Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja laenas 06.10.2004 sõlmitud kirjaliku laenulepingu alusel V.M. 50 000 krooni intressimääraga 5 % laenujäägilt kuus laenusumma tagastamise tähtajaga 2006. aasta lõpuks. Kostja ei ole ühtegi intressimakset teinud, tagastamata on ka laenusumma. Hageja suulised järelepärimised on jäänud tagajärjetuks. Hageja esitas 20.06.2006 Tartu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluses avalduse kostjalt põhivõla ja 50 000 krooni suuruse intressi väljamõistmiseks. V.M. esitas maksekäsule vastuväite, mille kohaselt ta on maksnud hagejale 18 500 krooni intresse. Kohtuistungil 16.10.2007 esitatud suuliste vastuväidete kohaselt on kostja tasunud hagejale kahel korral 5000 krooni, kuid makse ei ole tehtud mitte äriühingu pangakontole, vaid J. B isiklikule pangaarvele. Kostja väitel andis talle pangakonto numbri J. B. Lisaks on kostja maksnud laenu tagasi sularahas, saamata selle kohta hageja esindajalt kirjalikku kinnitust. Kostja väitel on ta tasunud sularahas veel 18 000 krooni. 12.02.2008 kohtuistungil ütles kostja esindaja, et hagi on põhjendatud 30 000 krooni ulatuses, sest kostja on hagejale maksnud 15 000 krooni põhivõla ja 5000 krooni intressi katteks. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel oli sõlmitud laenuleping 06.10.2004. Laenusumma, laenutingimuste ja laenu tagastamise tähtaja üle vaidlust ei ole. Laenulepingu punktis 2 on pooled kokku leppinud, et laenuintressi tasumine toimub iga kuu 14. kuupäevaks laenuandja, so OÜ J. arveldusarvele. Laenu tagastamine pidi lepingu punkt 3 kohaselt toimuma 2006. a lõpuks. Laenusumma tagastamisel oli laenuandja kohustatud andma laenusaajale summa vastuvõtmise kohta tema poolt allkirjastatud tõendi. Hageja seadusliku esindaja J. B väitel ei ole V. M ühelgi korral maksnud OÜ-le J. intressi, samuti on tagastamata laen. Kohus ei nõustu kostja esindajaga, et hagi on esitatud kohtusse hilja, rikkudes heade kommete printsiipi. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses avalduse kohtule enne laenusumma tagastamise tähtaega. Maksekäsu menetluses oleku ajal saabus ka laenu tagastamise tähtaeg. Hageja ei ole nõude esitamisega põhjendamatult kaua viivitanud. Kostjal ei ole kohtule esitada ühtegi tõendit selle kohta, et ta on täitnud laenulepingust tuleneva omapoolse kohustuse: maksnud intressi ning tähtajaks tagastanud laenusumma. Kokku on lepitud maksete tegemine pangakontole või sularahas maksmise korral raha vastuvõtmise kohta allkirja andmine (laenulepingu punktid 2 ja 3). Kostjal ei ole ühtegi allkirja laenusumma ja/või intressi tasumise kohta sularahas. Hageja esindaja väitel ei ole sularahas makseid tehtud. Kostja väited sularaha maksmise kohta on tõendamata ning kohus neid otsuse tegemisel arvesse võtta ei saa. V. M kontolt on tehtud makseid J. B, kuid mitte kunagi OÜ-le J. Kohtule on tõendamata poolte kokkulepe muuta laenulepingu punkti 2 selliselt, et intressimaksed tuleb teha J. B. Kostja on esitanud väljavõtte oma pangakontol toimunud tehingutest. V. M ei ole märkinud J.B. makstud summade selgituseks, et tegemist on OÜ-lt J. võetud laenu intresside maksmisega. Tl-l 44 oleva V.M. SEB Ühispanga konto väljavõtte kohaselt on ta 23.08.2004 maksnud J.B. intressi osamakse 5000 krooni. Laenuleping hageja ja kostja vahel sõlmiti aga alles 06.10.2004, seega ei saanud kostja 23. augustil maksta intressi vaidlusaluse laenulepingu järgi. V.M. poolt tema Hansapanga kontolt 29.03.2006 J.B. makstud 5000 krooni selgitusse on märgitud „laen“. Kelle laenu V.M. tasub, on teadmata. Kuivõrd V.M. on varasemalt tasunud J.B. intresse ning J. B väitel on tema ja V.M. olnud äripartnerid, millest on tekkinud muid kohustusi, siis ei saa kohus käsitleda V.M.

poolt J.B. 29.03.2006 tehtud makset OÜ-le J. võla (või intressi) tasumisena. Kostja selline väide jääb paljasõnaliseks. J. B väitel oli tema ja kostja vahel sõlmitud ka muid lepinguid, mida kinnitab lisaks eelpool viidatud pangakonto väljavõttele tunnistaja T.S. . Tunnistaja ütluste kohaselt oli tegemist saeraami soetamise tehinguga. T.S. sai ka ise J. B laenuks 49 750 krooni. Tunnistaja T.S. ütles, et tema maksis lisaks oma laenu tagasimaksetele ka V.M. korraldusel paaril korral J.B. V.M. poolt võetud laenu katteks summasid, aga millal ja kui palju, seda tunnistaja ei mäleta. Samuti ei tea ta täpselt, kes V. M laenu andis, kas J. B isiklikult või OÜ J. Seega ei ole ka tunnistaja ütlustega tõendatud V.M. poolt OÜ-lt J. võetud laenu intresside maksmine ning laenu tagastamine. Laenusumma on terves ulatuses tagastamata, mistõttu kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 50 000 krooni põhivõla katteks. Kostja oli kohustatud maksma intressi 5 % laenujäägilt kuus. Kuivõrd laenujääk laenulepingu kehtivuse ajal ei vähenenud, siis tuli kostjal maksta intressi 2500 krooni kuus, 27 kuu eest seega 67 500 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 lubab viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise nõue on nii seadusesättel (VÕS § 113 lg 1) kui ka laenulepingu punktil 2 põhinev, seega kokku lepitud ja kuulub laenuandja nõudmisel tasumisele. Hageja on vähendanud laenulepingus kokku lepitud viivisemäära – 0,5 % päevas viivitatud summalt – seadusega sätestatud viivisemäärani. Kohus mõistab kostjalt välja viivise alates laenusumma tagastamisele järgnevast päevast (01.01.2007) kuni hagiavalduse kohtusse esitamise päevani (30.06.2007) summas 2 610 krooni. Kohus rahuldab TsMS § 367 alusel esitatud viivisnõude ning mõistab kostjalt välja viivise VÕS §-des 113 ja 94 sätestatud määras alates 01.07.2007 kuni kostja poolt põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.