Tsiviilasja number
2-06-39515
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Tiit Kollom
Määruse tegemise aeg ja koht
12.04.2007, Tallinn
Tsiviilasi
* hagi D.P vastu 725 00 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.01.2007 hagi tagamise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
D.P määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja *, esindaja adv. Matti Laarmaa; kostja D.P, esindaja Marko Tiiman
Jätta Harju Maakohtu 03.01.2007 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruse edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud
Hageja esitas 27.12.2006 kostja vastu hagi 725 000 krooni saamiseks. 02.01.2007 esitatud hagi tagamise taotluses palus hageja seada keelumärge Eesti väärtpaberite keskregistris kostja nimele registreeritud 20-le AS M aktsiale, AS A 12 223-le aktsiale, mis ei ole veel panditud, ja A OÜ osale nimiväärtusega 40 000 krooni. Hagejale teadaolevalt on kostja asunud talle kuuluvat vara võõrandama. 08.12.2006, s.o vaid nädal pärast seda, kui täitus hageja poolt kostjale antud vabatahtliku täitmise kuupäev, on kinnistusraamatus kostjale kuuluva kinnistu kohta kantud viide kinnistamisavaldusele. Hagejale teadaolevalt on tegemist ainsa kostjale kuuluva kinnisasjaga. Kohus rahuldas hagi tagamise avalduse. TsMS § 377 lg 1 järgi võib kohus hagi tagada, kui tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha ning § 378 lg 1 p 2 järgi on hagi tagamise abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine, muu hulgas vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistris. Kohus leidis, et hageja on veenvalt põhistanud hagi tagamise vajadust ning hagi tagamata jätmine võib teha otsuse täitmise raskeks või võimatuks.
Määruskaebus
D.P palub oma kaebuses kohtumääruse tühistada ning jätta hagi tagamise avalduse rahuldamata. Kinnistu võõrandamine ei olnud kuidagi seotud hageja nõudega ning mitte miski ei viita sellele, et määruskaebuse esitaja oleks asunud süstemaatiliselt ja pahas usus oma vara võõrandama. Kuna määruskaebuse esitaja ei ole saanud hagimaterjale, millest nähtuks hagiavalduse ning hagi tagamise taotluse põhjendused, on määruskaebuse esitaja õigused määruse vaidlustamisel piiratud. Määruskaebuse esitajale pole ka edastatud hagi menetlusse võtmise määrust, mistõttu ta ei tea, kas kohus on kontrollinud hagi menetlusse võtmise aluseid, sh hageja õigusvõimet. Kohtupraktika kohaselt jätab kohus hagi tagamata, kui hagi on ilmselgelt põhjendamatu. Määruskaebuse esitajale teadaolevalt ei ole ühelgi isikul tema vastu sellises summas nõudeid, nagu on hagi tagamise määruses välja toodud, mistõttu hagi peab olema ilmselgelt põhjendamatu. Kostja sõlmis 12.01.2007 tema nimele registreeritud 12 233 AS A aktsia, mis ei ole veel panditud, ostu-müügilepingu kohustusega kahe tööpäeva jooksul lepingu sõlmimise päevast ostjale aktsiate omand üle anda. Tehingu väärtuseks oli 200 krooni ühe aktsia eest, mis teeb kogusummaks 2 446 600 krooni. Lepingu p 5.1. kohaselt juhul, kui kostja ei täida aktsiate omandi üleandmise kohustust tähtaegselt, on ostjal õigus nõuda leppetrahvi tasumist 1% tehinguväärtusest, s.o 24 466 krooni iga omandi üleandmisega viivitatud päeva eest. On ilmne, et kohtumenetluse jätkumisel ja hagi tagamise jõusse jäämisel tekitatakse kostjale kahju vähemalt aktsiate ostu-müügitehingu väärtusega võrdses summas. Tulenevalt eeltoodust taotleb kostja igal juhul talle tekkiva kahju hüvitamiseks hageja poolt tagatise andmist aktsiate tehinguväärtuses, s.o 2 446 600 krooni suuruses summas. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Hageja nõue on 725 000 krooni, samas on kohus seadnud keelumärke varale, mille väärtus ületab oluliselt hagihinda. Üksnes aktsiate müügilepingu tehinguväärtuseks on 2 446 600 krooni. Määruskaebuse täienduse kohaselt sai kostja hagimaterjalid ja 15.01.2007 hagi menetlusse võtmise määruse kätte 03.02.2007. Riigikohus on määruses nr 3-2-1-124-04 rõhutanud, et hagi tagamise abinõud saab määrata üksnes hagile, mille kohus on otsustanud menetlusse võtta. Erandiks on üksnes juhtum, mil hagi tagamise taotlus esitatakse enne hagiavalduse esitamist. Hagiavaldus võeti menetlusse 15.01.2007, s.o pärast hagi tagamist. Seega on hagi tagamisel oluliselt rikutud menetlusõigust ning kohtumäärus tuleb seetõttu tervikuna tühistada. Ringkonnakohtu seisukoht
Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust hagi tagamise määruse tühistamiseks. Tulenevalt TsMS § 377 lg 1 mõttest on hagi tagamise eesmärgiks võimaliku hagi rahuldava kohtuotsuse viivituseta täitmise tagamine. Arvestades, et pärast hageja 17.11.2006 teatist nõude loovutamise ja kohustuse täitmise nõude kohta on kostja võõrandanud kinnisasja ja aktsiad, ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse väitega, et mitte miski ei viita sellele, et kostja oleks asunud pahas usus oma vara võõrandama. Kostja pole esitanud asjaolusid ja tõendid, veenmaks kohut selles, et hagi rahuldavat kohtuotsust oleks võimalik viivituseta täita kostja muu vara arvel. Seega, arvestades eeltoodud asjaolusid ning hagi hinda, on ringkonnakohtu hinnangul hagi tagamise avalduse rahuldamine põhjendatud. Arvestades arestitud vara nimiväärtust, ei ole maakohus hagi tagamisel rikkunud TsMS § 378 lg 4, mille kohaselt tuleb rahalise nõudega hagi tagamisel arvestada hagi hinda. Kostja võõrandas aktsiad suurema hinnaga pärast hagi tagamist, mil AS E oli juba seadnud
2(3)
aktsiatele käsutamise keelumärke. Määruskaebuse läbivaatamisel ei saa ringkonnakohus anda hinnangut hagi põhjendatuse kohta. Hagi tagamise abinõu tühistamiseks ei anna iseenesest alust väide, et kostja võib hagi tagamise läbi kannatada kahju. Hagi rahuldamata jätmise korral või asjaolude ilmnemisel, mille kohaselt puudus hagi tagamise ajal hagi tagamise nõue või selle alus, võib kostja nõuda hagejalt TsMS § 391 lg 1 alusel hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist. Kui kostja leiab, et käesoleval juhul kohaldatud hagi tagamise abinõu on teda liialt koormav, on tal võimalik taotleda kohtult kohaldatud hagi tagamise abinõude asendamist teistega (TsMS § 386 lg 1) või hagi tagamise määruse täitmise lõpetamist rahalise tagatise või pangagarantii andmisega (TsMS § 385). Nagu määruskaebuses märgitud, on kostjal õigus ka taotleda talle tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks hageja poolt tagatise andmist (TsMS § 383). Hagi saab tagada igas protsessi staadiumis. Seetõttu ei näe ringkonnakohus olulist rikkumist selles, et hagi tagamise kohtumäärus tehti enne määrust hagiavalduse menetlusse võtmise kohta.
Tiit Kollom
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.