Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

ASJAOLUD

Eesti Vabariigi Justiitsministeerium edastas 27.12.2007 Harju Maakohtule tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Ukraina Justiitsministeeriumist saabunud Žitomiri oblasti Novograd-Volõnski linna-rajoonikohtu 02.07.2007 kohtuotsuse xxx moraalse kahju ja kohtukulude väljamõistmise kohta. Avaldusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt on Žitomiri oblasti Novograd-Volõnski linna-rajoonikohus teinud 02.07.2007 otsuse, millega on xxx välja mõistetud xxx kasuks moraalne kahju 5000 grivnat ja kohtukulud 38 grivnat ja 48 kopikat, seega kokku 5038 grivnat ja 48 kopikat. Avaldaja palub kohtukulud osas, so 8 grivnat ja 50 kopikat üle kanda arveldusarvele nr. 31411537700007, kood 22090100, ZKPO Riigikassa, MFO 811039, saaja NovogradiVolõnski linna Riigikassa Talitus ja informatsiooni-tehnilise kindlustamise eest summas 29 grivnat ja 98 kopikat kanda üle arveldusarvele nr 31216259700007, kood ZKPO 22062846, MFO 811039, saaja Žitomiri oblasti Peariigikassa Talitus. xxx on ära kuulatud ning ta tunnistab osaliselt otsust. Tema seletuste kohaselt oli ta teadlik kohtuistungist Ukrainas, kuid ei osalenud seal rahalistel põhjustel. Puudutatud isik sai otsuse esmakordselt kätte ukraina keeles. Otsust täitnud ei ole, kuna teadmata on hagejale maksmise rekvisiidid.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. TsMS § 623 lg 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Kohtu hinnangul vastavad menetletav avaldus ja sellele lisatud dokumendid TsMS § 622 lg 1 sätestatud nõuetele. TsMS § 620 lg 2 kohaselt välisriigi kohtulahendit tunnustatakse Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis. Eesti Vabariigi ja Ukraina vahel on 15.02.1995 alla kirjutatud leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-ning kriminaalasjades, mis reguleerib kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist (artiklid 40-45). Avaldusele on lisatud kohustuslikud lisad, mis on sätestatud lepingu artiklis 41 lg 4. Otsus on jõustunud 23.07.2007. Võlgniku selgitustega on kinnitamist leidnud, et kostjale, kes ei osalenud protsessil, oli kohtukutse kätte antud ning ta oli teadlik asja arutamisest. Täitmise korda reguleeritakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsust täita (artikkel 42). Lepingu artiklis 43 on sätestatud tunnustamisest või täitmisest keeldumise alused. Käesoleval juhul keeldumise aluseid kohus tuvastanud ei ole. TsMS § 623 lg 5 kohaselt peab täitmisele kuuluv rahasumma olema kohtu määruses märgitud Eesti kroonides. TsMS § 124 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Arvestades Eesti Panga kurssi avalduse esitamise seisuga 27.12.2007 oli üks Ukraina grivna (UAH) 2.13112 Eesti krooni (EEK). Žitomiri oblasti Novograd-Volõnski linna-rajoonikohtu otsusega 02.07.2007, mille kohaselt Vassili Zakurakin`ilt mõisteti välja xxx kasuks moraalne kahju 5000 grivnat, so arvestatuna ümber Eesti kroonidesse 10 655.60 krooni ning kohtukulud 38 grivnat ja 48 kopikat, so arvestatuna ümber Eesti kroonidesse 82 krooni, seega kokku 5038 grivnat ja 48 kopikat ehk 10 737.60 krooni. Avaldaja palub kohtukulud osas, so 8 grivnat ja 50 kopikat (so 18.10 Eesti krooni) üle kanda arveldusarvele nr. 31411537700007, kood 22090100, ZKPO Riigikassa, MFO 811039, saaja Novogradi-Volõnski linna Riigikassa Talitus ja informatsiooni-tehnilise kindlustamise eest summas 29 grivnat ja 98 kopikat (s.o. 63.90 Eesti krooni) kanda üle arveldusarvele nr 31216259700007, kood ZKPO 22062846, MFO 811039, saaja Žitomiri oblasti Peariigikassa Talitus. TsMS § 172 lg 1 tulenevalt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus, arvestades asjaolusid, leiab, et menetluskulud tuleb jätta xxx kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 tulenevalt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus, võttes arvesse asjaolu, et võlgnik ei ole vabatahtlikult välisriigi otsust täitnud, tuleb menetluskulud jätta xxx kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 21 tuleb avalduse esitamisel välisriigi kohtu otsuse tunnustamiseks või täidetavaks tunnistamiseks tasuda riigilõivu 5 protsenti otsusega lahendatud asja hinnast, seega 536.90 krooni. Kuna riigilõiv on avalduselt

tasumata, võib tulenevalt TsMS § 179 lg 1 nõuda riigilõivu riigile tasumist kohtumääruse alusel ka tagantjärele. Vastavalt TsMS § 623 lg 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks.

Meeli Kaur Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.