Tsiviilasi nr 2-06-5295
Tsiviilasja number
2-06-5295
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ülle Jänes ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.11.2008 Tallinnas
Tsiviilasi
Ginessa Grupp OÜ hagi Monoliit OÜ vastu 44 600 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.02.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Monoliit OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
23.09.2008
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Ginessa Grupp OÜ (registrikood 10870558, asukoht Rehe 24, Viljandi), seaduslik esindaja juhatuse liige Andres Alamaa, lepinguline esindaja Rein Küttim Kostja Monoliit OÜ (registrikood 10715533, asukoht Sauna 3-6, Tallinn), esindaja Jaak Reinmets
Harju Maakohtu 29.02.2008 otsus tühistada 27 700 kr. väljamõistmise osas ja jätta hagi nimetatud summa osas rahuldamata, lugedes väljamõistetavaks summaks 16 900 kr. Jätta menetluskulu esimese ja teise astme kohtus 38% ulatuses kostja ning 62% ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.
Asjaolud
13.03.2006 esitas Ginessa Grupp OÜ kohtusse hagi Monoliit OÜ vastu 44 600 kr saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2003 juulis kokkuleppe, millega hageja kohustus ehitama katuse kande- ja kattekonstruktsioonid Tallinnas Variku tee 4 asuval objektil ning kostja kohustus selle eest vastavalt esitatud arvetele tasuma. Hiljem tellis kostja, et hageja teostaks samal objektil ka sanitaartehnilisi töid ning 08.09.2003 tegi hageja kostjale hinnapakkumise küttesüsteemide ja sanitaartorustike ehitamiseks, mida kostja aktsepteeris. Hageja teostas kokkulepitud sanitaartehnilised tööd ning esitas 21.04.2004 kostjale arve nr 29 suurusega 100 000 kr, mille maksetähtaeg oli 23.04.2004. Kostja tasus arve osaliselt, kokku summas 93 000 kr. 03.05.2004 esitas hageja kostjale arve nr 31 summas 37 600 kr, mille maksetähtaeg oli 06.05.2004 ning mis seisnes katusetööde tegemises Tallinnas Variku tee 4 asuval objektil. Kostja käesoleva ajani arvet tasunud hagejale ei ole. Kostja põhjendas arvete eest tasumata jätmist pretensiooniga, mille esitas 5 kuud peale arvete tasumise tähtaega. Pretensioonis viitas kostja sellele, et hageja ei teostanud töid tähtaegselt ning tehtud töödes esineb puudusi. Poolte kokkuleppel aga pikendati tööde vastuvõtmise tähtaega, kuna kostja ei varustanud hagejat õigeaegselt materjalidega. Kostja ei ole hageja suhtes esitanud leppetrahvi ega kahjunõuet. Kostja ei esitanud hagejale tööde tegemise ajal projekti, seetõttu teostati töid vastavalt kostja näpunäidetele ning ka materjalidega varustamine oli kostja ülesanne ja soov. Hageja palus kostjalt välja mõista hageja kasuks 44 600 kr ja kohtukulud. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja väited ei vasta tegelikele asjaoludele. Hageja nõue hõlmab kahte tööettevõtu suhet, mida tuleb vaadelda eraldi. Kostja väitel on hageja valesti märkinud, et töid tehti suulise kokkuleppe alusel ning hageja varjab tahtlikult 21.07.2003 sõlmitud tööettevõtulepingut nr 003, kuna selles oli fikseeritud tööde lõpetamise tähtaeg (22.08.2003.a.) kui ka ehitustööde ajagraafik koos maksegraafikuga. Hageja on valesti märkinud, et poolte kokkuleppel pikendati tööde vastuvõtmise tähtaega. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja ei varustanud hagejat õigeaegselt materjalidega ja pole esitanud hagejale ka projekti. Hageja on valesti märkinud, et kostja on hageja poolt teostatud tööd vastu võtnud ja aktsepteerinud hageja esitatud arved. Hageja ei ole kostjale ühtegi lepingus märgitud tööde teostamise akti esitanud, et kostjal oleks olnud võimalus hageja poolt teostatud töid vastu võtta, neid üle vaadata ja kontrollida. Hiljem ilmusid hageja töös ka varjatud puudujäägid. Hageja ei ole kostjale esitanud ehitamise tehnilisi dokumente. Tegelikult on kostja hagejale kokku maksnud katusetööde ja lisatööde eest 98 500 