KÜ Estonia pst x hagi M T vastu 53850,15 krooni nõudes
Viimane kohtuistung
14. veebruar 2008.a. algus kl.12.20
Menetlusosalised
Hageja:
Korteriühistu Estonia pst 32 (RK xxx, Estonia pst xxx)
Hageja esindaja: Kostja:
V V (juhatuse liige) M T (IK xxx, elukoht xxx)
Kostja esindaja:
Advokaat A A (määratud korras)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt M T ́lt hageja KÜ Estonia pst 32 (RK xxx) kasuks 31386 (kolmkümmend üks tuhat kolmsada kaheksakümmend kuus) krooni ja 61 senti.
3.Jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätta hageja menetluskulud 58/100 osas kostja kanda.
Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.Korteriühistu Estonia pst x hagiavalduse kohaselt omab kostja M T Kohtla-Järve linnas elamus Estonia pst x korteri üldpinnaga 48,4 m2 (nr 3). Kostja ei täida alates 01.05.2004.a. korteriühistu ees oma kohustusi, mis on seotud korteriomandi majandamis-kulude tasumisega. Seisuga 01.08.2007.a. on kostja võlgnevus hageja ees 39728,71 krooni, millele lisanduvad viivised 14121,44 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse, viivised ja menetluskuludena 2500 krooni riigilõivu ja 1500 krooni kohtukulusid (tl 20-21).
II Kostja vastus ja poolte kirjalikud seisukohad
2.Kostja oma 21.08.2007.a. kirjalikus vastuses hagile ei võtnud hagi õigeks. Vastuse kohaselt on hageja arvestused segased, viivised liiga suured (tl 43-44).
3.Kostja esindaja 09.01.2008.a. kohtule esitatud kirjalikus seisukohas tunnistatakse hagi summas 17918, 90 krooni. Seisukoha kohaselt nõuab hageja igakuiselt 15 m3 vee ja 7 m3 vee soojendamise eest tasumist ilma õigusliku aluseta. Hageja poolt ei ole põhjendatud kostjale soojavee kaudsete kulude panemine hageja arvestustes näidatud ulatuses, hageja ei ole viidanud õigusaktile või korteriühistu üldkoosoleku otsusele, millest nähtuks, miks ilma veemõõtjata korter peaks tasuma vee eest nii ulatuslikult, ei ole toodud arvestusi, miks nö proportsionaalsete majanduskulude pinnalt on kostja veekulu niivõrd ulatuslik. Kostjale jääb arusaamatuks, kust on tulnud arvelduste väljavõttel perioodil 01.05.2004 - 21.12.2005.a. lahtrisse „vesi 2003“ märts 2005.a. alalõigu juurde summa 3007,60 krooni ja intress 2331,10 krooni, mida samuti kostjalt võlgnevusena nõutakse ja mille kohta pole esitatud ühtegi algdokumenti. Kostja ei ole ajavahemikul oktoober 2006 - august 2007 sooja vett tarbinud, kuna sel ajal oli temal korteriühistu poolt sooja vee tarbimine suletud. Kostja tunnistab vee tarbimist 3m3 ja vee soojendamise eest 1m3 kuus, ühtlasi tuleb 6/7 võrra vähendada kaudseid kulusid vee soojendamise eest. Kostja võtab omaks külma vee eest ajavahemiku mai 2004 august 2007 eest arvestusega 3 m3 kuu kohta 1941,30 krooni, vee soojendamise eest ajavahemiku september 2004 - september 2006 kohta arvestusega 1 m3 kuus 1064 krooni, vee soojendamise kaudsete kulude osas ajavahemiku september 2004 - september 2006 eest summas 180, 43 krooni. Hagi rahuldamata osa võrra tuleb vähendada ka viivist, samuti tuleks viivist vähendada täiendavalt VÕS § 113 lg 8 ja 162 alusel. Kostja tegi hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks selliselt, et kostja tasuks hagejale 20000 krooni võrdsetes osades 24 kuu vältel (tl 100-102).
