OÜ M kaebus kohtutäituri Kaire Põlts tegevusele täiteasjas nr 025/2010/3302 Hagita asi, mille hinda ei ole võimalik kindlaks määrata TsMS § 122 lg 3 alusel Avaldaja OÜ M (registrikood XXX, asukoht XXX) Avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus; Rävala pst 8, 10143 Tallinn; epost: [email protected]) Puudutatud isik kohtutäitur Kaire Põlts (kohtutäituri büroo asukoht Kentmanni 24-2, 10116 Tallinn; e-post: [email protected]) kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-39546.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.
3.Määrus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot (www.e-toimik.ee vahendusel esitades 25 eurot) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 AS-is Swedbank või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: “2-10-39546, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
1.13.08.2010. a saabus Harju Maakohtusse OÜ M kaebus kohtutäituri Kaire Põlts tegevuse kohta. Avalduse kohaselt esitas kohtutäitur Kaire Põlts avaldajale täitmisteate 025/2010/3302.
Järelpärimisel selgus, et nimetatud täiteasja sissenõudjaks on GGOÜ ja 1 904 krooni suuruse nõude aluseks Harju Maakohtu 26.05.2010. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-06-5295, mille alusel pidi GGOÜ tasuma OÜ M kasuks menetluskulud 5 208 krooni ulatuses ning OÜ M GGOÜ-le menetluskuludeks 8 152 krooni. Kohtutäiturile esitatud nõue oli koostatud 30.06.2010. a, kuid avaldaja oli tasunud juba 17.06.2010. a sissenõudjale tasaarvelduse summa 3 304 krooni (8 512 krooni – 5 208 krooni= 3 304 krooni), mille kohta sissenõudja vastuväiteid esitanud ei ole. Avaldajale jääb selgusetuks, millest lähtuvalt on tekkinud avaldaja võlgnevus sissenõudja suhtes summas 1 904 krooni, mida ei ole vaatamata korduvatele järelpärimistele avaldajale selgitanud ka kohtutäitur. 05.08.2010. a võttis kohtutäitur avaldaja arveldusarvelt maha summa 3 043.35 krooni (millele lisandus teenustasu 17 krooni). Avaldaja soovib, et avaldajale tagastataks kohtutäituri poolt rahasumma, milline on avaldaja arveldusarvelt kohtutäituri Kaire Põlts poolt maha võetud (3 043.35 krooni + panga teenustasu 17 krooni). Avaldaja soovib ka teada, kas avaldajal on õigus nõuda kohtutäiturilt sisse kulud, millised on avaldajale tekitatud põhjendamatu täitemenetluse käigus (telefonikõne, täitedokumendiga tutvumine, kirjade koostamine, seadusandlusega tutvumine) ning kas avaldajal on õigus nõuda kompensatsiooni avaldajale tekitatud moraalse kahju eest.
2.25.08.2010. a määrusega jättis kohus avalduse käiguta ja kohustas avaldajat esitama täpsustatud nõude ja tasuma riigilõivu.
3.10.09.2010. a esitas avaldaja nõude täpsustuse, mille kohaselt esitas avaldaja 30.07.2010. a kohtutäiturile kaebuse täitemenetluse nr 025/2010/3302 kohta. 11.08.2010. a vastati avaldajale lihtkirjalikus vormis nimetatud kaebusele. Avaldaja loeb 11.08.2010. a kohtutäituri vastuse kohtutäituri otsuseks ja esitab selle peale käesolevaga kaebuse. Avaldaja palub tunnistada kohtutäituri tegevus täitmisasjas nr 025/2010/3302 seadusega mittekooskõlas olevaks, kuna täitemenetluse käigus olev nõue (mis tuleneb tsiviilasjast nr 2-06-5295) on tasaarveldatud sissenõudjaga juba 17.06.2010. a st enne seda, kui oli esitatud nõue kohtutäiturile (30.06.2010.a). Lisaks palub avaldaja tunnistada täitemenetluse algatamine ning täitekulude väljamõistmine põhjendamatuks. Samuti soovib avaldaja vara arestimise tühiseks tunnistamist. Avaldaja on tasunud kaebuse esitamisel ka riigilõivu.
