25.veebruar 2008.a. kell 16.00 Kentmanni tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-06-21622
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PR (isikukood XXX, elukoht XXX7); Hageja volitatud esindaja Karin Vahtra ( XXX); Kostja: T OÜ (registrikood XXX, äriregistrisse kantud asukoht XXX (hagiavalduse andmetel XXX; tegutsemiskoht XXX); seaduslikud esindajad juhatuse liikmed YMR (isikukood XXX, elukoht XXX) ja P L V (sündinud XXX, elukoht XXX) 05.02.2008
Kohtuistungi aeg Istungil osalesid
PR’i hagi TOÜ vastu töölepingu lõpetamisel makstava hüvituse, lõpparve kinnipidamise eest hüvituse ja tööraamatu kinnipidamise eest hüvituse saamiseks.
Hageja P. R, hageja esindaja K. Vahtra, kostja seaduslikud esindajad Y.M. R ja P. L. V ning kostja esindajate nõustaja M. Kabal
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista TOÜ’ult (registrikood XXX) hageja PR’i (isikukood XXX) kasuks välja 82 555 (kaheksakümmend kaks tuhat viissada viiskümmend viis) krooni ( s.h. hüvitis 6 kuu keskmise palga ulatuses 63 918 kroonni, lõpparve kinnipidamise eest 10 653 krooni ja tööraamatu kinnipidamise eest 7984 krooni).
3.Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
16.08.2006.a. esitatud hagiavalduse kohaselt hageja PR töötas TOÜ-s 04.01.1999.a. sõlmitud töölepingu alusel tegevdirektori ametikohal. 01.05.2004 pooled sõlmisid töölepingu lisa nr 3, mille punktis 4.5 leppisid pooled kokku, et töötajale makstakse töölepingu lõpetamisel hüvitist kuue kuu keskmise palga ulatuses, välja arvatud juhul, kui tööleping lõpetatakse TLS § 86 punktide 2-7 või 9 alusel. 2006.a. alguses selgus, et tööandja omanikud soovivad oluliselt muuta äriühingu juhtimisstruktuuri ning senikehtinud töökorraldust. Teatai äriühingu tegevuse asukoha võimalikust ümberkolimisest ja tegevuse lõpetamisest XXX asuvates ruumides. 20.03.2006 tegi hageja kostjale kirjaliku ettepaneku töölepingu lõpetamiseks TLS § 76 alusel poolte kokkuleppel 24.04.2006.a. Tööandja seaduslik esindaja, juhatuse liige R. K nõustus 20.03.2006.a. kirjalikult töölepingu lõpetamisega 24.04.2006.a. TLS § 76 alusel ja kinnitas veelkordselt töölepingus kokkulepitud 6 keskmise kuupalga suuruse hüvitise maksmist. 24.04.2006 võttis tööandja esindaja O. L üleandmise-vastuvõtmise aktiga hagejalt vastu tööandjale kuuluvad materiaalsed väärtused. Kostja TOÜ ei maksnud töölepingu lõpetamise päeval 24.04.2006 hagejale väöka lõpparvet ning ei andnud kätte tööraamatut. 03.05.2006 saatis hageja kostjale tähitud postiga korduva pöördumise lõpparve maksmise ja tööraamatu väljanõudmise kohta. 10.05.2006 kandis tööandja hageja pangakontole üle osalise lõpparve netosummas 7930 krooni selgitusega “lõpp palk”, mis tööandja raamatupidaja selgituste kohaselt sisaldas aprillikuu palka ja puhkusetasu. Ülejäänud osas on lõpparve tasumata. Samal päeval teatas tööandja telefoni teel tööraamatu üleandmise võimalusest 11.05.2006.a. 17.05.2006, s.o. ligi kuu aega peale töölepingu lõpetamist sai hageja tööandjalt kirjaliku vastuse, milles teatakse, et tööandja nõustub töölepingu lõpetama TLS § 79 lg 1 alusel, samas teatati, et töötaja loetakse omavoliliselt töölt lahkunuks ja nõustutakse töölepingu lõpetamisega 26.04.2006.a., kuid hüvitise maksmisest keeldutakse. Vastusele on listatud hageja tööraamat, milles esialgne kanne töölepingu lõppemise kuupäevaga 24.04.2006 on maha tõmmatud ja asendatud uue kuupäevaga 26.04.2006.a. Hageja taotleb kostjalt välja mõista töölepingust tuleneva töölepingu lõpetamisel makstava 6 kuu keskmise palga suuruse hüvitise brutosummas 63 918 krooni, hüvitise lõpparve kinnipidamise eest TLS § 119 lg 2 alusel 1 kuu keskmise palga