2-07-49826
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.veebruar 2008, Tartu
Tsiviilasja number
2-07-49826
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi K.K vastu 138 000 krooni nõudes.
-
hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (RK 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu, esindaja Artur Maljukov); kostja K.K
Kohtuistungi toimumise aeg
-
12.02.2008.a
protokollija
-
kohtuistungisekretär Astrid Sägi
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi K.K vastu 138 000 krooni nõudes. Välja mõista K.K. 138 000,00 (ükssada kolmkümmend kaheksa tuhat) krooni Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud K.K. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 31.10.2005.a hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu nr 0501364/15, mille alusel andis hageja kostjale 30 000.00 krooni krediiti, intressiga 33,18% aastas. Läbirääkimiste tulemusena sõlmisid pooled 18.01.2006.a. tarbijakrediidilepingu nr 0501364/15st kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppes kinnitas kostja, et kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga on lepingust tulenevad kostja täitmata
rahalised kohustused hageja ees 32 998,16 krooni, sh. krediidisumma 26 042,00 krooni ja intress 6956,16 krooni, millest eelnimetatud intress anulleeritakse. Poolte kokkuleppel kostja kasutuses olevad krediidisummat suurendati 25 000,00 krooni võrra. Peale kokkuleppe nr 1 sõlmimist oli kostja käsutuses olevaks krediidisummaks 51 042,00 krooni, intressimääraga 28,56%. Kokkuleppe sõlmimisel leppisid pooled kokku, et lepingule kohaldatakse krediidilepingute üldtingimusi. Läbirääkimiste tulemusena sõlmisid poole 07.03.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0501364/15st kokkuleppe nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppes kinnitas kostja, et kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga on lepingust tulenevad kostja täitmata rahalised kohustused hageja ees 92 126,54 krooni, sh. krediidisumma 50 358,51 krooni ja intress 41768,03 krooni, millest eelnimetatud intress anulleeritakse. Poolte kokkuleppel kostja kasutuses olevad krediidisummat suurendati 20 000,00 krooni võrra. Peale kokkuleppe nr 2 sõlmimist oli kostja käsutuses olevaks krediidisummaks 70 358,51 krooni, intressimääraga 25,7%. Kokkuleppe sõlmimisel leppisid pooled kokku, et lepingule kohaldatakse krediidilepingute üldtingimusi. Algselt kokku lepitud üldtingimusi on krediidiandja hiljem ühepoolselt muutnud üldtingimuste punktis 6.2. sätestatud korras. Kuna kostja ei teatanud hagejale üldtingimuste muutmisega mittenõustumisest ega lepingu lõpetamise soovist, hakkasid sissetuleku tagatisel antud laenudele kohaldatavad uued krediiditingimused kostja suhtes kehtima ühekuulise etteteatamistähtaja möödumisel, so 14. aprillist 2006.a. Kuna kostja ei ole täitnud oma lepingujärgseid kohustusi ega reageerinud mitmetele meeldetuletustele ütles hageja 29.05.2007.a. lepingu üles. Lepingu ülesütlemiseavalduses nõudis hageja kostjalt 93 443,23 krooni tasumist, millest 69 382,97 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 8998,97 krooni sissenõutavaks muutunud intress, 13876,59 krooni leppetrahv, 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 384,7 krooni viivis. Hageja palub K.K. välja mõista 138 000,00 krooni, millest 69 382,97 on tagastamata krediidisumma, millele lisanduvad intress 8 998,97 krooni, viivis 9275,99 krooni, leppetrahv 13 876,59, võla sissenõudmisega seotud kulud 800 krooni ja kahjuhüvitis 35 665,50 krooni.
Kostja poolt kohtule esitatud vastusest nähtub, et kostja tunnistab hagiavalduses esitatud nõudeid. Kostja palub arvestada kohtul asjaolu, et 30.10.2007.a. sündis kostjal tütar Driniti Purje (isikukood 60710302805) ning seetõttu ei ole kostjal võimalik käia tööl. Kostja elukaaslane Silver Purje ei oma hetkel püsivat töökohta ning lahkub 22.01.2008.a. Tartu Vanglasse karistust kandma. Kostjal omab ka teist võlakohustust Hansapanga ees ning tasub selle eest igakuiselt 2000 krooni. Kostja omab töökohta Lõuna-Eesti Haigla AS psühhiaatria osakonnas abiõena. Alates 2008 aasta veebruar hakkab kostja saama emapalka ning alates 2009 september-oktoober ennistub kostja tööle. Kostja on võimeline kuni tööle ennistumiseni maksma igakuiselt 300 krooni ja alates tööle ennistumisest 2300 krooni igakuiselt.
Hageja esindaja, Artur Maljukov, poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et kostja on hageja poolset nõuet tunnistanud TsMS § 440 mõistes. Kostja on kohtuväliselt olnud hagejaga kontaktis soovides sõlmida kokkuleppe, kuid rohkem kostja hagejaga kontakteerunud ei ole. Kuna kostja on saanud kätte kohtukutse ning kohtusse ilmunud ei ole, soovib hageja lahendada asja sisuliselt. Hageja esindaja palub rahuldada hagi ning mõista K.K. välja 138 000 krooni, millest 69 382,97 on tagastamata krediidisumma, millele lisanduvad intress 8 998,97 krooni, viivis 9275,99 krooni, leppetrahv 13 876,59, võla sissenõudmisega seotud kulud 800 krooni ja kahjuhüvitis 35 665,50 krooni. Kostja, K.K., kohtuistungile kohale ei ilmunud. Kostja teatas mitteilmumisest ette telefoni teel tuues põhjuseks halva bussiliikluse.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu. Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja K.K sõlmisid 31.10.2005.a. tarbijakrediidilepingu (tl.13-17). Tarbijakrediidilepingule sõlmiti lisaks Kokkulepe nr 1 (tl.18-22) ja Kokkulepe nr 2 (tl.23-29), mille kohaselt andis hageja kostjale kokku 70,358,51 krooni krediiti. Krediidi tagasimaksmiseks oli koostatud maksegraafik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Kostja on jätnud täitmata oma lepingulise kohustuse tagastada krediidisumma ning intressid vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Sellest tulenevalt on hageja lepingu üles ütelnud tulenevalt VÕS § 416 lg 1. VÕS §101 lg-st 2 tulenevalt võib võlausaldaja kohustuste rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui võlgnik rikub kohustust ja vastutab kahju tekitamise eest, on võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist (VÕS §115 lg 1). VÕS § 128 lg-st 3 tulenevalt on hüvitamisele kuuluv kahju ka saamata jäänud tulu, mis on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 128 lg 4). TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi Kostja on oma 31.12.2007.a. esitatud vastuses hagile (tl. 48) tunnustanud hageja nõuet, sooviga sõlmida kompromiss. Võttes arvesse et kostja on hagi õigeks võtnud leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele ja kostja, K.K., kuulub Balti investeeringute Grupi Pank AS’i kasuks välja mõistmisele 138 000,00 krooni, millest 69 382,97 on tagastamata krediidisumma, millele lisanduvad intress 8 998,97 krooni, viivis 9275,99 krooni, leppetrahv 13 876,59, võla sissenõudmisega seotud kulud 800 krooni ja kahjuhüvitis 35 665,50 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.