4.16.09.2010. a määrusega on käesolev tsiviilasi menetlusse võetud ja edastatud puudutatud isikule kohtutäiturile vastuse ja täitetoimiku ärakirja esitamiseks.
PUUDUTATUD ISIKU VASTUVÄITED JA MENETLUSE KÄIK
5.Puudutatud isik kohtutäitur Kaire Põlts kaebuse asjaoludega ei nõustu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtutäitur esitas kohtule vastuväite, mille kohaselt kohtutäiturile esitati täitmisele Harju Maakohtu 26.05.2010 ja 10.06.2010 määrus tsiviilasjas nr 2-06-5295, mis jõustusid 01.07.2010. a, ja sissenõudja, GGOÜ, avaldus. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile 12.07.2010 täitmisavalduse ning täitedokumendina ülalnimetatud jõustunud kohtumäärused, millega on OÜ-lt M välja mõistetud OÜ GG kasuks menetluskuludena kokku 5 208.- krooni. Seega olid täidetud seaduses sätestatud eeldused täitemenetluse algatamiseks ning kohtutäitur oli kohustatud täitemenetluse algatama. Võlgniku kaebuses esitatud väide, et võlgniku seisukohalt ei ole täidetud TMS § 23 lg 1 nõuded on, ülaltoodule tuginedes, väär. Nii, nagu on kohtutäitur (kohtutäituri büroo töötaja) märkinud juba 11.08.2010 dateeringuga kirjas võlgniku 30.07.2010 avaldusele, rõhutab kohtutäitur veelkordselt, et kohtutäituril puudub õiguspädevus vaadata läbi ja lahendada sissenõudja ja võlgniku vahelisi materiaalõiguslikke vaidlusi, mis puudutavad täitemenetlus dokumenteeritud nõudeid. Asjaolu, et kohtutäitur on õigusteadmistega isik, ei muuda teda õigustmõistvaks organiks, mida aga võlgnik kahjuks ei ole arvestanud. Kohtutäitur tegeleb täitedokumentide täitmisega (TMS § 3 lg 1). Võlgnik osundab oma kaebuses just nimelt kohtutäituri tegevusele, mille läbi kohtutäitur ei ole õiguslikult hinnanud sissenõudja võlanõude õiguslikku põhjendatust. Materiaalõiguslike hinnangute andmine ei ole kuidagi käsitletav aga kohtutäituri tegevusena täitemenetluse korraldamisel. Tuginedes ülaltoodule, ei ole kohtutäitur võlanõude materiaalõiguslikuks hindamiseks õigustatud, mistõttu on võlgniku kaebuses esitatud eelnimetatud viited asjakohatud ega põhista kuidagi kohtutäituri tegevuse mittevastavust seaduse nõuetele. Kuna täitemenetlus algatati seaduse alusel, on ka kohtutäituri tasu ja täitekulu otsused
põhjendatud. Lisaks viitab kohtutäitur asjaolule, et avaldaja 30.07.2010. a kohtutäiturile esitatud avaldust ei saanud lugeda kaebuseks, sest selle sisust tulenevalt on tegemist selgitustaotlusega ja seega ei ole 11.08.2010. a kohtutäituri büroost saadetud vastuskiri võrreldav kohtutäituri otsusega. Kohtutäitur leiab, et kuna täitemenetlus on algatatud õiguspäraselt, nõuetekohase täitedokumendi olemasolul, menetlustoimingud on tehtud kooskõlas seadusega, puuduvad käesoleval alused võlgniku kaebuse rahuldamiseks. Kohtutäitur palub jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda.
KOHTU SEISUKOHAD
6.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid oma algatusel. Kohus on välja nõudnud täiteasja nr 025/2010/3302 täitetoimiku ärakirja.