ulatuses brutosummas 10 653 krooni ning tööraamatu kinnipidamise eest hüvitis 16 kalendripäeva keskmise päevapalga ulatuses 7984 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja 01.11.2006 esits vastuse hagile, mida täiendas 26.04.2006 eelistungil esitatud kirjalike seisukohtadega. Kostja väidetel hageja ei ole õigesti kirjeldanud asjaolusid. Kostja oma vastuses selgitab, et kostjal tekkisid probleemid kostjaga samal aadressil tegutsenud teise äriühinguga N EOÜ-ga (edaspidi N), kostja tegi allhanke korras tööd ka N’ile, kes ise pakkimistöide ei teinud. 2005.a. lõpus teatas N’i osanik H. KT’i osanikule P. V , et N’il on plaanis alates 01.04.2006 alustada iseseisvat pakkimisteenuse osutamist. Sellest sündmusest sai alguse T äritegevuse ülevõtmise katse N’i poolt. Läbirääkimiste käigus andis N mõista, et on huvitatud T’i töötajate ja pakkimistehnika ülevõtmisest. Tehti pakkumine T’i äritegevuse äraostmiseks, kuid ostuhinnas kokkuleppele ei jõutud. Läbirääkimiste käigus arutati erinevaid võimalusi ka P. Riga seoses, kuid mingeid otsuseid vastu ei võetud ning P. R nõustus jätkama senisel ametikohal. T ei soovinud oma töötajatest loobuda või enda äritegevuses midagi muuta. Samuti ei soovinud T muuta tegevuse asukohata XXX (Allikul). T ei soovinud 2006.a. alguses oluliselt muuta äriühingu juhtimisstruktuuri ning senikehtinud töökorraldust ega muutnudki neid, mistõttu need asjaolud ei saanud olla töölepingu lõpetamist tinginud mõjuvateks põhjusteks.
Kostja on seisukohal, et kokkulepe 6 kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamaksmise kohta on tühine, sest on koostatud tagantjärele kuupäevaga ning on vormistatud pärast kokkuleppele alla kirjutanud R: K 10.04.2006 kostja juhatuse liikmest tagasikutsumist. Kostja leiab samuti, et kokkulepe on vastuolus hea usu põhimõttega ja heade kommetega. Äriühingu konkurendi juured tööle lahkuva tööatajaga kokkuleppe sõlmimine, mille kohaselt töötajale makstakse tema initsiatiivil esitatud lahkumisavalduse esitamise korral töölepingu lõpetamisel hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses, ei ole seaduse mõttega kooskõlas. Kostja ei ole sellist kokkulepet heaks kiitnud ning ei pea tühist kokkulepet täitma. Kokkuleppe p 4.5. seab hageja teiste töötajatega võrreldes soodsamasse olukorda. Kokkuleppes ei ole ära näidatud, milline töölepingu seaduses toodud töölepingu lõpetamise alus annab töötajale õiguse kokkulepitud lisasoodustusele. Kokkuleppe sõnastusest nähtuvalt tuleks hüvitist maksta mistahes töötaja algatusel või vääritu- ja korruptiivse teo tõttu töölepingu lõpetamisel, mis ei ole seaduse mõttega kooskõlas ja on seetõttu tühine. Samuti on kostjal põhjust arvata, et töölepingu lisa nr 3 ei ole allkirjastatud dokumendil märgitud kuupäeval 01.05.2004, vaid samaaegselt töölepingu lõpetamise avalduse esitamisega 20.04.2006.a. TOÜ osanikule teadaolevalt ei ole ühegi töötajaga varem sellist kokkulepet sõlmitud, mistõttu oleks olnud loogiline, et juhatuse liige enne sellise kokkuleppe sõlmimist omanikuga konsulteerib või omanikku sellise kokkuleppe sõlmimisest vähemalt teavitab. Kuna seda ei tehtud, on loogiline järeldada, et kokkuleppes märgitud kuupäeval sellist kokkulepet olemas ei olnud. Tööandja teatas vastuses hagejale 03.05.2006, et vaidlustab R.K sõlmitud kokkulepped ega aktsepteeri neid. Kokkulepped on sõlmitud pettuse teel ja R. K poolt juhatuse liikme hoolsuskohustusi rikkudes. Samuti on kostja veendunud, et 20.03.2006 dateeritud töölepingu lõpetamise kokkulepe on tühine: - 6 kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamaksmise aluseks oleva 01.05.2004 kokkulepe p 4.5. tühisuse tõttu - kokkulepe sõlmiti esindusõiguseta isiku poolt. Kostja leiab, et hageja ei esitanud töölepingu lõpetamise ettepanekut ning töölepingu lõpetamise kokkulepet ei sõlmitud 20.03.2004, vaid 20.04.2006, mil ka teised töötajad kirjutasid tagantjärele 20.03.2006 kuupäevaga lahkumisavaldused. - Vastuolu tõttu heade kommetega. Lisaks kostja leiab, et hageja on käitunud pahatahtlikult: hageja teadis R. K juhatuse liikmest 10.04.2006 tagasikutsumisest, kuid, viibides puhkuse ajal tööl, ei teavitanud tööandjat endise juhatuse liikme poolt töötajatele antud korraldusest lõpetada tööandjaga töösuhe ning vormistada ennast tööle tööandja konkurendi N EOÜ-sse. Hageja töökohustuste hulka kuulus mh kostja esindamine ettevõtte majandustegevust ja asjaajamist ning ettevõtte igapäevase majandustegevuse korraldamist puudutavates küsimustes, s.h. otsuste vastuvõtmine töötajate töölt vabastamise osas. Hageja oli ka aruandekohustuslik juhatuse ees. Kostja vaidleb vastu lõpparve kinnipidamise nõudele. Lõpparve väljamaksmisega viivitamiseks olid kostjal mõjuvad põhjused, sest hageja ei andnud töölepingu lõpetamise teadet, lõpparve ja tööraamatu kättesaamise nõuet üle tööandja äriühingu juhatuse liikmele Y. R, vaid Soome äriühingu T OY töötajale O. L, kes ei olnud TOÜ-ga alluvus- ega töösuhtes ega osanud ka Ekeelt. O. Ll avanes võimalus avalduse üleandmisek Y. R alles 26.04.2006.a. Avaldusele ei olnud lisatud alusdokumentidena 01.05.2004 ja 20.03.2006 sõlmitud kokkuleppeid. Informatsioon hagejaga töölepingu lõpetamise kohta tuli kostjale üllatusena. Raamatupidamisdokumendid, mis sisaldasid ka töölepingu lõpetamise kokkulepet ja selle aluseks olevat töölepingu lisa, andis R. K üle T’i uuele raamatupidajale, raamatupidamisettevõttele LOÜ, kes ei asunud kostjaga samal aadressil ning kelle käest sai Y. R kokkulepped kätte alles 26.04.2006.a. Kostja raamatupidamise selgituste kohaselt takistas
lõpparve väljamaksmist see, et R. K ei andnud üle töötajate puhkusearvestust sisaldavat dokumentatsiooni. Samuti keeldus P. R isiklikult tööandja kutsel puhkuseaegade täpsustamiseks kohale tulemast, arvestati lõpparve eeldusel, et hageja on kõik ettenähtud puhkused eelmiste aastate eest kätte saanud ning viimasel aastal puhkas 2 nädalat. Kui eeldada, et tööleping lõppes 24.04.2006, on tööandja lõpparve väljamaksmisega viivitanud 16 päeva. Ka tööraamatu väljaandmisega viivitamiseks olid kostjal mõjuvad põhjused: hageja esitas tööraamatu kättesaamise nõude O. L, kes ei olnud kostjaga töösuhtetes ega olnud õigustatud tööraamatut andma ega vormistama; O. L andis avalduse T’i juhatuse liikmele Y. R üle 26.04.2006.a. Kuna hageja isiklikult tööraamatule järele ei tulnud, ei saanud Y. R talle ka tööraamatut kätte anda. Alles päras 05.05.2006 kirja O. L üleandmist tekkis kostjal õigus saata tööraamat hagejale postiga. Y. R sai avalduse kätte 08.05.2006, sest viibis 04.05.2006 – 07.05.2006 välisriigis komandeeringus. Seega esimene reaalne võimalus tööraamatu väljastamiseks tekkis alles 08.05.2006.a. Seega pidas kostja tööraamatut kinni 10 kalendripäeva 08.05.2006 – 17.05.2006.a. Kostja palub jätta 6 kuu hüvitise ja lõpparve kinnipidamise eest hüvitise väljamõistmise nõuded rahuldamata, tööraamatu kinnipidamise nõue rahuldada osaliselt.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL
Kohtuistungil pooled jäid oma varem esitatud kirjalike seisukohtade juurde. Kostja kohtuistungil tunnistas ka lõpparve väljamaksmisega viivitamist kaks nädalat.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tunnistajad, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnandu kõiki tõendeid kogumis, leidis, et hagi tuleb rahuldada.
