(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-18375
Tsiviilasi
AS-i S hagi TP’i vastu 11 614,83 krooni saamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja AS S(registrikood xxx, asukoht xxx) hageja esindaja Raido Reinsalu (Lindorff Eesti AS, asukoht xxx) kostja TP (isikukood xxx, elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista TP’ilt AS S kasuks võlgnevus 11 614,83 (üksteist tuhat kuussada neliteist krooni ja 83 senti) krooni, millest põhivõlgnevus on 4545,34 (neli tuhat viissada nelikümmend viis krooni ja 34 senti) krooni, viivis 2069,49 (kaks tuhat kuuskümmend üheksa krooni ja 49 senti) krooni ja leppetrahv 5000 krooni (viis tuhat). Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
Välja mõista TP’ilt riigilõiv 400 (nelisada) krooni riigituludesse. Jätta AS-i Spoolt kantud põhjendatud menetluskulud TP’i kanda. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest TsMS § 415 ja 416 sätestatud alusel ning korras. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS-s SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 AS-s Hansapangas, mõlemal viitenumber 3100057358.
Asjaolud ja menetluse käik
AS S esitas 10.05.2007.a kohtule hagiavalduse TP’i vastu Anava Eesi AS ja kostja vahel 23.10.2001.a. sõlmitud järelmaksu ostu-müügilepingust nr 204011270 tuleneva põhivõla 4545,34 krooni, viivise 2069,49 krooni ja leppetrahvi 5000 krooni, kokku 11 614,83 krooni saamiseks. Samuti palus hageja esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 20 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja, olles hagimaterjalid kätte saanud 27.08.2007.a, kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu põhjendused Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks Kostjale on menetlusdokumendid koos nõudega kirjalikult vastata hiljemalt 20 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest kätte toimetatud 27.08.2007.a. Kostja kirjalikku vastust esitanud ei ole. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Tulenevalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 alusel kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosaseaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕS § 164 lg 1 ja 2 sätestavad, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 11 614,83 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hageja on esitanud nõude põhivõlgnevuse 4545,34 krooni, viivise 2069,49 krooni ja leppetrahvi 5000 krooni saamiseks. Vastavalt TsMS § 133 lg 1 arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Tulenevalt TsMS § 133 lg 2 esimesest lausest ei arvestata hagihinda arvutades
kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kohtukulude hüvitamiseks, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Vastavalt TsMS § 134 lg 1 esimesele lausele liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Vastavalt TsMS § 136 lg 1 määrab kohus tsiviilasja hinna, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 350 krooni. Kohus leiab, et leppetrahvi (5000 krooni) nõude näol ei ole tegemist kõrvalnõuetega TsMS § 133 lg 2 mõttes. Kohus on seisukohal, et leppetrahvi nõuet tuleb käsitleda iseseisva nõudena ning seda tuleb vastavalt TsMS § 134 lg-le 1 arvestada hagihinna määramisel. Seega on käesoleva tsiviilasja hinnaks kokku 9545,34 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 alusel tuleb tsiviilasjalt hinnaga 10 000 krooni tasuda riigilõivu 750 krooni. Seega on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust vähem. Kuna hagi rahuldatakse tuleb ettenähtust vähem tasutud riigilõiv summas 400 krooni välja mõista kostjalt riigituludesse.
Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.