Eesti Energia AS hagi Tiit Vaarmanni vastu 9252,08 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.septembri 2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tiit Vaarmanni apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja Eesti Energia AS, lepinguline esindaja Marek Aunver Kostja Tiit Vaarmann
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 21. septembri 2007 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik menetluskulud jäävad kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Eesti Energia AS palus Tiit Vaarmannilt välja mõista 9252,08 krooni, millest 8590,08 krooni on põhivõlg ja 661,10 krooni viivis.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.01.2003 elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu, mille lahutamatuks osaks on „Elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise tüüptingimused“. Hageja katkestas 14.01.2004 elektrienergiaga varustamise seoses kostja võlgnevusega tarbitud elektri eest. Hageja tuvastas 28.05.2004, 11.03.2005 ja 20.09.2005, et kostja tarbib elektrit omavoliliselt ning fikseeris selle kontrollaktides. Omavolilise tarbimise eest tuleb kostjal tasuda 9047,60 krooni. Lisaks võlgneb kostja hagejale tarbitud ja korrektselt mõõdetud elektrienergia eest 998,48 krooni. Kostja on osaliselt kustutanud oma võlgnevust, tasudes arvestusliku keskmise alusel osamakseid, kuid need ei kata tema poolt omavoliliselt tarbitud elektrienergia eest arvestatud kulusid. 10.09.2007 nõude täpsustuse kohaselt on kostjal tasumata elektri eest arve nr 23075375 järgi 459, 98 krooni ja arve nr 28318484 suurusega 813 krooni, viivis 661, 10 krooni ja
omavolilise elektri tarbimise eest arve nr 24531212 suurusega 3815, 20 krooni ning arve nr 26245519 suurusega 3502, 80 krooni, so kokku põhivõlg 8590, 98 krooni ja viivis 661, 10 krooni – kõik kokku 9252, 08 krooni. Kostja vastuväited
3.Kostja möönis, et tal oli võlg hageja ees, kuid väitis, et ta maksis selle ära 10.01.2006. Kostja arvutusvea tõttu jäi tal hagejale 988,68 krooni maksmata. 2006. a tarbitud elektrienergia eest tasus kostja hagejale viimase poolt saadetud maksegraafiku alusel. Kostja leidis, et tal on ettemaks 270 kWh eest, mis on ca poole aasta tarbimine. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
4.Maakohus rahuldas hagi. Kohus juhindus elektrituruseaduse (edaspidi ElTS) § 68 lg-st 1, lg-st 3, § 90 lg-st 1 ja lg 9 p-st 2. Poolte vahel ei olnud vaidlust selle üle, et hageja katkestas kostja varustamise elektriga võlgnevuse tõttu. Vastavalt ElTS § 90 lg-le 1 on selline võimalus hagejale ka antud. Kostja vaidlustas hageja poolt kohtule esitatud võlgnevuse arvestust üksnes ebaseadusliku (kuni 01.05.2007 omavolilise) tarbimise eest arvestatud elektri maksumuse osas. Sisuliselt vaidlustas kostja hageja nõuet, leides, et tema poolt elektritarbimise igakordne taastamine oli põhjendatud. Vastavalt hageja poolt esitatud arvestusele oli kostja võlgnevus 14.01.2004, mil kostja varustamine elektriga lõpetati, 840,40 krooni. Seega katkestas hageja elektrivarustuse põhjendatult ning selle taastamiseks oleks pidanud kostja tasuma olemasoleva võlgnevuse ning taotlema hagejalt elektrienergiaga varustamise taastamist. Selle asemel kostja taastas omavoliliselt elektrivarustuse ilma eelneva võla 840,40 krooni (perioodi 07.01.2003-02.01.2004 eest) tasumiseta.
