Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hageja, kelle kohalolekul on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1).

HAGEJA NÕUE

Hageja sõlmis 25. juulil 2007.a kostjaga töölepingu, mille kohaselt alustas hageja kostja juures personalijuhi ametikohal töötamist 25. juulist 2007.a. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu 28. augustil 2007.a. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 86 p-te 5 ja 6 alusel. Hagejale jäi arusaamatuks, mis põhjusel temaga tööleping tegelikult lõpetati, sest hagejale seda ei seletatud ning samuti ei vormistatud ka distsiplinaarkaristust vastavalt töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-le

KOHTUISTUNG JA KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus kohustas kostja esindajat tulema 11. veebruaril 2008.a kohtuistungile Tartu Maakohtusse Kalevi 1, Tartus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtukutse on kostjale edastatud 24. jaanuaril 2008.a. Kostja esindaja advokaat Oleg Nišajev teatas kohtule, et ta ei saa kohtuistungile ilmuda seoses sellega, et viibib samal ajal teisel kohtuistungil ja palus asja arutamise edasilükkamist. Kohtuistungil hageja esindaja palus antud asjas teha tagaseljaotsus kuna kostja esindaja puudumine kohtuistungilt ei ole mõjuv ning nagu nähtub asja materjalidest ei ole kostja ka hagile vastanud, kuigi on hagimaterjalid kätte saanud juba 22.10.2007.a. Hageja loobus kohtuistungil väljamaksmata lõpparve nõudest ja viivisest lõpparve tasumisega viivitamise nõudest. Hageja palub tunnistada temaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p-de 5 ja 6 alusel ebaseaduslikuks ning lugeda tööleping lõppenuks töötaja algatusel. Hageja palub mõista kostjalt välja hüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 25 168,00 krooni. Maksmata töötasu summas 12 584,00 krooni, töötasu maksmisega viivitamise eest viivis 1 510,08 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. TsMS § 410 kohaselt teeb kohus, kui üks pool kohtuistungile ei ilmu, kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole põhjendatud kostja esindaja väide, et kostja ei ole saanud hagimaterjale kätte õigeaegselt. Toimiku materjalidest (tl 14) nähtub, et kostja juhiabi on hagimaterjalid vastu võtnud 22. oktoober 2007. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja hagile vastanud. Samuti leiab kohus, et kuna kostja seaduslik esindaja ei ole kohtule teatanud oma mitteilmumise põhjusest, siis on hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks põhjendatud. Töölepingu seaduse § 71 p 3 kohaselt tööleping lõpeb töötaja algatusel TLS § 79 lg 1 alusel. Töölepinguseaduse § 117 sätestab, et töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Palgaseaduse § 35 sätestab, et palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja toimikusse lisatud töölepinguga nr 033/07, lisaga töölepingule. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega M.V. ’i hagi O. OÜ vastu töövaidluses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.