Harju Maakohus, Kentm i kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-5295
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
29. veebruar 2008. Tallinn
Kohtuasi
GG OÜ ( registrikood xxx, asukoht xxx) hagi MOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) vastu 44 600 krooni nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
05.02.2008
Istungil osalenud isikud
Hageja GG OÜ : esindaja RK, hageja seaduslik esindaja A Alamaa. Kostja MOÜ: esindaja J Reinmets
Liili Lauri
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista kostjalt MOÜ hageja GG OÜ kasuks 44 600 krooni. Jätta kohtukulud, mis koosnevad riigilõivust, ekspertiisitasust ja õigusabikulust) täies ulatuses kostja MOÜ kanda.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 2003.a. juulis hageja ja kostja kokkuleppe, millega hageja kohustus ehitama kande- ja kattekonstruktsioonid Tallinnas Xxx asuval objektil ning kostja kohustus selle eest vastavalt esitatud arvetele tasuma. Arved esitas hageja kostjale ja kostja võttis vastu need. Hiljem tellis kostja, et hageja teostaks samal objektil ka sanitaartehnilisi töid ning 08.09.2003.a. tegi hageja kostjale hinnapakkumise küttesüsteemide ja sanitaartorustike ehitamiseks, mida kostja aktsepteeris. Hageja teostas kokkulepitud tööd ning esitas 21.04.2004.a. kostjale arve nr 29 suurusega 100 000 krooni, mille maksetähtaeg oli 23.04.2004.a. ning mis seisnes sanitaartehniliste tööde tegemises Tallinnas Xxx asuval objektil. Kostja tasus arve osaliselt kokku summas 93 000 krooni. 03.05.2004.a. esitas hageja kostjale arve nr 31 suurusega 37 600 krooni, mille maksetähtaeg oli 06.05.2004.a. ning mis seisnes katusetööde tegemises Tallinnas Xxx asuval objektil. Kostja käesoleva ajani arvet tasunud hagejale ei ole. Kostja põhjendas arvete eest tasumata jätmist pretensiooniga, mille esitas 5 kuud peale arvete tasumise tähtaega. Pretensioonis viitas kostja sellele, et hageja ei teostanud töid tähtaegselt ning tehtud töödes esineb puudusi. Poolte kokkuleppel aga pikendati tööde vastuvõtmise tähtaega, kuna kostja ei varustanud hagejat õigeaegselt materjalidega. Kostja ei ole hageja suhtes esitanud leppetrahvi ega kahjunõuet. Kostja ei esitanud hagejale tööde tegemise ajal projekti, seetõttu teostati töid vastavalt kostja näpunäidetele ning ka materjalidega varustamine oli kostja üles e ja soov, seetõttu leiab hageja, et kostja poolsed väited tööde puuduste osas hageja vastu on alusetud. Hageja palub lähtuvalt eeltoodust ja juhindudes VÕS §-st 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 635, 637 lg 3 ja 4, 638 , TsMS § 4 lg 1, 60 lg 1 ja 162 kostjalt välja mõista hageja kasuks 44 600 krooni ja kohtukulud. Kostja vastuväited. Kostja hagiga ei nõustu. Hageja väited ei vasta tegelikele asjaoludele. Hageja nõue hõlmab kahte tööettevõtu suhet (arve 31: katusetööd ja arve 29: torutööd), mida tuleb vaadelda eraldi. Kostja väitel on hageja valesti märkinud, et töid tehti suulise kokkuleppe alusel ning hageja varjab tahtlikult 21.07.2003.a. aastal sõlmitud tööettevõtulepingut nr 003, kuna selles oli fikseeritud tööde lõpetamise tähtaeg (22.08.2003.a.) kui ka ehitustööde ajagraafik koos maksegraafikuga. Kostja leiab, et hageja on valesti märkinud, et poolte kokkuleppel pikendati tööde vastuvõtmise tähtaega. Sellist kokkulepet ei olnud, tööd pidid valmima 22.08.2003.a. Hageja on valesti märkinud ning pole tõendeid esitanud selle kohta, et kostja ei varustanud hagejat õigeaegselt materjalidega. Hageja on valesti märkinud, et kostja on hageja poolt teostatud tööd vastu võtnud ja aktsepteerinud hageja esitatud arved. Hageja ei ole kostjale ühtegi lepingus märgitud tööde teostamise akti esitanud, et kostjal oleks olnud võimalus hageja poolt teostatud töid vastu võtta, neid üle vaadata ja kontrollida. Hiljem ilmusid hageja töös ka varjatud puudujäägid, näiteks ei olnud katusekivid kinnitatud selliselt nagu pidid olema. Hageja ei ole kostjale esitanud ehitamise tehnilisi dokumente. Kostja on hagejale kokku maksnud katusetööde ja lisatööde eest 98 500 krooni. Arvestades, et lepingumaksumus oli 106 200 krooni, on kostja vaatamata puuduvatele dokumentidele ja vigadega tööle tasunud hagejale enamiku lepingusummast. Hageja on märkinud valesti, et kostja ei ole teatanud töövõtjale lepingutingimuste kõrvalekaldumisest. Kostja on hagejale saatnud 2 pretensioonkirja. Xxx kütte ja sanitaartorustike ehitus kohta esitas