5.Kohus leidis, et tulenevalt ElTS § 68 lg 1 p-dest 3 ja 4 oli kostja poolt elektritarbimise taastamine omavoliline ning seega ebaseaduslik, kuna kostja rikkus paigaldatud plommid ja asus tarbima elektrit ilma võrguettevõtja poolt paigaldatud nõuetekohase seadmeta. Nimelt on 28.05.2004 koostatud olukorra fikseerimise akt nr 04.05.550 (000809), kus on fikseeritud, et arvestilt on plomm eemaldatud ning vool sisse lülitatud. Seega toimus kostja poolne elektri tarbimine ilma plommitud arvestita, mis ei vasta nõuetele. Sama toimus ka järgmistel kordadel, kui kostja eemaldas kas peakaitsmelt või arvestilt plommid ja lülitas voolu sisse. Seega ei ole kostja poolt esitatud vastuväited põhjendatud ning hageja poolt arvestatud ebaseaduslikult tarbitud elektri maksumus on põhjendatud. Apellatsioonkaebuse põhjendused
6.Kostja palus kohtuotsuse tühistada. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kostjal hageja ees võlga. Hageja nõue on alusetu ja põhjendamatu. Kohus ei kontrollinud nõude põhjendatust. Kostjal oli hageja ees võlg perioodi 01.01.2003-10.01.2006 eest. Kostja tasus 10.01.2006 hagejale 2121,82 krooni, kuigi võlasumma koos viivisega oli 3109,50 krooni. 2006. a tarbitud elektri eest tasus kostja hagejale maksegraafiku alusel. Kostja arvestusvea tõttu jäi tal hagejale tasumata 988,68 krooni. Hageja esitas 07.03.2006 kohtule nõude kostja vastu ning politsei algatas 23.03.2006 hageja avalduse alusel kostja suhtes kriminaalasja. Kostjast tehti elektrivaras. Kriminaalasjas nõutud 2565,22 krooni tasus kostja hagejale 09.11.2006 pärast prokuratuuriga konsulteerimist. Nimetatud summa tasumisega pidi lõppema kostja võlg hageja ees. Kostja ei ole nõus maksma hagejale vaidlustatud kohtuotsusega välja mõistetud summat. Kostja võlgnes hagejale perioodi 01.01.2003-28.02.2007 eest kokku 3980,60 krooni. Arvestades hageja poolt 10.01.2006 tasutud 2121,82 krooni, perioodi 01.03.2006-28.02.2007 maksegraafiku alusel tasutud 871,10 krooni ja trahvina tasutud 2565,22 krooni, ei võlgne kostja hagejale midagi, vaid on maksnud ca 1000 krooni rohkem.
Vastus apellatsioonkaebusele
7.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
8.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus lõppjärelduses muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
9.Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
10.Maakohus tegi kindlaks järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: •
• •
•
•
•
Poolte vahel on 03.01.2003 sõlmitud elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise leping, mille lahutamatuks osaks on elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise tüüptingimused; 14.01.2004 suleti kostja tarbimiskohas elektrivarustus seoses võlgnevusega tarbitud elektri eest; 28.05.2004 tuvastas hageja, et kostja tarbib elektrit omavoliliselt, mis fikseeriti kontrollaktis nr 04.05.550. Omavolilise tarbimise eest arvestas hageja kostja poolt tasumisele kuuluvaks summaks 1729, 29 krooni; 11.03.2005 tuvastas hageja, et kostja tarbib elektrit omavoliliselt, mis fikseeriti kontrollaktis nr 05.03.204. Omavolilise tarbimise eest arvestati kostja poolt tasumisele kuuluvaks summaks 3815, 23 krooni; 20.09.2005 tuvastas hageja, et kostja tarbib elektrit omavoliliselt, mis fikseeriti kontrollaktis nr 018897. Omavolilise tarbimise eest arvestati kostja poolt tasumisele kuuluvaks summaks 3503, 08 krooni; hageja ei ole kostjale kuuluvas korteris seni elektrivarustust taastanud.
