Tsiviilasi nr 2-07-2182
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. veebruar 2008. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-2182
Tsiviilasi
AS EMT hagi X vastu 1 227,40 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja AS EMT (registrikood 10096159, asukoht Valge 16 19095 Tallinn, hageja esindaja Katrin Verma (Lindorff Eesti AS, asukoht Rävala pst. 5, 10143 Tallinn); kostja X
esindajad
Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.
Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendi kätte avalikult kuna menetlusosalisele ei olnud võimalik registrisse kantud aadressil dokumente edastada ja kohtule ei olnud kostja aadress muul viisil teada. Kohus avaldas 02.01.2008.a kostja suhtes väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles oli ära näidatud avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 317 lg 3 ja 4. Muu hulgas hoiatas kohus kostjat dokumendi väljavõttes väljaandes Ametlikud Teadaanded, et kui kostja ei vasta hagile tähtaegselt, siis on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kostjale on hagimaterjalid avalikult kätte toimetatud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguseseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 11 järgi tuleb võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldada enne VÕSRakS-i jõustumist kehtinud seadust. Seega tuleb kohaldada tsiviilkoodeksit (TsK). Tulenevalt TsK § 173 lg 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 190 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Lähtuvalt TsK § 191 lg 1 loetakse leppetrahviks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise korral. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 11.01.2001.a. liitumislepinguga (tl 8), 31.03.2001. a, 30.04.2001. a ja 31.05.2001. a kostjale esitatud arvetega (tl 10-12) ning väljavõttega EMT teenuste kasutamise üldtingimustest (13-17). Arvestades eeltoodut ja juhindudes tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, § 190 lg 1, § 191 rahuldab kohus AS EMT hagi X vastu 1227,40 krooni väljamõistmiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.