Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hageja esindajale ja kostjale.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 10.12.2007 esitas hageja Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale hagi H V vastu põhivõlgnevuse 23 522.69 krooni ja viivise 1 621.32 krooni nõudes. Jõhvi kohtumajast suunati hagi Viru Maakohtu tööjaotuskava alusel kohtute koormuse ühtlustamise korras menetlemiseks Rakvere kohtumaja kohtunikele. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 05.10.2006.a. Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Dormin Grupp OÜ vastu võlgnevuse 26084.01 krooni. 21.11.2006.a. tegi Viru Maakohus tsiviilasjas nr 2-06-27890 maksekäsu, millega rahuldas hageja nõuded täielikult. Hageja avalduse alusel algatati täitemenetlus võlgniku suhtes. 17.01.2007.a. sõlmiti hageja ja võlgniku vahel kokkulepe, mille kohaselt kohustus võlgnik tasuma võlgnevuse 23522.69 krooni hiljemalt 16.04.2007.a. Võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe sõlmimise päeval käenduslepingu, mille p 7.1 kohaselt vastutas kostja võlgniku kohustuste täitmise eest. Pärast kokkuleppe ja käenduslepingu sõlmimist esitas hageja kohtutäiturile avalduse võlgniku arvelduskontode aresti alt vabastamiseks. Hageja on seisukohal, et kostja tegevus oli suunatud ainult võlgniku arvete aresti alt vabastamisele, mitte võlgnevuse tasumisele. 08.11.2007.a. esitas hageja kostjale nõude tasuda võlgnevus ja viivis hiljemalt 10 päeva jooksul arvates nõudekirja kättesaamisest. Kostja sai nõudekirja kätte 09.11.2007.a. Hoolimata täitemenetluse algatamisest ja kostja lubadustest on hagi esitamise ajaks tasumata võlgniku põhivõlgnevus summas 23 522.69 krooni, samuti nõuab hageja kostjalt viivise tasumist. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 100-le on kohustise rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on rikkunud kohustist jättes täitmata lepingutest ning seadusest tuleneva kohustuse. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ning lg 2 kohaselt võib võlausaldja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 108 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Kuna kokkuleppest tulenevate maksekohustuste täitmise tähtpäev on saabunud ja kostja ei ole sellele vastu vaielnud, on hagejal õigus nõuda kogu summa tasumist. Kostja ei ole hagejale teatanud lepinguliste kohustuste täitmist takistavatest asjoludest. Kostja on võlgniku esindajana jätnud täitmata kokkuleppest tuleneva kohustuse. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Kuna võlgnik ega ka kostja ei ole võlgnevust tasunud, siis esitab hageja kogu põhivõla tasumise nõude summas 23 522.69 krooni kostja vastu. Vastavalt käenduslepingu p 7.4 ja 7.5 sätestatule kostja vastutab võlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. VÕS § 113 lg 1 tulenevaks seadusjärgseks viivisemääraks on 11%. Hagi eistamise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud intress 1621.32 krooni, milline tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 367 kohaselt taotleb hageja ka viivise väljamõistmist kostjalt tasumata summalt 100% kuni põhivõlgnevuse tasumise nõude täitmiseni. Hageja kohtuvälised- ja kohtumenetluse kulud on summas 6 102 krooni, mille väljamõistmist kostjalt hageja taotleb VÕS § 128 lg 3 ja käenduslepingu p 7.2 ja 7.4 alusel. Hagiavaldusele on lisatud hagis esitatud faktiliste väidete tõendamiseks dokumentaalsed tõendid. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid hageja poolt esitatud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kostjale üle antud kohtukordniku vahendusel 16.01.2008.a., kostjalt on võetud allkiri kättetoimetamisteatisele. Kostjal vastuse andmise viimane tähtaeg oli 05.02.2008.a. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka kirjeldanud. Kohustus tuleneb poolte vahel sõlmitud kokkuleppest, käenduslepingust ja seadusest. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 100-le on kohustise rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ning lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele

tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. Seega saab hageja hagis esitatud sissenõudekulude väljamõistmise nõude esitada kostja vastu vastavalt TsMS § 174-le. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

I.Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 31. märtsil 2008.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.