Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas 2-06-39515
Kohtuasi
PCLtd hagi DP vastu võla 725 000.00 krooni ja viiviste väljamõistmiseks Hageja: PCLtd (registrinumber xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Ramon Rask Advokaadibüroo Paul Varul Kostja: DP (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Marko Tiiman Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid 16.01.2008
Menetlusosalised ja esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
26.02.2008
PCLtd hagi DP vastu võla 725 000.00 krooni ja viiviste väljamõistmiseks jätta rahuldamata Jätta menetluskulud hageja kanda Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid RILLC ja kostja DP AVR aktsiate müügilepingu. Lepingu punkti 4 kohaselt kohustus kostja kui ostja tasuma ostuhinna 725 000,00 krooni. 18.03.2004 väärtpaberitehingu korraldusega kanti kostjale müügilepingu esemeks olnud 72 100 aktsiat 19.03.2004 üle. 15.11.2006 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas RILLC müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise nõude kostja vastu hagejale PCLimited. Hageja esitas 17.11.2006 kostjale teatise nõude loovutamisest ja kohustuse täitmise nõude. Kostjale anti nõude vabatahtlikuks täitmiseks aega 30.11.2006. Samuti paluti kostjal esitada hagejale kõik vastuväited nõude täidetavuse, suuruse vms. üle hiljemalt 30.11.2006. Kostja pole käesoleva hagiavalduse esitamise hetkeni hagejale 725 000,00 krooni üle andnud ega esitanud vastuväiteid. Hageja palus kostjalt välja mõista seaduses sätestatud viivis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga, kuna kostja on alates 01.12.2006 kohustuse täitmisega viivituses, seejuures on viivise määraks 9,75% ja ühe päeva viivise summa 194,00 krooni. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.
Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista, palus selle rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud oma nõude õiguslikku alust, lepingu osapoolte õigusvõimet ega esindajate volitusi, 15. novembril 2006. a sõlmitud nõude loovutamise lepingust nähtub, et sellel olevad allkirjad on notariaalselt kinnitatud, kuid tehing ise ei ole notariaalselt tõestatud, seega ei ole notar kontrollinud lepingupoolte õigusvõimet ega esindajate volitusi. Kostjale teadaolevalt likvideeriti RILLC 2004. a juunikuus, millest tulenevalt ei saanud RILLC 15. novembril 2006.a loovutada nõuet hagejale. Kostja ja RILLC vahel 10. märtsil 2004. a sõlmitud aktsiate müügilepingust tulenev aktsiate ostuhinna tasumise nõue on täidetud aktsiate müüjale RILLC-le. Aktsiate ostuhinna tasus RILLC-le kostja eest RAMS.A. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õ ajal, õiges kohas ja õ viisil. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule esitatud RILLC ja kostja 10. märtsil 2004 sõlmitud aktsiate müügilepingu kohaselt müüs RILLC kostjale AVR AS-i 72 100 aktsiat, mille eest kostja kohustus maksma 725 000,00 krooni. Vaidlust ei ole, et aktsiad kanti kostjale üle. RILLC ja hageja vahel 15. novembril 2006. a sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas RILLC 10. märtsil 2004.a kostjaga sõlmitud AVR AS-i aktsiate müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise nõude hagejale. Nõude loovutamise lepingu on allkirjastanud RILLC esindaja ILja hageja esindaja D P . Kostja on vaidlustanud RILLC õigusvõime olemasolu nõude loovutamise ajal ning isiku, kes on RILLC nimel allkirjastanud nõude loovutamise lepingu, volituste olemasolu RILLC esindamiseks. Kohtule esitatud PCLimited üldvolikirja D P ile on allkirjastanud A M C B H Limited nimel ja N C E –E T T Limited nimel. PCLimited asutamistunnistuse kohaselt on B H Limited PCLimited aktsionär ja A M C B H Limited direktor. Hageja ei ole tõendanud, et B H Limited direktoril A M C ́il oli volitus D P ile üldvolikirja andmiseks PCLimited nimel tehingute tegemiseks. RILLC esindamiseks on I L andnud volikirja 13.10.2006 T A C , kes RILLC lepingu kohaselt on ühingu liikmeks. Tõendamata on asjaolu, kas T A C oli äriühingu liikmena volitused ühingut esindada. Ühingu ametlikuks esindajaks on lepingu punkti 3 kohaselt A I Ltd. Seega on tõendamata nõude loovutamise lepingu allkirjastanud isikutel volituste olemasolu PCLimited ja RILLC esindamiseks.
