Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud Tsiviilasjas on 06. detsembril 2007 jõustunud kohtulahend, millega on jaotatud menetluskulud. Kohtulahendi kohaselt: OÜ Gellert poolt nii maakohtus kui ka apellatsioonikohtus kantud menetluskulud panna OÜ Churchills kanda. Kostja esindaja on esitanud kohtule avalduse menetluskulude hüvitamiseks. Avaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid:

1) riigilõiv apellatsioonkaebuselt 46500 krooni, mille tõendamiseks on esitatud maksekorraldus nr 65 05.04.2007; 2) õigusabikulu 17700 krooni, mille tõendamiseks on esitatud arve nr 60507 18.05.2006; 3) õigusabikulu 76700 krooni, mille tõendamiseks on esitatud arve nr 71218 20.12.2007. Kohus on saatnud kostja avalduse koos lisadega hagejale. Hageja esindaja leidis, et esitatud arvete alusel ei ole võimalik hinnata kostja lepingulise esindaja poolt osutatud teenuste hulka, seega ei ole kulude ulatus nimetatud arvetega määratletav ega ka põhjendatav. Hageja esindaja leidis veel, et asjas toimus esimene eelistung pea 4 kuud pärast arve nr 60507 18.maist 2006 dateerimist. Sellest tulenevalt ei ole nimetatud arve alusel taotletavad kulud põhjendatud. Kostja esindaja leidis pärast esialgselt avaldatut veel, et OÜ Churchills esindajad tõlgendavad ebaõigesti TsMS § 175 lg 1 sätestatut. Selles sisalduvalt mõistab kohus esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esindaja leiab, et õigusteenuse leping sõlmiti OÜ Gellert ja Advokaadibüroo Concordia Pärnu vahel 09.mail 2006.a. Käsundi sisuks oli vandeadvokaat Raul Obergi poolt OÜ Gellert esindamine tsiviilkohtumenetluses kõigi astemete kohtutes tsiviilasjas nr. 2-06-8855. Tasu lepiti kokku järgmiselt: 15 000 krooni ja käibemaks esialgse tasuna (avansina); Kohtumenetluse lõppemisel kuni 6 % hagi hinnast (tasu käibemaksuta) siis, kui menetlus lõpeb kostjale positiivse lahendiga. See summa sisaldas ka esialgset tasu (avanssi). Advokaaditasu vormi reguleerib advokatuuriseaduse § 61. Selle järgi määratakse tasu ajatasuna (tunnitasu), kindlas suuruses (koondtasu), osana kliendi kasust, mida ta saab õigusteenuse osutamise tõttu (osatasu). Kokkuleppel võib tasu seada sõltuvusse advokaadi töö tulemusest ja muudest asjaoludest. Seadus ei sätesta ja praktiliselt on antud olukorras ka võimatu esitada kulude rahalise kindlaksmääramise taotluses kohtule lisaks mingisugust konkreetset arvestust õigusabi hulga ja ulatuse kohta (näiteks tundides), seda enam, et õigusabilepinguga ei olnud kokku lepitud tunnitasu. Kohtule on teada (tuleneb nii kohtutoimikust kui 04.01.2008.a. taotlusest), milliseid toiminguid on kostja esindaja teinud nii esimese kui teise astme kohtus. Arvestada tuleb ka asja keerukust. Näiteks asja keerukuse korral (vt. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr. 306 kinnitatud "Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" § 2) võib kohus korrutada vastavat piirmäära koefitsendiga 1,3. Eeldades, et asi ei olnud niivõrd keerukas, tuleks juhinduda Vabariigi Valitsuse eelnimetatud määrusega kehtestatud piirmääradest. Viimase § 1 kohaselt on tsiviilasja puhul hinnaga kuni 1500000 krooni piirmääraks 185000 krooni. OÜ Gellert taotleb esindaja kulude sissenõudmist 80000 krooni ulatuses s.o. 43,2 % piirmäärast. Arvestades kõiki asjaolusid on summa 80000 krooni on mõistlik, seega põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Suhteliselt arusaamatu on OÜ Churchills esindajate viide 18.05.2006.a. arvele ja asjaolule, et esimene istung tsiviilasjas toimus 14.09.2006.a. Siinjuures on õigustamatult ja alusetult hakatud grammatiliselt tõlgendama teenuse sisu. Aktsepteeritava tõlgenduse saaksid siinjuures anda vaid õigusteenuse lepingu kui käsunduslepingu pooled, mitte kolmas isik. TsMS 23.peatükk reguleerib esindamist. § 217 pealkiri räägib esindamisest kohtus (seega samatähenduslik esindamisega tsiviilkohtumenetluses). Tsiviilasi võeti kohtu menetlusse 13.04.2006.a. määrusega.Pärast määruse saamist ja õigusteenuse lepingu sõlmimist osales OÜ Gellert menetluses esindaja kaudu. Esimesed menetlusdokumendid (taotlus hagi tagamise osaliseks tühistamiseks, kostja vastus) on OÜ Gellert esindaja koostanud 15.05.2006.a. Asjas ei oma absoluutselt tähtsust, millal toimus esimene eelistung. Arve selgitus "esindus tsiviilasjas nr. 2-06-8856 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas" ei saa mingil juhtumil tähendada seda, et