kr. Arvestades, et lepingumaksumus oli 106 200 kr, on kostja vaatamata puuduvatele dokumentidele ja vigadega tööle tasunud hagejale enamiku lepingusummast. Hageja on märkinud valesti, et kostja ei ole teatanud töövõtjale lepingutingimustest kõrvalekaldumisest. Kostja on hagejale saatnud 2 pretensioonkirja. Variku tee 4 kütte ja sanitaartorustike teostatud tööde arve esitati kostjale 21.04.2004. Kostja nõudmisel lisati arvele teostatud tööde akt nr 1, kostja ei ole seni nimetatud akti aktsepteerinud ja allkirjastanud, kuna hageja ei ole kostjale esitanud ehitusseaduses nõutud torustike teostusjooniseid, ega survestusakte ja teisi ehitamise tehnilisi dokumente. Kostja lootis, et hageja oma poolt teostatud töö puudused likvideerib ja maksis hageja palvel arve nr 29
summast 93 000 kr. Hagejale sai teatatud, et kostja tasub arve täielikult siis, kui hageja esitab nimetatud arve juurde kuuluvad dokumendid. 2004 juulikuus selgus, et hageja poolt teostatud ja kostja poolt tasutud tööd on teostatud ebakvaliteetselt. Hageja keeldus oma töid parandamast. Maakohtu otsus Harju Maakohus 29.02.2008 otsusega rahuldas hagi ja jättis kohtukulud kostja kanda. Vaidlus puudus selles, et pooled sõlmisid 21.07.2003 töövõtulepingu ning hageja kohustus ehitama katuse kande ja kattekonstruktsioonid. 08.09.2003 lepiti kokku tööde maht ja hind küttele ja torustikule, mis kajastus hinnapakkumuses hoonele asukohaga Variku tee 4, Viimsi vald, Harjumaa. Vaidlust ei olnud ka selle üle, et materjalidega varustamise kohustus oli kostjal, samuti projektdokumentatsiooni koostamine. Vaidlus puudus ka kokkulepitud tööde mahu ja hinna üle. Tunnistaja Martin Vilgatsi ütluste kohaselt, kes tegeles vaidlusalusel objektil katusetöödega, tehti tööd Meelis Kannu juhiste järgi, kes oli kostjapoolne tööde järelevalve. Nn rootsi kive paigaldati paigaldusjuhise järgi. 01.02.2008 koostatud kohtu määratud ekspertiisiaktis on leitud, et väidetavad defektid ja tegematajätmised on parandatud või lõpetatud, hageja tegemata tööde mahtu ei ole võimalik fikseerida, eksperdile projektdokumentatsiooni ei esitatud, lepingulise tähtaja ületamise põhjust ei ole võimalik selgitada, katusekivide kinnitamise juhend on koostatud Est-Steini poolt ning ekspert eeldas, et kivid on paigaldatud eeskirjade kohaselt, sest katusekate on terve. Melkom Projekt poolt koostatud 10.05.2004 eksperthinnang ei vasta nõuetele, on ühepoolne olukorra kirjeldus kostjapoolse järelevalve poolt, mis on koostatud 12.10.2004 hageja kohalolekuta. Sellest ei nähtu, kes oli koostaja ega ilmne, et hagejat oleks nendest puudustest informeeritud. Seega ei ole tõend usaldusväärne. 26.04.2004 Meelis Kannu koostatud ekspertiisi ei saa käsitleda tõendina TsMS § 293 mõttes. Kuna tunnistaja ütluste kohaselt toimus töö teostamine Meelis Kannu juhendamisel ja järelevalvel, kes on ka esitatud Melkom Projekti ekspertiisid koostanud, oli ebatõenäoline, miks töö käigus või vahetult pärast töö teostamist väidetavatele puudustele tähelepanu ei juhitud. Seega ei olnud tõendatud asjaolu, et kostja oleks pöördunud vastavasisulise pretensiooniga hageja poole vahetult pärast tööde vastuvõtmist. Asjaolu ei kinnita ka ükski kirjalik tõend. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, et kostja on pöördunud inkassofirma poole. Kostja ei ole tõendanud, et töö ei vasta lepingu tingimustele VÕS § 641 lg 2 mõttes; lg 6 kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjale või eeltöid piisavalt kontrollis. Ükski tõend ei kinnita, et kostja tellijana esitas pretensiooni ja nõudis töö parandamist. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. Hageja on esitanud teostatud tööde eest saamata jäänud tasu nõude. Kostja on kinnitanud, et lepingumaksumus katusetööde eest oli 106 200 kr, kuid tasutud on 98 500 kr. Tööd on teostatud just sellises mahus, milles kokku lepiti, ja sellest tasumata on 44 600 kr.
Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 29.02.2008 otsuse ning kohtukulud koos ekspertiisitasudega välja mõista vastustajalt. Apellant ei nõustu kohtu väitega, et vaidlus puudus kokkulepitud tööde mahu ja hinna üle. Toimikus on hulgaliselt dokumente, mille kohaselt toimus vaidlus kokkulepitud mahtude ja hinna üle. Eeltooduga rikkus kohus TsMS § 442 lg 8, sest ei ole analüüsinud kõiki tõendeid. Kohus ei ole arvestanud apellandi poolt kohtule esitatud nõudeid, taotlusi ja kirjalikke dokumente, mille alusel vastavalt VÕS § 641 lg 1 peavad lepingutingimustele vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kohus ei ole oma otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja faktiliste väidetega. Oma otsuse põhjenduseks on kohus moonutanud kohtu määratud ekspet Leo Rahumägi kirjalikku väidet. Samuti on kohus kasutanud põhjendustes eksperdi eeldust, et katusekivid on paigaldatud eeskirjade järgi. Lähtudes otsuse tegemisel eksperdi eeldusest, jättis kohus arvestamata apellandi esitatud dokumendid, millest nähtub, et vastustaja ei ole katusekive nõuetekohaselt kinnitanud. Põhjendamatult on kohus jätnud käsitlemata Meelis Kannu koostatud ekspertiisi, kuna see ei olevat usaldusväärne. Samuti on kohus tuginenud valesti tunnistaja väidetele, et tööd tehti Meelis Kannu juhiste järgi. Kohus on väitnud ekslikult, et apellant ei ole pöördunud pretensioonidega hageja poole vahetult pärast tööde vastuvõtmist. Kostja pöördumine inkassofirma poole näitas, et kostja on kasutanud kõiki võimalusi, et vastustaja töövõtjana täidaks oma lepingulised kohustused. Vastustaja kohustuste mittetäitmisele viitavad ka OÜ Levantise ja FIE Urve Kitenko tööde ja ümberehituste kirjeldused, arved ja pangaülekanded, millised kohus jättis põhjendamtult tähelepanuta. Kohus on jätnud põhjendamata, miks tagastas kohus apellandile 05.02.2008 esitatud dokumendid, millest nähtub, et haginõue on alusetu. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Vastuses hagile on kostja muuhulgas väitnud, et arves nr. 31 märgitud katuse lisatööd on kostja juba hagejale tasunud arvete nr. 49 ja 79 alusel. Hageja ei ole selle väite osas oma seisukohta väljendanud ega vastu vaieldnud, ja ka maakohus on jätnud selle väite tähelepanuta. Apellatsiooniastmes esitatud ja vastuvõetud tõenditest nähtub, et hageja on kostjale esitanud 03.10.2003 arve nr. 49 Variku 4 lisatööde eest 17 700 kr. ulatuses ja 05.12.2003 arve nr. 79 Variku 4 lisatööde eest summas 10 000 kr. Samas esitatud kontoväljavõttest nähtub, et 07.11.2003 on kostja kandnud hageja arvele 17 700 kr. ja 22.12.2003 10 000 kr. Seejuures arves nr. 31 märgitud lisatööde summa 8474,58 kr.(ilma käibemaksuta) kattub kroonise täpsusega arves nr. 79 märgitud summaga (ilma käibemaksuta).
Nimetatuga loeb kolleegium tuvastatuks, et arves nr. 31 nõutud tasust on kostja juba maksnud 27 7000 kr. ehk selles ulatuses on hageja tasunõue alusetu, ja vähendab sellega seoses katusetööde eest nõutud tasu 9 900 kroonile ja kogu kostjalt väljamõistetavat summat 16 900 kroonile. Kuivõrd hagi sellega rahuldatakse ca 38% ulatuses, jätab ringkonnakohus esimese ja teise astme menetluskulu 38 % ulatuses kostja ja 62% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas on maakohtu otsus tasu väljamõistmiseks õige ja põhjendatud. VÕS § 635 lg.1 kohaselt on tellija kohustatud töövõtjale maksma töö eest tasu. VÕS § 637 lg.3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kostja oli töövõtulepingu hagejaga sõlminud oma majandustegevuses (oli hageja suhtes peatööettevõtja) ja VÕS § 643 kohaselt pidi ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul ja mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeagselt, ei või ta töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju. Nendest sätetest tuleneb, et tasu maksmisest ei või lihtsalt keelduda pärast töö tegemist esitatud arvete tasumata jätmisega. Kostja on küll kohtule esitanud Melkom Projekti 10.05.2004., 26.04.2004 28.04.2004 ja 10.06.2004 kirjad, kus osundatakse tehtud töö puudustele, kuid ta ei ole tõendanud, et kostja oleks need saatnud või üle andnud töövõtjale ja teatanud makstava tasu alandamisest või esitanud nõuet kahju hüvitamiseks. Kostja ei ole seoses talle hageja poolt väidetavalt tekitatud kahjuga esitanud hagejale tasaarvestuse avaldust ega antud kohtumenetluses vastuhagi. Seetõttu on ainetu kostja väide kahju tekitamisest ja mitteasjakohased tema poolt selle kohta esitatud tõendid.
Tiit Kollom
Ülle Jänes
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.