7.Esmalt märgib kohus, et OÜ M poolt kohtutäiturile esitatud (dateerimata) avaldust tuleb käsitleda justiitsministri 15.12.2009. a. määrusega nr 42 kinnitatud kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 1 tähenduses täitemenetlusosalise selgitustaotlusena, millele on 11.08.2010. a kohtutäituri büroo töötaja ka vastanud mitte aga täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 kohase kaebusena kohtutäituri tegevusele, sest võlgnik kirjeldab selles oma sissenõudjale suunatud võimalikke õiguslikke tagajärgi kaasa toovaid avaldusi ja reaaltoiminguid, mis kujutava sisult endast vastuväiteid sundtäitmisele esitatud nõudele (eelkõige väide justkui oleks nõue tasaarvestusega lõppenud) mitte aga konkreetseid etteheiteid kohtutäituri tegevusele. Viimaseks ei saa pidada üldsõnalist lootust ettepanekuga teha ettekirjutusi sissenõudjale täitmisavalduste koostamiseks ja esitamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 428 lg 1 p-ile 1 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja seda korda ei saa enam rakendada. Kuna kohtutäiturile esitatud selgitamisavaldust ei saa pidada (TMS) § 217 kohaseks kaebuseks, on seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustusliku korra rakendamise võimalus minetatud seoses vaidlusaluses täiteasjas täitemenetluse lõppemisega ning kohus lõpetab asjas menetluse.
8.Samas märgib kohus järgmist. Vaidluse all ei ole, et 15.07.2010. a. algatas kohtutäitur sissenõudja OÜ GG12.07.2010. a. avalduse ja Harju Maakohtu 26.05.2010. a kohtumääruse ja 10.06.2010. a kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-06-5295 alusel täitemenetluse menetluskulude võla (menetluskulud) summas 1904 krooni sissenõudmiseks OÜ M (tl 40-42). Kaebuse esitaja heidab kohtule esitatud kaebuses kohtutäiturile ette täiteasjas nr 025/2010/3302 eelkõige seda, et viimane ei ole kontrollinud sissenõudja poolt esitatud täitmisavalduse sisu. Vastavalt TMS § 23 lg-le 1 viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Seega tuleb kohtutäituril üldjuhul alustada täitemenetlust, kui TMS § 23 lg 2 eeldused on formaalselt täidetud, st talle on esitatud sissenõudja poolt avaldus ja õiguskindlast allikast pärinev täitedokument. Kuivõrd täitemenetlus on alustatud OÜ GG12.07.2010. a. avalduse ja Harju Maakohtu 26.05.2010. a kohtumääruse ja 10.06.2010. a kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-06-5295 alusel, oli kohtutäiturile esitatud sissenõudja avaldus ja TMS § 2 lg 1 p 1 kohane täitedokument ning kohtutäituril oli õigus ja kohustus algatada täitemenetlus. Kohtutäiturile esitatud täitmisavaldusest nähtub, et sissenõudja on soovinud esitada sundtäitmisele nõude summas 1904 krooni, millest kohtutäitur on ka juhindunud. Seadus ei näe ette kohtutäituri kohustust kontrollida enne täitemenetluse algatamist täitedokumendist tuleneva nõude olemasolu või hinnata võlgniku võimalikke materiaalõiguslikke vastuväited. Täitemenetluse aluseks olevatest täitedokumentidest ei nähtu, et nende resolutiivosadest tulenev võlgniku sooritus olnuks sõltuvuses sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule TMS § 21 lg 1 mõttes. Seega nagu nii kohtutäitur (tl 17) kui ka kohus (tl 21-22) on avaldajale eelnevalt selgitanud, kui võlgniku arvates oli
sundtäitmisele esitatud nõue lõppenud osaliselt tasaarvestusega ja/või täitmisega, st täitemenetlusosalistel on vaidlus täitmisele esitatud nõude olemasolu üle, oli võlgnikul täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamiseks õigus esitada sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221) ning hagimenetluse esemeks on pooltevahelise materiaalõigusliku vaidluse lahendamine või kaaluda sissenõudja vastu alusetu rikastumise ja/või kahju hüvitamise nõude esitamist.
8.Kohus jätab menetluskulud vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 menetlusosaliste enda kanda.
Kaija Kaijanen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.