esindaja tasu oleks nõutud ja saaks nõuda ainult menetlustoimingute tegemise eest, millised on aset leidnud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja ruumides. Esindust tsiviilasjas Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas tuleb mõista kui esindamist kõigis menetlustoimingutes, mis on seotud selles kohtumajas menetletava tsiviilasjaga. Probleemi ei ole ka siis, isegi kui oleks õige alusetu tõlgendus, et tasu maksti esindamise eest kohtuistungitel. Arvestades kohtuistungeid ja sellele kulunud aega, oleks ka kohtuistungitel osalemise eest tasu nõudmine summas 15000 krooni põhjendatud. Ei esine ka keeldu, et tasu makstakse enne istungite toimumist (ettemaks või avanss). Hageja esindaja leidis pärast esialgselt avaldatut veel, et hageja nõustub kostja seisukohaga osas, mille kohaselt hindab kohus menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust paljuski oma siseveendumuse kohaselt. Hageja esitas oma vastuväited menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele 22.01.2008 ning hageja jääb nende vastuväidete juurde. Oma viimases seisukohas on kostja esindaja märkinud, et 18.05.2006 arve nr 60507 alusel tasus kostja nn avansi, milline tulenes 09.05.2006 kostja ja tema esindaja vahel sõlmitud õigusteenuse lepingust. Samas ei sisalda nimetatud arve ühtegi viidet kostja esindaja poolt nimetatud õigusabilepingule, vaid sellel on märgitud selgesõnaliselt “Esindus tsiviilasjas nr 2-06-8856 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas”. Hageja asub seisukohale, et lingvistiliselt tõlgendades sisaldab nimetatud arve teenust, mida kostja esindaja osutas Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas teostatud menetlustoimingul. Nagu hageja ka oma esialgses vastuväites märkis, toimus esimene istung tsiviilasjas nr 2-06-8856 aga alles 14.09.2006. Lisaks on hageja esitanud vastuväite menetluskulude avaldusele seoses asjaoluga, et kostja lepingulise esindaja kulude ulatus ei ole lisatud kuludokumentidega määratletav. Hageja jääb nimetatud seisukoha juurde. Viimastes seisukohtades on kostja esindaja esitanud paljasõnalised viited kostja ja tema esindaja vahel 09.05.2007 sõlmitud õigusabilepingule, mille kohaselt oli esindaja tasu suuruseks (koos esialgse avansiga) kuni 6% hagi hinnast menetluse lõppemisel kostjale positiivse lahendiga. Ühtegi tõendit nimetatud tasu tõendamiseks kostja esindaja ei esitanud. Kõike eeltoodut arvesse võttes ning tuginedes TsMS § 175 lg 1 palub hageja kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada hageja poolt esitatud vastuväiteid ning kõiki asjaolusid arvestades hinnata, kui suures ulatuses on kostja esindaja tasu põhjendatud ja vajalik. Kohtu põhjendused TsMS § 174 kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja (TsMS § 175 lg 1). Kostja esindaja on esitanud kohtule avalduse menetluskulude hüvitamiseks lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärast oluliselt väiksemas määras. Selles olukorras puudub vajadus hinnata kostja ja tema esindaja vahelise õigusabilepingu ja arvete suhtes hageja esindaja poolt esitatud vastuväiteid. Ka teised hageja esindaja poolt esitatud vastuväited ei välista kostja esindaja poolt esitatud seisukohtadest lähtuvalt menetluskulude hüvitamise avalduse rahuldamist. Samuti puuduvad asjaolud, mis tingiksid advokaadi kulude osas menetluskulude hüvitamise avalduse osalise rahuldamise. Kohus on seisukohal, et advokaadi kulud vastavad asja keerukuse astmele ja on põhjendatud. Nimetatud kulud tuleb vastaspoolelt välja mõista kui põhjendatud ja vajalikud.

Arvestades kostja esindaja esitatud menetluskulude määramise avalduses märgitud asjaolusid ja kulusid tõendavaid dokumente, teeb kohus järelduse, et kostja esindaja on esitanud menetluskulud (sh riigilõiv apellatsioonkaebuselt) põhjendatud ulatuses, millest lähtudes tuleb kostja esindaja avaldus rahuldada. Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.

Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.