2.Poolte vahel oli 04.01.1999 sõlmitud kirjalikust töölepingust tulenev töösuhe. 20.03.2006 hageja esitas kostjale ettepaneku töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel töölepingu seaduse (TLS) § 76 alusel. Hageja taotles töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel järgmistel põhjustel: - oluliselt on muutumas ettevõtte juhtimisstruktuur ja vahetumas sellega seotud isikud. - Vastuvõetamatu on P. V 07.03.2006 ettepanek korraldada samas tööruumis kahe sisuliselt konkureeriva ettevõtte tegevust ja soov, et P. R töötaks sisuliselt kahel ametikohal; - Töökeskkonna ja sellega seotud uute võimalike isikute rollide ebaselgus ei võimalda enam realiseerida samas ettevõttes 7 aasta jooksul väljakujunenud efektiivset juhtimist, mis tekitab asjatuid pingeid ning võib tulevikus tekitada konfliktsituatsioone; - Hageja peres on 3 kuune poeg, mistõttu ei ole hagejal võimalik võtta enesele P. V poolt soovitud täiendavaid kohustusi. Kostja seaduslik esindaja, juhatuse liige R K nõustus töölepingu lõpetamisega ning määras, et töölepingu lõpetamisel 24.04.2006 makstakse koos lõpparvega välja töölepingust tulenev hüvitis 6 kuu keskmise palga ulatuses.
3.TLS § 76 kohaselt poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igal ajal, kui üks pooltest esitab vastavasisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. Töölepingu sellel alusel lõpetamiseks esitab üks pool teisele kirjaliku ettepaneku sooviga lõpetada tööleping poolte kokkuleppel ning ettepaneku aktsepteerimise korral tuleb teise poole nõusolek samuti kirjalikult vormistada. Hageja on sellise ettepaneku kirjalikult esitanud ning kostja seaduslik esindaja R K nõusolek on samuti kirjalikult vormistatud. Seega on töölepingu poolte kokkuleppel lõpetamine õigesti vormistatud.
4.Kostja on töölepingu lõpetamise kokkuleppele esitanud järgmised vastuväited: - kokkulepe ei ole vormistatud sellel märgitud kuupäeval 20.03.2006, vaid tagantjärele 20.04.2006.a. - kostja nimel kokkuleppe sõlminud R Kl ei olnud kokkuleppe sõlmimise ajal enam kostja esindamise õigust, sest ta oli juhatuse liikmest 10.04.2006 tagasi kutsutud. - Kokkuleppes sisalduv 6 kuu hüvitise nõue on vastuolus heade kommetega ja tavadega - Hageja põhjendused töölepingu lõpetamise vajaduse kohta on otsitud ja ebausutavad.
