Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt leppisid 2006.a.kevadel kostja müügijuht I K ja hageja omanik-tegevjuht J V kokku, et J. V hakkab talle kuuluvate firmade kaudu müüma Soomes kostja poolt Packline kaubamärgi all toodetavaid suusabokse ning otsima suusaboksidele ka teisi edasimüüjaid. Kostja esindaja sõnade kohaselt kostjal endal ei olnud õigust Packline suusabokse otse Soome müüa, mistõttu ta tegi ettepaneku sooritada tehing OÜ Abmen vahendusel, kelle kaudu olid nad ka varem oma toodangut müünud. OÜ Abmen ostiski kostjalt 12.05.2006 100 Packlini suusaboksi käibemaksulise hinnaga 200 600 krooni. Seda tõendab kostja arve-saateleht nr. 0087. Kuna müüjaga oli kokku lepitud, et OÜ Abmen vaid vahendab suusaboksid J V kuuluvale firmale, müüs OÜ Abmen samal päeval koheselt kogu partii OÜ-le Heavyprojekt, mis omakorda müüs ja saatis suusaboksid kostja Raasikul asuvast laost kostja müügijuhi abil tellitud transpordiga 07.06.2006 Soome hageja lattu. Kauba edasimüüki ja saatmist kostja laost hageja Soomes asuvasse lattu tõendab Ferroline Groupi 07.06.2006 rahvusvaheline saateleht ja arved nr. 81 ja nr. 65830. Kostja müügijuht oli nimetatud tehingutest teadlik Helsingis sõlmis hageja suusabokside edasimüügiks lepingu Fasanlinna Oy-ga, kellega lepiti kokku, et Fasanlinna Oy esitleb suusabokse ka sügisel 2006 Skiexpo messil. 03.-05.11.2006 toimunud Skiexpo messil Helsingis viibis ka I V , kes tegeles sel ajal kostja Eesti agendina ja abistas messil Fasanlinna OY esindajaid klientide konsulteeerimisel. Skiexpo messi esimese tööpäeva 03.11.2006 pärastlõunal helistas Eestist kostja müügijuht K Helsingisse V ja soovis, et Packline suusabokside reklaam Fasanlinna esitlusboksist maha võetakse, kuna Packline kaubamärgi omanikud olid saanud infot, et messil on nende kaubamärgiga Eestis valmistatud tooteid müügil. Seejärel veel samal päeval nõudsid kostja juhid telefoni teel, et suusaboksid tuleb koguni messilt müügilt ära viia, sest kostja esindaja sõnul neil ei olnud luba Packline tooteid Soomes müüa. Mitmete intensiivsete telefoniläbirääkimiste tulemusena lepiti kokku, et kostja ostab kõik veel müümata suusaboksid tagasi Eestisse hinnaga 200 eurot tükk. Hind pidi sisaldama lisaks bokside hinnale ka veo-, lao- ja messikulude hüvitamise hagejale. Samal õhtul viidigi messil olnud suusaboksid tagasi hageja lattu Eestisse tagasiviimist ootama. 28.12.2006 oli kostja tellinud transpordi suusabokside tagasiveoks ja hagejat esindav Fasanlinna OY saatiski 85 müümata suusaboksi Eestisse kostja lattu Saiakoplisse, mida tõendab ärakiri rahvusvahelisest saatelehest kauba saatmise kohta Eestisse. Hageja esitas 12.01.2007 kostjale arve kokkulepitud summas. Kostja sellele pretensiooni ei esitanud, kuid ei ole seda ka tasunud. 2007.a. toimunud kirjavahetusest hageja esindaja, kostja esindaja ja kostja Rootsi poolse osaniku esindaja vahel nähtub, et kostja ei tunnista oma kohustust tasuda temale tagastatud 85 suusaboksi eest ja väidab, et ei ole üldse teadlik ega seotud antud tehingutega. Kostja ostis hagejalt hageja omandis olevad 85 suuaboksi kokkuleppehinnaga 200 eurot tükk. Kaup on kostjale üle antud ja ta on selle vastu võtnud. Poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hageja on täitnud oma kokkulepitud kohustuse ning kostjal on kohustus tasuda kauba eest kokkulepitud hind. Kuna kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud, nõuab hageja kostjalt seadusega sätestatud viivist 11% tasumata arvelt alates 12.01.2007 kuni põhinõude 265 992.88 krooni kohase täitmiseni. 30.09.20067 seisuga on viivise suurus 20 922-34 krooni. Vastuseks kostja kirjalikule vastusele teatab 05.11.2007 hageja, et kontaktidest ja kokkulepetest poolte vahel oli lisaks müügijuhile kostja poolt teadlik ka juhatuse liige H. Z . Lisaks esimese müügipartii