hageja 15.09.2003.a. ettemaksu arve 118 000 krooni ja kostja tasus selle koheselt 19.09.2003.a.. Vaatamata ettemaksu kohesele tasumisele alustati hageja poolt töid suure hilinemisega. Teostatud tööde arve esitati kostjale alles 21.04.2004.a. Kostja nõudmisel lisati arvele teostatud tööde akt nr 1 , kostja ei ole seni nimetatud akti aktsepteerinud ja allkirjastanud kuna hageja ei ole kostjale ehitusseaduses nõutud torustike teostusjooniseid, ega survestusakte ja teisi ehitamise tehnilisi dokumente, samuti kaetud tööde akte, ehituspäevikut, töökoosolekute protokolle, ehitustoodete vastavussertifikaate jne. Kostja lootis, et hageja oma poolt teostatud töö puudused likvideerib ja maksis hageja palvel arve nr 29 summast 93 000 krooni. Hagejale sai teatatud, et kostja tasub arve täielikult siis, kui hageja esitab nimetatud arve juurde kuuluvad dokumendid. 2004.a. juulikuus selgus, et hageja poolt teostatud ja kostja poolt tasutud tööd on teostatud ebakvaliteetselt. Seintest, kuhu hageja oli paigaldanud erinevaid torustikke, hakkas välja tilkuma vett. Alumise korruse kabineti põrand märgus, eksperdid leidsid, et katlamaja on valesti ehitatud. Hageja keeldus oma töid parandamast. Kostja leiab, et hageja on rikkunud oluliselt lepinguid kostjaga ning teinud töid ebaprofessionaalselt. Kulutused, mis tekkisid kostjale hageja tehtud tööde ümbertegemisest, ületavad algse töö hinda ja hageja väide, et hageja teostas kokkulepitud tööd, ei ole õige. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja mõista kohtukulud välja hagejalt. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Asjas on tõendatud, et pooled sõlmisid 21.07. 2003 aastal töövõtulepingu nr 003 ( tlk 35), hageja kohustus ehitama katuse kande ja kattekonstruktsioonid ning 08.09.2003 lepiti kokku tööde maht ja hind küttele ja torustikule, mis kajastub hinnapakkumuses ( tlk 6) hoonele asukohaga Variku tee 4, Viimsi vald, Harjumaa. Vaidlust ei ole ka selle üle, et materjalidega varustamise kohustus oli kostjal, samuti projektdokumentatsiooni (tlk 31) koostamine. Kohaldada tuleb alates 01.07.2002.a. kehtiva võlaõigusseaduse sätteid (VÕS), mis puudutavad töövõtulepingut. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik ( tellija) aga maksma selle eest tasu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt on tasumata lepingusummast 44 600 krooni, kostja on oma kirjalikes vastuväidetes viidanud ebakvaliteetsele tööle. Puudub vaidlus kokkulepitud tööde mahu ja hinna üle. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmidusest, hageja poolt on töö teostatud ja üle antud. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele, kui töö ei vasta lepingutingimustele võib tellija VÕS § 646 lg 1 kohaselt nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist. Tellijal on kohustus tasuda tehtud töö eest, tellija ei või VÕS § 648 kohaselt vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö, kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Kohus asub seisukohale, et