Hageja on esitanud kohtule aktsiate eest mittemaksmise kinnitusena kirjavahetuse RILLC esindaja A Z , millest nähtub, et 3.novemri 2006 kirjas esitatakse küsimused selle kohta, kas A Z on saanud tasu AS-i AVR aktsiate müügist kirjas nimetatud isikutele sh. kostjale ja kas ta on aktsiate müügiga seotud nõudeid üle andnud kolmandatele isikutele. A Z i 15. novembri 2006. a vastuse kohaselt ei ole A. Z kunagi teostanud rahalisi ega kaubanduslikke tehinguid RILLC nimel. Kirjas esitatud küsimustele aktsiate eest tasumise kohta ta vastanud ei ole, mistõttu ei saa tema vastust 3.novembri kirjale lugeda aktsiate eest mittetasumise kinnituseks. Ka ei vasta A.Z i vastus tegelikkusele, sest kohtule esitatud 10. märtsil 2004. a sõlmitud aktsiate müügilepingus on RILLC esindajana märgitud A.Z . Samuti on A.Z RILLC esindajana märgitud 10. märtsil 2004.a A M ga sõlmitud aktsiate müügilepingus. Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtuvalt loovutas RILLC hagejale ka nõude, mis tulenes RILLC ja V V ning RILLC ja A M vahel sõlmitud aktsiate müügilepingust. Esitatud tõendite kohaselt oli V V PCLtd esindaja, müügilepingulises suhtes RILLC-ga ja laenulepingulises suhtes RAMS.A-ga. 24. aprillil 2006. a võla kustutamise ettepanekust nähtuvalt esitas V V RAMS.A.-le võla kustutamiseks ettepaneku ja tagastas laenu osaliselt 24. novembril 2004. a panga ülekandega. Seega pidi V V olema teadlik, et laenu väljamaksmise kohustus on täidetud ja aktsiate ostuhind on müüjale RILLC tasutud, sest vastasel korral ei oleks V. V asunud täitma oma põhikohustust ehk laenu tagasimaksmise kohustust. Kuna V. V oli samal ajal hageja PCLtd esindaja, pidi olema ka hageja teadlik, et aktsiate ostuhind on müüjale RILLC tasutud. Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtuvalt oli A M RILLC esindaja, müügilepingulises suhtes RILLC-ga ja laenulepingulises suhtes RAMS.A-ga ning esitas 24. aprillil 2006. a RAMS.A.-le võla kustutamise ettepaneku. Kuna A. M oli samal ajal RILLC esindaja, pidi ta olema teadlik, et laenu väljamaksmise kohustus on täidetud ja aktsiate ostuhind on müüjale RILLC tasutud, sest vastasel korral ei oleks A. M asunud täitma oma põhikohustust ehk laenu tagasimaksmise kohustust. Seega on V. V ja A. M oma tegevusega tunnistanud, et laenu väljamaksmise kohustus on täidetud ja aktsiate ostuhind on müüjale RILLC RAMS.A poolt tasutud. Kuivõrd RILLC 20. aprilli 2004.a kinnituses RAMS.A-le on võla tasumist kinnitatud nii kostja kui ka V V ja A M suhtes, siis saab kohus järeldada, et kõikide aktsiad ostnud isikute suhtes toimiti sarnaselt. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud piisavalt vastuväidet selle kohta, et RILLC, kes oli 10. märtsil 2004. a sõlmitud aktsiate müügilepingu pooleks, likvideeriti 2004. a juunikuus ega saanud seega 15. novembril 2006. a loovutada nõuet hagejale. Kohtule esitatud registriandmete väljavõttest nähtub, et RILLC on kantud registrisse 03/04/2003, 06/03/2004 on tehtud registrisse kanne „annulleerimine“, seejärel 08/24/2006 LP/LLC „korrektsioon“ ja 09/13/2006 „uus registreering; siseriiklik“. Kõik teised juriidilise isiku kohta registrikaardile kantud andmed – nimi, asutamise aeg, juriidilise isiku liik, informatsioon maksude kohta ja andmed registreeritud agendi kohta - on jäänud samaks. Registrikaardile tehtud kannete alusel saab kohus pidada võimalikuks, et registreeringu kande annulleerimisele on järgnenud teatavat liiki korrektsioon, mille tulemusena on sama äriühing uuesti registrisse kantud. Kostja ei ole tõendanud, et sama äriühingu taastamine registris pärast annulleerimist on uue kande tegemisega välistatud ning ainuvõimalik on varem eksisteerinud äriühingu nime ja andmeid kasutades uue äriühingu asutamine. Eeltoodud tõendite alusel järeldab kohus, et kostjal ei ole 10.märtsi 2004 aktsiate müügilepingust tulenevat aktsiate müügihinna võlga hageja ees, mistõttu tuleb hagi 725 000,00 kroonise põhivõla ja viiviste nõudes jätta rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis TsMS § 162 järgi kannab kohtukulud hageja.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.