5.Kohus leiab, et millegiga ei ole tõendatud kostja väide, et ettepanek ja kokkulepe töölepingu lõpetamiseks on vormistatud 20.04.2006, mitte 20.03.2006.a. Kostja leiab, et hagjea poolt 20.03.2006 kuupäevaga lahkumisavalduse 20.04.2006 esitamist tõendab kaudselt asjaolu, et ka teistel töötajatel paluti samal päeval kirjutada lahkumisavaldused ühe kuu võrra varasema kuupäevaga. Kuupäev olevat valitud kalendri järgi, et oleks võimalik lugeda töötajad samal päeval töölt vabastatuks. Kohus leiab, et asjas puuduvad igasugused tõendeid selle kohta, et hageja oleks kostjale lahkumisavalduse esitanud. Hageja esitas kostjale lepingu poolte kokkuleppel lõpetamise ettepaneku, mitte lahkumisavalduse. Asjas üle kuulatud tunnistaja L väiteil tema kirjutas 20.04.2006 lahkumisavalduse R. K palvel 20.03.2006.a. kuupäevaga, tekstinäidiseks anti PRi nimel arvutiga kirjutatud lahkumisavaldus, kuid avaldus oli allkirjastamata. Kohus leiab, et ainuüksi isiku nimel arvutis koostatud avaldus ei tõenda seda, et see isik on sellise avalduse allkirjastanud ja esitanud. Eeltoodust nähtuvalt tõendab tunnistaja üksnes seda, et tunnistaja ise kirjutas avalduse tagantjärele kuupäevaga. Kostja on meelevaldselt ja põhjendamatult tunnistaja ütlustest teinud endale kasuliku järelduse, et ka hageja koostas oma ettepaneku tagantjärele kuupäevaga. Eeltoodu alusel kohus loeb tõendatuks, et hagiavaldusele lisatud hageja 20.03.2006 ettepanek on koostatud sellel märgitud kuupäeval. Tunnistaja R K kohtuistungil kinnitas, et allkirjastas kostja seadusliku esindajana kokkuleppe selle esitamisel päeval, s.o. 20.03.2006.a.
6.Kuna kohus loeb tõendatuks, et töölepingu lõpetamise kokkulepe sõlmiti 20.03.2006, ei oma õiguslikku tähendust kostja väide, et 20.04.2006 ei olnud R. Kl enam esindusõigust. Käesolevasse töövaidlusesse ei puutu see, kas P. R samal ajal töölt lahkunud 7 töötaja vabastamiseks olid R. Kl volitused või mitte. Lisaks kohu märgib, et ei ole tõendatud, et hageja oli teadlik, et R. K kutsuti juhatuse liikmest tagasi 10.04.2007. Juhatuse liikmete muudatus kanti äriregistrisse 17.04.2006.a. Hageja kinnistas kohtule, et sai töölepingu 24.04.2006 lõppemise päeval teada, et P. V on juhatuse liige; kirjalikult kostja hagejat juhatuse liikme vahetusest ei teavitanud. Kostja esindaja R seletas 04.12.2007 kohtuistungil, et osanikud otsustasid 03.04.2006.a. telefoni teel peetud koosolekul juhatuse tagasi kutsuda, selle kohta koostati kirjalik otsus (t.l. 64), mis tehti 10.04.2006 koosolekul suuliselt R K teatavaks. Samas Y. R kinnitas, et 10.04.2006 koosoleku päevakorras ei olnud R. K vabastamist. Samuti kinnitas tunnistaja G , et 03.04.2006 otsustati tema ja R. K juhatuse liikmetest tagasi kutsuda ning uuteks juhatuse liikmeteks valiti V ja R. Tunnistaja kinnitas, et tema otsusest Kle ei ole teatanud. Kostja esindajad kinnitasid, et kirjalikku otsust R. K juhatuse liikmest tagasikutsumise kohta ei ole R Kle esitatud. Tunnistaja R, Soome firma T OY juhatuse liige ja omanik seletas, et 10.04.2006 tema mäletamist mööda hagejat sellel hetkel koosolekul ei olnud, kui Kle teatati tema juhatuse liikmest tagasi kutsumisest, kuid hiljem pidi hageja sellest aru saama, sest arutati TOÜ tegevjuhtimist. Eeltoodust nähtuvalt kostja üksnes oletab, et hageja oli R. K juhatuse liikme volituste lõppemisest teadlik.
7.Töölepingu seadusest ei tulene töölepingu kokkuleppel lõpetamise ettepaneku põhjendamise vajadust, mistõttu ei mõjuta kokkuleppe kehtivust see, kas põhjendused on usutavad või mitte. Hageja on pidanud vajalikuks ettepaneku tegemist põhjendada. Kummalgi töösuhte poolel ei ole kohustust nõustuda teise poole tehtud ettepanekuga töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Käesoleval juhul on kostja seaduslik esindaja ettepanekuga nõustunud.