kostja on õigustamatult jätnud hagejale tasumata kokkulepitud tasust 44 600 krooni. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Tunnistajana andis ütlusi M V , kes töötas vaidlusalusel objektil, tema ütluste kohaselt tegeles ta katusetöödega, tööd tehti M K juhiste järgi, kes oli kostja poolne tööde järelevalve, paigaldati nn rootsi kive vastavalt paigaldusjuhisele. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohus on määranud tuginedes TsMS § - le 293 lg 1 ehitustehnilise ekspertiisi. Ekspert Leo Rahumägi on väljendanud oma järeldused 01.02.2008 koostatud ekspertiisiaktis, ülevaatamisel selgus, et väidetavad defektid ja tegematajätmised on parandatud või lõpetatud. Ekspert on leidnud, et hageja tegemata tööde mahtu ei ole võimalik fikseerida, eksperdile projektdokumentatsiooni ei esitatud, lepingulise tähtaja ületamise põhjust ei ole võimalik selgitada, katusekivide kinnitamise juhend on koostatud E – S poolt, ekspert eeldab, et kivid on paigaldatud eeskirjade kohaselt, sest katusekate on terve. Kohus leiab, et M Projekt poolt koostatud 10.05.2004.a. eksperthinnang ( tlk 40) Xxx ei ole tõendiks TsMS § 293 mõttes. Esitatud eksperthinnang ei vasta nõuetele, on ühepoolne olukorra kirjeldus kostjapoolse järelevalve poolt. Olukorra kirjeldus ( tlk 12) on koostatud 12.10.2004.a. ilmselt kostja poolt, hageja kohalolekuta, ei nähtu, kes on selle koostanud ega ilmne, et hagejat oleks nendest puudustest informeeritud. Kohus leiab, et tõend ei ole usaldusväärne. 26.04.2004 ( tlk 41) M K koostatud ekspertiisi ei saa käsitleda tõendina TsMS § 293 mõttes. Kostja esindaja selgitas 05.02.2008 toimunud kohtuistungil, et just M Projekt poolt koostatud aktides on puudused kajastatud, hageja esindaja ütluste kohaselt on need aktid saadetud kaks aastat pärast tööde teostamist, mingisugust teadet puuduste kõrvaldamiseks ei ole esitatud. Tunnistaja ütluste kohaselt toimus töö teostamine M K juhendamisel ja järelevalvel, kes on ka esitatud M Projekti ekspertiisid koostanud. Ebatõenäoline on olukord, miks töö käigus või vahetult pärast töö teostamist väidetavatele puudustele tähelepanu ei juhitud. Kohus leiab, et tõendatuks tuleb lugeda asjaolu, et kostja ei pöördunud vastavasisulise pretensiooniga hageja poole vahetult pärast tööde vastuvõtmist, seda ei kinnita ükski kirjalik tõend. Asjaolu, et kostja pöördus inkassofirma poole, ei oma asjas tähtsust. Kohus leiab, et antud rahalises nõudes ei oma tähtsust vastuväited lepingulisest tähtajast mittekinnipidamine kohta, kohus ei saa ületada nõude piire ning kostjal vastav nõue puudub. Selles osas on pooled kokku leppinud 21.07.2003 ehitustööde ajagraafiku koos maksegraafikuga ja tagatised. Käesolevas vaidluses on oluline tuvastada, kas töö on teostatud kokkulepitud mahus.
Kostja ei ole tõendanud, et töö ei vasta lepingu tingimustele VÕS § 641 lg 2 mõttes, lg 6 kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija
poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhised, materjale või eeltöid piisavalt kontrollis. Kohus leiab, et ükski tõend ei kinnita, et kostja tellijana esitas pretensiooni ja nõudis töö parandamist, VÕS § 646 lg 5 kohaselt vaid sel juhul kui tellija on vastava nõude esitanud ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija ise töö parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kohus juhib tähelepanu, et OÜ L ja FIE UK tööde ja ümberehituste kirjeldustest ei ilme, et need oleks põhjustatud hageja ebakvaliteetsest tööst ( tlk 109 -125). VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. Hageja on esitanud teostatud tööde eest saamata jäänud tasu nõude. Kostja on oma vastuses kinnitanud ( tlk 32), et lepingumaksumus katusetööde eest oli 106 200 krooni, tasutud on 98 500 krooni. Kostjal tuleb hagejale välja maksta kokkulepitud tasu, tööd on teostatud just selles mahus, milles kokku lepiti ja sellest tasumata on 44 600 krooni. Hageja on kostjale esitanud arved nr 31 summas 37 600 krooni teostatud katusetööde eest ja nr 29 summas 100 000 krooni, millest tasumata on 7000 krooni sanitaartehniliste tööde eest. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Hageja on käesolevas menetluses tasunud hagi esitamisel riigilõivu, tasunud menetluse käigus ekspertiisi tasu ja kandnud õigusabikulu.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.