Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Taimi Kollom

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-43902

Tsiviilasi

R AS hagi AA vastu 99 368,95 krooni ja viivitusintressi saamiseks.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja R AS (registrikood: XXX, asukoht: XXX) Hageja esindaja (Lindorff Eesti AS, asukoht: XXX) Kostja AA(isikukood: XXX, elukoht: XX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Rahuldada tagaseljaotsusega R AS-i hagi AA vastu 99 368,95 krooni ja viivitusintressi saamiseks. Välja mõista AA’alt R AS-i kasuks 99 368,95 (üheksakümmend üheksa tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa krooni ja 95 senti) krooni. Välja mõista AA’alt R AS-i kasuks viivitusintress 0,03% päevas väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva kohta, arvestusega alates 16.12.2005.a. Seisuga 16.10.2007.a. on viivitusintressi summa 12 535,64 (kaksteist tuhat viissada kolmkümmend viis krooni ja 64 senti) krooni. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kõik menetluskulud, sealhulgas kõik Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta AA’a kanda Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib vastavalt TsMS § 415 lg 2 esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kajalt tuleb vastavalt TsMS § 142 lg 2 tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXXXXXXXXX) või Hansapangas (konto nr XXXXXXXXX), viitenumber mõlemal XXXXXXXXXXX Esitatud asjaolud R AS esitas 19.10.2007.a kohtusse hagi AA vastu poolte vahel 05.03.2005.a. sõlmitud liisingulepingu nr R200507426 alusel tekkinud võlgnevuse 99 368,95 krooni viivitusintressi 0,03% päevas väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva kohta, arvestusega alates 16.12.2005.a., seisuga 16.10.2007.a. on viivitusintressi summa 12 535,64 (kaksteist tuhat viissada kolmkümmend viis krooni ja 64 senti) krooni saamiseks. Samuti palub hageja esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Kostja vastuväited Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 20 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja, olles hagimaterjalid kätte saanud 01.11.2007.a, kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja, vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagiavaldus edastatud koos nõudega kirjalikult vastata 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Nimetatud dokumendid on kostjale üle antud 01.11.2007.a. Kostja kirjalikku vastust esitanud ei ole. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Tulenevalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 99 368,95 krooni ja viivitusintress 0,03% päevas väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva kohta, arvestusega alates 16.12.2005.a., seisuga 16.10.2007.a. on viivitusintressi summa 12 535,64 krooni.