8.Asjaolu, et kostja uued juhatuse liikmed peavad ettepanekut põhjendamatuks, ei muuda poolte kokkulepet lepingu lõpetamise kohta tühiseks. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 2 sätestab töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude töövaidluskomisjonile või kohtule esitamise tähtajaks ühe kuu. Kostja ei ole töölepingu lõpetamist vaidlustamiseks ettenähtud tähtaja jooksul kohtule ega töövaidluskomisjonile nõuet esitanud.
9.Kui kirjalik ettepanek või nõusolek töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel sisaldab tingimust (näiteks hüvitise maksmine), siis ei või teine pool töölepingut lõpetada nimetatud alusel, kui ta seda tingimust ei täida. Kostja seadusliku esindaja R. K isikus on allkirjastanud kokkuleppe, millega tööandja kohustus töölepingu 24.04.2006.a lõppemise päeval hagejale välja maksma töölepingust tuleneva hüvitise hageja 6 kuu keskmise palga ulatuses. Tõendamata on kostja väited, et 01.05.2004 sõlmitud töölepingu lisa nr 3 punkt 4.5 on samuti koostatud tagantjärele 20.04.2006.a. Viidatud lisaga muudeti muu hulgas tööülesannete täitmise kohta ning hageja töötasu suurust. Enne seda oli töötasu suuruseks 5000 krooni ning tööülesannete täitmise kohaks XXXTallinnas. Lisa 3 järgi on alates 01.05.2004 hageja minimaalne töötasu 7900 krooni ning tööülesannete täitmise kohaks XXX vallas. Lepingu lisa 4 kehtestas alates 02.01.2006 hageja töötasu määraks 11 200 krooni. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hagejale maksti töötasu lepingu lisas kokkulepitud määras, samuti ei vaielda selle üle, et eelnimetatud ajast alates kostja tegutses XXX. Töölepingu lisad on nummerdatud loogilises järjekorras ning lisades sätestatut on kostja jooksvalt täitnud, mistõttu ei ole kohtul vastupidist tõendavate tõendite puudumisel alust kahelda, et töölepingu lisa nr 3 on koostatud selles märgitud kuupäeval.
10.Kohus leiab, et alusetud on kostja väited, et hagejale töölepingu lõpetamise puhuks 6 kuulise hüvitise sätestamine seab hageja teiste töötajatega võrreldes soodsamasse olukorda, mistõttu selline lepingusäte rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Põhiseaduse §-s 12 kehtestatud võrdse kohtlemise põhimõte tähendab kohtu hinnangul seda, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Hageja töötas kostja juures tootmisdirektorina. Rohkem tootmisdirektoreid kostja teenistuse ei olnud. Seega ei ole kostja teenistuses teisi hagejaga võrdses olukorras töötajaid, kelle suhtes hageja saavutanuks hüvitise kokkuleppest tulenevalt soodsama olukorra. Kuna tootmisdirektoril on teiste töötajatega (pakkijatega jms) oluliselt erinevad tööülesanded ja vastutuse ulatus, ei ole õige võrrelda tootmisdirektori töölepingu tingimusi töötajate töölepingu tingimustega. Töötajale seaduses sätestatust soodsamate kokkulepete sõlmimine, s.h. töölepingu lõpetamise puhuks hüvitise ettenägemine, ei ole töölepingu seaduse järgi keelatud.