4.Hageja 31.01.2008.a. kirjaliku seisukoha kohaselt oli vee arvestamine korteriomanikele, kellel ei ole veemõõtureid, reguleeritud korteriühistu 30.07.2003.a. ja 26.04.2004.a. üldkoosoleku otsustega. Kostja on tunnistanud oma veevõlgnevust VKG-le summas 4441 krooni. (tl 109).
5.Täiendavas kirjalikus seisukohas 11.02.2008.a. leidis kostja esindaja, et hageja nõude (vee tarbimise eest tasu nõudmisel) õigusliku alusena esitatud KÜ Estonia pst 32 üldkoosoleku otsused 30.07.2003.a. ja 26.04.2004.a. on vastuolu tõttu heade kommetega tühised. Kostja taotles kuni nimetatud üldkoosoleku otsuste vaidlustamise kohtuotsuste jõustumiseni asjas menetluse peatamist. Kostja suurendas kompromissettepanekut 24000 kroonini (tl 121-123).
III Kohtuistung 10.01.2008.a.
6.Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde.
7.Kostja võttis nõude omaks summas 17918,90 krooni. Kostja seletuse kohaselt on mõeldamatu, et kostja tarbiks 15 m3 külma vett ja 7 m3 sooja vett, so kokku 22 m3 vett kuus. Kostja nõustus veekuluga 3 m3 külma vett ja 1 m3 sooja vett kuus.
IV Kohtuistung 14.02.2008.a.
8.Kohtuistungil hageja seletas, et kostja poolt tarbitud vee suhtes on korteriühistu nõus tegema ümberarvestuse ühe inimese peale. Teised kostja võlgnevuse arvestused on endiselt jõus. Kostja võlg Viru Veele 4441 krooni on hageja poolt summas 3007 krooni tasutud.
9.Kostja tunnistas hagi summas 17 918, 90 krooni. Kostja loobus asja menetluse peatamise taotlusest.
V Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse, kostja vastuse ja poolte täiendavad kirjalikud seisukohad, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajate seletused ning tunnistaja ütlused, samuti uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
11.Hagi kohaselt kostja ei ole tasunud hagejale kostjale kuuluva korteriomandiga seonduvaid majandamiskulusid perioodil 01.05.2004.a. kuni 01.08.2007.a. summas 39728,71 krooni, millele lisanduvad viivised 14121,44 krooni, so kokku summas 53850,15 krooni. Hagile lisatud arvestuste kohaselt moodustub kostja võlgnevus korteriomandiga seonduvatest hooldus ja halduskuludest, külma vee, vee vahe, vee soojendamise, soojusenergia ja soojuse jaotamise kuludest (tl 28-31). Kostja on neist vaidlustanud külma vee, vee vahe, vee soojendamisega seonduvaid kulusid, 3007,60 krooni 2003.a.vee eest ja intressi 2331,10 krooni. Hageja nõude muus osas poolte vahel vaidlust ei ole.
12.Korteriühistuseaduse § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Hageja poolt esitatud KÜ Estonia pst x 30.07.2003.a. liikmete üldkoosoleku otsuse punkti 1 kohaselt jagati individuaalsetest mõõturitest ülejääv vee kogus mõõturiteta korterite vahel vastavalt elanike arvu järgi (tl 113-114). KÜ Estonia pst x 26.04.2004.a. liikmete üldkoosoleku otsuse punkti 2 kohaselt omanikele, kellel olemas veemõõturid, arvestatakse külma ja sooja vee tarbimist edastatud veearvestite näitude alusel. Omanikel, kellel ei ole veemõõtureid, arvestatakse 7,5 m3 (3,5 m3 kuuma vett + 4,0 m3 külma vett= 7,5 m3) vee tarbimist ( tl 111).
