Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

1(3)

Tsiviilasi nr 2-07-13770 Tulenevalt eeltoodust kohustub kostja JV välja maksma saamata jäänud palga nöol 409 490 krooni, hüvitisena töölepingu lõpetamisel TLS § 82 alusel 74 880 krooni, väljamaksmata jäänud puhkusekompensatsioon summas 37 440 krooni ja lõpparvega väljamaksmisega viivitamise eest ühe kuu keskmise palga 37 440 krooni, seega kokku 559 250 krooni. UKja kostja vahel sõlmiti 22.05.2005.a. tööleping nr 5. Töölepingu p 3.1 kohaselt töötajale makstav töötasu on 203 krooni tunnis. Kostja poolt on UK täies ulatuses maksmata 2006.a. jaanuari-, mai-, augustikuu ning 2007.a. veebruari ja märtis eest saadav töötasu. Osaliselt on saamata jäänud palk 2006.a. detsembri ja 2007.a. jaanuari eest. Samuti on maksmata kahe kalendriaasta eest ettenähtud puhkusetasu. Tulenevalt eeltoodust kohustub kostja UK välja maksma saamata jäänud palga näol 284 457 krooni, hüvitisena töölepingu lõpetamisel TLS § 82 alusel 97 440 krooni ja lõpparvega väljamaksmisega viivitamise eest ühe kuu keskmise palga 48 720 krooni ja saamata jäänud puhkusetasu 48 720 krooni, seega kokku 479 337 krooni. Hagejad paluvad menetluskulu jätta kostja kanda. Kohtu põhjendused Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks TsMS § 313 alusel. Antud juhul on menetlusdokumendid kätte antud kostja seaduslikule esindajale AON 01.02.2008.a. isiklikult allkirja vastu. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 10 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kuivõrd nimetatud tähtaeg on seaduses sätestatud tähtajast lühem, arvestas kohus vastamise tähtaja arvutamisel asjaolu, et kostjal on aega hagiavaldusele vastata 20 päeva. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile käesoleva ajani esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt ega ka mitte hiljem vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kindlasti ei saa kostja protsessiõigusi kuritarvitada ja lähtuda sellest, et kui kohus on andnud vastamiseks 10-päevase tähtaja, et siis kohtule vastama ei peagi ning et siis kohtule vastamata jätmise korral õiguslikke tagajärgi ei kaasne. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 49 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Palgaseaduse (PaS) § 29 kohaselt on tööraamatu andmisega ja lõpparve maksmisega viivitamise aja eest tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist keskmise palga ulatuses Eesti Vabariigi töölepingu seaduses sätestatud korras. PaS § 32 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. TLS § 119 lg 2 kohaselt on tööandja lõpparve kinnipidamisel kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. TLS § 82 lg 1 kohaselt teatab töötaja nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast, lg 2 kohaselt määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu. PaS § 35 kohaselt palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast.

2(3)

Tsiviilasi nr 2-07-13770 Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja JV kasuks väljamõistmisele kokku 559 250 krooni ning hageja UK kasuks väljamõistmisele kokku 479 337 krooni. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1, lg 2 jätab kohus hageja menetluskulu täielikult kostja kanda. Kohus selgitab, et kaja esitamisel kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning kajaga koos peab kostja esitama kohtule kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kaupo Paal Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.