11.Kostja leiab samuti, et töölepingu lõpetamise puhuks hüvitise kokkuleppimine 6 kuu keskmise palga ulatuses on vastuolus heade kommetega. Kostja sõnul ei ole ettevõtte varasemas praktikas sellist hüvitist makstud ega kokkulepet töölepingu lõpetamisel sellises ulatuses hüvitise maksmiseks sõlmitud, kostja juhatuse liige R. K hüvitise kokkulepet eelnevalt kostja osanikega ei arutanud ega teatanud neile viivitamatult kokkuleppe sõlmimisest. Kuivõrd hageja oli kuni temaga töölepingu lõpetamiseni olnud TOÜ-s ainus tegevdirektor, ei saanudki ettevõttes olla välja kujunenud mingit varasemat praktikat tegevdirektorile töölepingu lõpetamisel hüvitise maksmise osas. Samuti lükkavad tunnistaja K-WJG i ütlustega (t.l. 236) ütlused veenvalt ümber kostja väite, et kostja osanikega asja ei arutatud ega neile hüvitise kokkuleppe sõlmimisest ei teatatud. Tunnistaja G oli T OY kontserni tegevdirektor ja TOÜ juhatuse esimees. TOÜ oli T OY tütarettevõte. Tunnistajal oli 51 % T OY aktsiatest. 2004.a. lõpus – 2005.a. alguses P. V võttis TOÜ olulisema rolli ja tunnistaja tõmbus tagasi. Formaalselt lõppes tunnistaja kui juhatuseliikme
suhe TOÜ-ga 2006.a. kevadel, 20.12.2006.a. tunnistaja müüs oma Soome firma T OY aktsiad. Tunnistaja kinnitas, et R K teatas talle 2004.a märtsikuu viimasel nädalal, et kuna PRi töökoha asukoht viiakse Tallinnast üle XXXe, siis tema töölepingusse lisatakse punkt, et töölepingu lõpetamisel makstakse talle 6 kuu palga suurune hüvitis ning tunnistaja nõustus sellega, sest tegemist oli ettevõttele olulise isikuga. Võttes arvesse, et tunnistaja on kostja endine osanik ja juhatuse liige, peab kohus tunnistaja ütlusi usladusväärseteks. Tunnistaja G i ütlused on kooskõlas ka tunnistaja K ütlustega (t.l. 243), kes seletas, et hageja tegi 2004.a. märtsis ettepaneku panna tema töölepingusse kompensatsioon töölepingu lõpetamisel. Tunnistaja K teavitas sellest juhatuse esimeest G i; lepingulisa vormistamine viibis, märtsis esitatud ettepanek vormistati lepinguks mais. Eelnevast nähtuvalt oli kostja teine juhatuse liige ja kontserni suuromanik hüvitise kokkuleppest teadlik ja sellega nõus. Hageja töötajana ei saa vastutada selle eest, kas ja mil määral juhatuse liikmed ja osanikud omavahel suhtlevad ja infot edastavad. Töötaja kasuks sõlmitud kokkuleppe kehtivust ei saa mõjutada tööandja esindajana kokkuleppe allkirjastanud juhatuse liikme poolt võimalik hoolsuskohustuse rikkumine. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et kokkulepe töölepingu lõpetamisel 6 kuu hüvitise maksmise kohta ei ole vastuolus heade kommetega.
12.Kostja leiab, et hagejale 6 kuu hüvitise maksmine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et hageja oli tööandjale ebalojaalne ning asus pärast töölepingu kostjaga lõpetamist tööle konkurendi juurde N OÜ-sse. Kostja sõnul seisneb hageja ebalojaalsus selles, et ta ei teatanud uutele juhatuse liikemetele, et viibib alates 10.04.2006 puhkusel ning pärast puhkuse lõppu lahkub töölt; ta ei takistanud 20.04.2006 koosolekul R. Kt kostjat mustamast, ei püüdnud töötajaid ümebr veenda lahkumisavaldusi mitte kirjutama, ei andnud töölepingu lõpetamisel üle tööandja vara ega töö jätkamiseks vajalikku infot. Kostja ei ole hagejaga töölepingu poolte kokkuleppel lõpetamist vaidlustanud, kokkuleppes on kostja seaduslik esindaja võtnud kohustuse hüvitis välja maksta, mistõttu kohus leiab, et kostjal puudub seaduslik alus tugineda töötaja ebalojaalsusele, mis õigustaks hüvitise kokkuleppe täitmata jätmist. Lisaks kohus leiab, et hageja kui tegevdirektori ebalojaalsusena ei saa vaadelda koosoleku käiku sekkumata jätmist ja juhatuse liikmel tööandja mustamise mitte takistamist. Hageja tegevdirektorina oli R. K kui juhatuse liikme alluv ja tema ees aruandekohuslane. Tunnistajate L, M ja O ütlustega on tõendatud, et P. R kedagi ei mustanud ega töötajaid N’i minema ei veennud, oli koosoleku tagaplaanil. Töötajatega töölepingute sõlmimise ja lõpetamise õigus olli juhatuse liikmel, mitte R. Kl. R. K vastutab oma tegude eest ise. Kohus leiab, et ei ole õige hagejale ette heita seda, et ta ei takistanud kostja juhatuse liikmel kohustusi rikkumast ega sundinud juhatuse liiget hoolsuskohustust täitma.