13.Kuna hagi puudutab perioodi alates 01.05.2004.a., reguleerib vaidlusalusel perioodil Estonia pst x veemõõturiteta korterite veearvestust ainult 26.04.2004.a. KÜ üldkoosoleku otsus, mistõttu varasem 30.07.2003.a.. liikmete üldkoosoleku otsusel ei ole asja lahendamisel tähtsust (on asendatud 26.04.2004.a. otsusega). Kostja on esitanud vastuväite, et 26.04.2004.a. liikmete üldkoosoleku otsuse punkt 2 on seoses heade kommete vastasusega - veemõõtjaid mitteomavatele korteriomanikele on kehtestatud ebamõistlikult kõrged tasud, mis sisuliselt omavad karistuslikku eesmärki- tühine. Kohus sellise arvamusega ei nõustu. Riigikohus on
tsiviilasja 3-2-1-140-07 lahendis leidnud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid. Kohtu arvates üldkoosoleku otsus selle kohta, et korteriomanikele, kellel ei ole veemõõtureid, arvestatakse veetarbimist 7,5 m3, ei saa mingil moel lugeda vastavaks eelloetletud heade kommete vastavuse kriteeriumitele. Korteriühistu eesmärgiks on tagada elamu haldamine ja majandamine. Kohtu hinnangul tuleb elamu korteriomanike poolt tarbitud vee eest paratamatult maksta ja igal korteriomanikul on võimalus hankida endale veemõõtja, mille puhul kuuluks maksmisele ainult korteriomaniku poolt konkreetselt tarbitud vesi. Kui korteriomanik sellist võimalust mingil põhjusel ei kasuta, riskib ta sellega, et tarbitud vee kogus määratakse mingite muude kriteeriumide alusel. Isegi kui üldkoosoleku poolt kehtestatud tarbitava veehulk veemõõturita korteri kohta on mingil määral ebaõige, on see suunatud sellele, et korteriomanike poolt tarbitud vesi saaks maksimaalselt tasutud.
14.Poolte vahel ei ole vaidlust, et võlgnevuse kujunemise perioodil puudus kostja korteris veearvesti/mõõtur. Kostja on võtnud omaks vee tarbimise ühe inimese kohta 3m3 külma vett ja 1m3 sooja kuus ning soovib vee soojendamise eest kaudsete kulude vähendamist 6/7 võrra. Kuigi kohus kostja arvestusega ei nõustu, jagab kohus kostja hinnangut selle kohta, et vee tarbimise arvestus hageja poolt on olnud ebakorrektne, kuna see ei vasta 26.04.2004.a. liikmete üldkoosoleku otsuse punktiga 2 kehtestatud korrale. Hageja on nõustunud tegema kostja vee tarbimise osas ümberarvestuse, arvestades vee tarbimise kulu ümber ühe inimese peale, mis oleks iseenesest õige, kui hageja oleks õigesti arvestanud tarbitud vee kogust. Hageja poolt hagiavalduse lisana esitatud arvestustest nähtub, et kostjale on võlgnevuse kujunemise perioodil arvestatud veekulu reeglina 22 m3 kuus (15 m3 külma vett, 7 m3 soojendatud vett), kuigi üldkoosoleku otsuse alusel saanuks veemõõturita korteriomaniku (so korteri) kohta veekulu arvestada maksimaalselt 7,5 m3 (4 m3 külma vett, 3,5 m3 soojendatud vett).
15.Kohtu arvestuste kohaselt sai hageja perioodi 01.05.2004 - 31.12.2005 osas (tl 28) arvestada kostjale külma vee eest kuus 65,2 krooni (244,5 x 4/15) ja sooja vee eest 106,40 krooni (212,8 x 3,5/7) kuus, arvestatud on aga vastavalt 244,5 krooni (juuni 2004 eest 249,14 krooni) ja 212,80 krooni kuus. Võttes arvesse vee vahe jagamist ühe inimese peale, tuleks vee vahet selle perioodi osas vähendada poole võrra, so 69,17 kroonini (138,35/2). Seega on kostjale selle perioodi osas liigselt arvestatud tasumisele kuuluvat külma vett 3586 krooni (4894,64- 20 x 65,2+4,64), sooja vett 1702,40 krooni (3404,80-16x106,40) ja vee vahet 69,17 krooni, so kokku 5357,57 krooni (3586+1702,40+69,17).
