Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Kohus leidis Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu, milles taotles kostjalt varalise kahju väljamõistmist summas 100 221 krooni. Varaline kahju tekkis hagejale poolte vahel 17.10.2006 sõlmitud lepingute nr 25 ja 26 kohustuste rikkumisest kostja poolt, kuna kostja on teostanud töid ebakvaliteetselt ning mittetähtaegselt ning sellega tekitanud hagejale kahju vastavalt teostatud ekspertiisiaktile ja pooltevahelisele tasaarvestusele 90 221 krooni, millele lisandub ekspertiisi läbiviimisega seotud kulu 10 000 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni välja põhinõudelt viivise VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud ulatuses (käesoleval ajal 11 % aastas). Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus saatis kostajale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 394 ja kohustas teda vastama 15 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjat teavitati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks 09.01.2008 TsMS § 318 lg 2 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leidis, et kuna ei esine TsMS § 407 lg 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 115 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukord, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja on tekitanud hagejale kahju summas 100 221 krooni. Seega on hageja nõue põhjendatud ja hagiavaldus tuleb rahuldada. TSMS § 461 lg 4 alusel mõistab kohus välja alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni välja põhinõudelt viivise VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud ulatuses, so käesoleval ajal 11 % aastas. Tagaseljaotsus on TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel viivitamata täidetav. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja kohtukulud täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.