13.Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista töölepingus kokku lepitud hüvitis 6 kuu keskmise palga ulatuses.
14.TLS § 74 lg 2 järgi tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Palgaseaduse (PaS) § 32 kohaselt tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Samuti sätestab PaS § 29, et tööandja on kohustatud tööraamatu andmisega ja lõpparve maksmisega viivitamise aja eest maksma töötajale hüvitist keskmise palga ulatuses EVabariigi töölepingu seaduses sätestatud korras. TLS § 119 lg 1 kohaselt tööraamatu kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Sama paragrahvi lg 2 järgi on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamisel maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga.
15.Vaidlust ei ole selle üle, et töölepingu lõppemise päevaks olid pooled kokku leppinud 24.04.2006.a. ning sellel päeval kosta hagejale lõpparvet välja ei maksnud. Lõpparve maksti osaliselt välja 10.05.2006.a., töölepingu järgi saadaolev hüvitis 6 kuu palga ulatuses on siiani välja maksmata. Kostja on lõpparve maksmisega viivitamist tunnistanud, kuid leiab, et 10.05.2006 maksti hagejale kogu saadaolev lõpparve täies ulatuses välja. Kohus tuvastas, et hagejal on õigus töölepingust tulenevale hüvitusele, seega kogu lõpparvet ei ole siiani töölepingu lõppemisest möödunud ligi 2 aasta jooksul välja makstud. TLS § 119 lg 2 järgi on põhjendatud kostjalt välja mõista lõpparve kinnipidamisega viivitamise aja eest hageja kasuks ühe kuu keskmine palk.
16.24.04.2006 kostja hagejale tööraamatut kätte ei andnud, vaatamata sellele, et oli hageja lahkumisest teadlik. Raamatuidamismaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti (t.l. 108) kohaselt on Y. R 21.04.2006.a. vastu võtnud vastu muu hulgas töötajate infokausta töötajate töölepingutega ja tööraamatutega. Vaidlust ei ole selle üle, et kaustas sisaldus ka hagejaga töölepingu lõpetamise kokkulepe. 24.04.2006 hageja andis O. L täiendava avalduse tööraamatu väljastamiseks ja lõpparve maksmiseks (tl. 19). Tunnistjana üle kuulatud O. L kinnitas, et andis avalduse samal päeval Y. R üle. 24.04.2006 hagejale tööraamatut ei väljastatud ning 03.05.2006 hageja esitas kostja juhatusele korduva pöördumise lõpparve väljamaksmiseks ja tööraamatu väljastamiseks posti teel. 10.05.2006 telefonivestluses Y.Riga hageja kordas soovi saada tööraamat posti teel. Tööraamat saadeti hagejale posti teel 17.05.2006.a. Riigikohus on asunud seisukohale, et lõpparve väljamaksmisega viivitmise aja eest keskmise palga väljamõistmine on põhjendatud, kui tööraamatu kinnipidamise tõttu on töötajale tekkinud kahju. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et ta on kandnud tööraamatu kinnipidamise tõttu rahalist kahju. Tööraamat on hagejale oluline enne enne 1999.a. väljateenitud pensioniõigusliku staaži tõendamiseks. Kuivõrd tööraamatu 24.04.2006 hagejale kätteandmata jätmiseks puudus igasugune põhjendus ja seaduslik alus, oli hageja õigustatud tegema kõikvõimaliku, s.h. kasutama õigusabiteenust, et saada oma tööraamat tööandja käest tagasi. Õigusabiteenuse kasutamisega kaasnes hagejale otsene rahaline kahju õigusabiteenuse eest tasutud summa näol (t.l. 131). Õigusabi osutati enne kohtumenetlust ning ei kuulu hageja kohtukulude hulka. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 kohaselt laienevad töölepingule võlaõigusseaduse üldosa sätted. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis tööraamatu kinnipidamise 16 kalendripäeva eest.
17.TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust TsMS § 174 lg-le 6 alusel kohtunikuabi hagita menetluses.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.