16.Perioodi 31.12.2005- 31.07.2007 osas (tl 29-31) sai hageja arvestada kostjale külma vee eest kuus 67,60 krooni (4x16,90) ja sooja vee eest 106,40 krooni (3,5 x 30,40), v.a. juuli 2007, mil see oli 119,56 krooni (3,5x 34,16) kuus, arvestatud on aga vastavalt 253,50 krooni (jaanuaris 2005.a. 380,25 krooni) ja 212,80 krooni (jaanuaris 2005.a. 319,20 krooni) kuus. Võttes arvesse vee vahe jagamist ühele inimesele, tuleks vee vahet selle perioodi osas vähendada 76,52 krooni võrra. Seega on kostjale selle perioodi osas liigselt arvestatud külma vett 3658,85 krooni, sooja vett 2141,16 krooni ning vee vahet 76,52 krooni, so kokku 5876,53 krooni (3658,85+2141,16+76,52). Perioodi 01.05.2004 - 31.07.2007 osas on hageja kokku-
võttes arvestanud liigselt, so ilma õigusliku aluseta, kostja veekulu summas 11234,10 krooni (5357,57+5876,53). Kostja väidet, et ta ei ole ajavahemikul oktoober 2006 - august 2007 sooja vett tarbinud, kuna sel ajal oli temal korteriühistu poolt sooja vee tarbimine suletud, ei loe kohus tõendatuks.
17.Lisaks eeltoodule nõustub kohus kostja vastuväidetega, et hageja pole põhjendanud ega tõendanud kostjaga tehtud arvelduste väljavõttel perioodil 01.05.2004 - 21.12.2005.a. lahtris „vesi 2003“ näidatud summa 3007,60 krooni ja lahtris „intress“ näidatud summa 2331,10 krooni arvestamist kostja võlgnevusena. Kohtuistungil väitis hageja esindaja, et summas 3007 krooni on hageja tasunud kostja võlgnevuse summas 4441 krooni Viru Veele, kuid hageja pole esitanud tõendeid selle summa tasumise kohta kolmanda isikuna ega põhjendanud, kas selle puhul on tegemist kolmanda isiku tagasinõudega ja kui on, millele see tugineb (Võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 lg 4). Eeltoodust tulenevalt peab kohus vajalikuks vähendada kostja põhivõlgnevust hagejale veel summa 5338,70 krooni võrra (3007,60+2331,10).
18.Kokkuvõttes peab kohus vajalikuks vähendada hageja nõuet põhivõlgnevuse osas summa 16572,80 krooni võrra (11234,10+5338,70), mistõttu kostja võlgnevuse lõplikuks summaks jääb 23155,91 krooni (39728,71-23155,91). Võttes arvesse, et kohtu arvestustest tulenev kostja põhivõlgnevus moodustab hageja esialgsest nõudest (39728,71 krooni) 58,3 %, peab kohus vajalikuks samas proportsioonis vähendada ka viivisenõuet 14121,44 krooni, mille tulemusena seda tuleks vähendada 5890,74 krooni võrra, so kuni summani 8230,70 krooni (14121,44 x 0,583). Kohus leiab, et kostja nõue vähendada viivist täiendavalt VÕS § 113 lg 8 ja 162 alusel ei ole põhjendatud, kuna kostja ei ole võlgnevuse kujunemise perioodil talle hageja esitatud arvete alusel praktiliselt üldse maksnud.
19.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 31386,61 krooni, millest võlgnevus moodustab 23155,91 krooni ja viivised 8230,70 krooni.
VII Menetluskulud
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus peab vajalikuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus rahuldab hagist 58 %, jäävad hageja menetluskulud 58/100 osas kostja kanda.
Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.