimise tasu 700 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja maksma intressi 25,03% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 140 876.26 krooni. Krediidi brutosummaks kujunes 211 576.26 krooni. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kuna kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, oli hageja sunnitud saatma 23.07. 2007 ja 30.08.2007 kostjale kirjalikud meeldetuletused võla sissenõudmiseks. Kostja hageja kirjadele ei reageerinud ega võlgnevust ei tasunud. Hageja saatis 03.10.2007 kostjale lepingu ülesütlemishoiatuse ja 24.10.2007 ülesütlemisavaldusega ütles lepingu üles, nõudes kostjalt 93 448.42 krooni tasumist. Kostja hagejale võlgnevust tasunud ei ole. Hageja poolt esitatud hagiavalduse õiguslik põhjendus tugineb võlaõigusseadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 70 000 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg l p l sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat lepingu üleütlemisest, samuti pakkus võimalust alustada läbirääkimisi. Kostja sellele ei reageerinud, mistõttu hageja ütles lepingu üles. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda, p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud ühtegi makset, siis on tagastamata krediidisummaks 69 713.85 krooni ning lepingu ülesütlemise ajaks vastavalt kokkulepitule on tasumisele kuuluvaks intressisummaks 8 770.41 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on lepingu järgselt viivise määraks 25,03% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 24.10.2007 oli sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 21.39 krooni; seisuga 22.11.2007 on kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviseks 1 407.77 krooni.
VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on leppetrahvi suuruseks 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast. Lepingu alusel leppetrahvi suuruseks on 13 942.77 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjatele saadetud kirjade kulud summas 1000 krooni. Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele, esitab hageja leppetrahvi ületavas osas kostjate vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude summas 43 213 krooni, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Kahjuhüvitise väljamõistmine on põhjendatud asjaoluga, et peale lepingu ülesütlemist ei ole kostja tasunud mitte ühtegi makset. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista kokku 138 000 krooni, millest 69 713.85 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 8 770.41 krooni sissenõutavaks muutunud intress, 1 359.97 krooni viivis, 13 942.77 krooni leppetrahv, 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning kahjuhüvitis 43 213 krooni. Hageja avaldab, et on nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, võla sissenõudmisega seotud kirjad, lepingu ülesütlemine ja hoiatus, laenuteenuste hinnakiri. II Kohtumenetluse käik 27.11.2007 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale esitatud hagi edastati sama maakohtu sisemise tööjaotuskava alusel kohtute töökoormuse ühtlustamiseks läbivaatamiseks Rakvere kohtumaja kohtunikele. Kohtu korraldava määrusega 07.12.2007 võeti hagiavaldus Rakvere kohtumajas menetlusse ning hagimaterjalid väljastati kostjale tutvumiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 tulenevalt kohustas kohus kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud 21.01.2008, kuid kohtu määratud tähtajaks vastust esitanud ei ole. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. Kohtu poolt väljastati kostjale allkirja vastu hagimaterjalid tema elukoha aadressile – xxxx. Eesti Posti vahendusel väljastatud materjalid tagastati kohtule „hoiutähtaja möödumisel“. Kohtu käskjala vahendusel on hagimaterjalid kostjale allkirja vastu kätte antud 21.01.2008. Materjalide väljastamisel kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Vastuse andmise viimaseks tähtajaks oli kostjal 10.02.2008. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise takistustest. Esitatud hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid kõiki üle ei korda. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega, hagis esitatud asjaoludel on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kostja ei ole käesoleva ajani hagis esitatud nõudele, selle suurusele ja arvestuste alusele vastuväiteid esitanud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele 138 000 krooni (sellest tagastamata krediidisumma on 69 713.85 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 8 770.41 krooni, viivis 1 359.97 krooni, leppetrahv 13 942.77 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1000 krooni ja kahjuhüvitis 43 213 krooni). TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 3. juulil 2008. a. Nooremreferent
/allkiri/
I. Külavee L. Herne L. Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.