11.Maakohus tuvastas, et hageja katkestas kostja elektriga varustamise seaduslikult, kostja taastas elektrivarustuse omavoliliselt ning tarbis elektrit ilma plommitud arvestita, mistõttu on kostja kohustatud ebaseaduslikult tarbitud elektri eest hagejale tasuma. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja üle andma ostjale asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale ja ostja kohustub tasuma ostuhinna rahas ning võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 kohaselt kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut muuhulgas ka energia müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Lisaks VÕS sätetele reguleerib pooltevahelisi suhteid ElTS, mille § 68 lg 1 p 3 järgi on elektrienergia kasutamine omavoliline kui mõõteseadme plomm või taatlusmärgis kõrvaldatakse või rikutakse ja p 4 järgi, kui ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade. ElTS § 68 lg 3 kohaselt omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra kehtestab majandus- ka kommunikatsiooniminister. Vastav kord kehtestati majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.06.2003 määrusega nr 107 (Omavoliliselt
kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise kord).
13.Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta eemaldas peakaitsmelt ja arvestilt plommid. Ekslik on kostja seisukoht, nagu õigustaks vajadus elektrit tarbida tema tegevust ning nagu ei oleks sellisest vajadusest tulenevalt tegemist omavolilise elektritarbimisega. Tulenevalt elektrituruseaduse § 68 lg 1 p-dest 3 ja ning lg-st 3 vastutab kostja omavolilise elektritarbimise eest majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.06.2003 määrusega nr 107 kehtestatud korra § 4 lg-te 1 ja 2 alusel koostatud arvestustes märgitud summade ulatuses (t/lk 32-35). Kuna hageja arvestuste kohaselt on kostja osaliselt tasunud omavolilise tarbimise eest, on kostja võlg selles osas käesoleval ajal arvete nr-d 24531212 ja 26245519 järgi 7318 krooni. Sellele lisandub võlg tegeliku elektritarbimise eest nr-d 23075375 ja 28318484 järgi 1272, 98 krooni (arvestus t/lk 90 – 91). VÕS § 113 lg 1 ja tüüptingimuste p 9.4 järgi on hagejal õigus nõuda lisaks põhivõlale viivist, mida hageja arvestas 661, 10 krooni.
14.Ebaõiged on kostja apellatsioonkaebuse väited, nagu ei oleks tal hageja ees võlga ja on tasunud hagejale ca 1000 krooni rohkem. Hageja on esitanud maakohtule arvestuse kostjale esitatud arvete ning nende alusel tasumata summade kohta (t/lk 90- 91, 105- 107). Kostja ei ole tõendanud nende ebaõigsust. Omavolilise elektritarbimise korral ei oma tähendust voolumõõtja näit, prognoositud tarbimise alusel koostatud tabel (kokkulepitud tarbimise graafik) ega kehtestatud tariifid. Selle järgi toimub tarbitud elektrienergia arvestamine ja elektri eest tasumine õiguspärase elektritarbimise korral. Sellest tulenevalt on ebaõige ka kostja arvestus tasumisele kuuluvate ja tasutud summade kohta, kus ta jätab arvestamata seadusel põhineva erisuse, so omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra alusel arvestatud summad. Kriminaalasja menetlemise käigus 09.11.2006 tasutud 2565, 22 krooni on hageja võlast maha arvestanud, kuid see ei katnud koguvõlga, nagu kostja ekslikult leiab. Kõiki kostja tasutud summasid, millele kostja apellatsioonkaebuses viitab, on hageja oma võlaarvestuses kajastanud.
15.Ringkonnakohus jätab tulenevalt TsMS § 652 lg-s 4 sätestatust tähelepanuta kostja poolt 25.01.2008 esitatud uued väited ja tõendid, kuna need ei oma puutumust hageja 9252, 08 krooni suuruse nõude lahendamisega. Tulenevalt TsMS § 634 lg-s 1 sätestatust jätab ringkonnakohus ka tähelepanuta kostja poolt 18.02.2008 esitatud uue apellatsioonkaebuse koos sellele lisatud uute tõenditega kui pärast apellatsioonitähtaja lõppu esitatu. Uuele apellatsioonkaebusele lisatud tõendid ei oma samuti käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust.
16.Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul kostja.
Tiit Kollom
Mare Merimaa
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.