ostmisele, peeti läbirääkimisi ka selle kohta, et hageja hakkaks edaspidi kostja valmistatud suusabokside müügiesindajaks Soomes. I. K avaldus ja käitumine andis hagejale aluse arvata, et müügijuht I. K olid kõik õigused kokkulepete sõlmimiseks. Oleks eriskummaline, kui müügijuhil, kes on ka juhatuse liige, puuduks õigus läbirääkimisteks klientidega ja oma firma kauba müümise kokkulepete sõlmimiseks, nimetatud kontaktide loomise ja läbirääkimiste juures viibis ka Indrek Viiask, kes tegutses sel ajal kostja agendina ja võib anda tunnistajana ütlusi nimetatud asjaolude kohta. Kostja esindaja kinnitab oma vastuse p. 1.5, et kostja oli teadlik, et OÜ Abmen neile 12.05.2007 müüdud kauba oli edasi müünud ja OÜ Heavyprojekt toimetas kauba kostja laost Raasikult Helsingisse ning kauba saajaks oli hageja, niisiis kostja teadis, et kauba omanik ei olnud enam OÜ Abmen. Kui kostja oleks tahtnud takistada suusabokside viimist Soome ja müüki seal, oleks tal olnud võimalus keelata seda tegevust juba kauba transportimise ajal juunis 2006. Tegelikkuses keelas kostja hagejal kauba turustamise alles seejärel, kui Packline kaubamärgi omanikud olid saanud informatsiooni, et nende kaubamärgiga tooteid müüakse messil Helsingis. Turustamiskeeld Soomes, mida kostja oma vastuse p.-s 1.6 esile toob, on ilmselt kaubamärgi omaniku ja kostja vaheline kokkulepe, mis ei tohiks teha piiranguid kolmandatele isikutele ja mis konkurentsiseaduse valgusel olemasoleva info kohaselt on üsna küsitava sisuga. Vaid vastutulekust ja heast tahtest kostja suhtes nõustusid hageja ja tema edasimüüja Fasanlinna Oy suusaboksid messilt ära viima. Kostja nõue kauba kõrvaldamise kohta messil ja selle Soomes müümise lõpetamise kohta ei oleks olnud kohustuslik hagejale, kes oli kauba kõigiti seaduslikult omandanud ja Soome toimetanud. Suusabokside müük Soomes oli igati Soome seaduste ja eeskirjade kohane. Kuna messil selgus, et kostjat siduvate lepingute tõttu ei hakka kostja ilmselt rohkem kaupa hagejale tarnima ja kuivõrd puudus kirjalik pikemaajaline tarneleping, soostus hageja müümata kauba kostjale tagasi müüma. Ilmselt kaubamärgi omaniku ja kostja omavahel kokkulepitud sanktsioonide hirmus püüabki kostja jätta muljet, et ei ole olnud mingis tegemises hagejaga. Hageja palub kohtul kostjalt välja nõuda leping, millele toetudes kostja nõudis suusabokside kõrvadamist messilt ja millele ta viitab oma vastuväidete punktis 12.6. Kostja esindaja väide,et neil puuduvad kontaktid, kokkulepped ja suhe hagejaga, on ebaõige. I V tegutses 2006.a. kostja agendina ja viibis messil kostja huvides, mitte OÜ Abmeni esindajana nagu kostja oma vastuses väidab. Müügi edendamiseks messil oli kostja juhatuse liige I. K andnud I. V volituse, et ta saaks kasutada kostjale kuuluvat järelkäru suusabokside messile viimiseks hageja laost. Samuti saatis kostja enda poolt tasutud auto Eestisse tagasitoodavatele suusaboksidele järele ja kinnitab oma vastuse puntkis 1.8, et 85 suusaboksi toimetati Soomest nende lattu. Kui kostja ja hageja vahel poleks olnud kontakte ja kokkuleppeid, ei oleks olnud ju võimalik kaupa hageja laost autole laadida ja tagasi toimetada. Meelevaldne on kostja väide, et 25 suusaboksi omanikuks jäi OÜ Abmen, kes oli vaidlusaluse kaubapartii juba mais 2006 edasi müünud. OÜ Abmenil ei olnud teoreetilist ega praktilist võimalust hageja omandis olevaid suusabokse kostjale tagastada. Mis puutub kostja ja OÜ Abmen vahelistesse tehingutesse ja arvetesse, mida kostja esindaja oma vastuväidetele lisab, siis need on asjakohatud ega ole seotud hageja ja ja kostja vahelise suhtega ega käesoleva hagiga. Kostjal ja OÜ-l Abmen on omavahelised ärisuhted. Kui kostja leiab, et ta on midagi alusetult OÜ Abmenile maksnud, on tal võimalus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Kostja oli teadlik, et ostis suusaboksid tagasi hagejalt, hageja esitas suusabokside eest 11.01.2007 kokkulepitud asjakohase arve ja sellele pole kostja vastuväiteid esitanud. Kui kostja oleks suusabokside eest tasunud OÜ –le Abmen, oleks ta sedasi ka ilmselt hagejale teatanud, et on arve tasunud.

29.03.2007 AF Petersenilt Rootsist kostjale saadetud kirjas on ekslikult juttu 50 suusaboksist. Hr. V sai kirja koopia advokaadibüroost kahjuks alles seejärel kui see kiri oli kostjale juba ära saadetud. Ta ei hakanud enam parandust tegema, kuna advokaadibüroo poolt esitatud summa kattis nii suusabokside, selleks ajaks kogunenud viivise, kui ka advokaadibüroo õigusabikulud. Tegelikult müüs hageja kostjale 85 suusaboksi, mida kinnitavad nii esitatud arve, kui ka kauba saatedokumendid. 85 suusaboksi transportimist Soomest oma lattu kinnitab ka kostja ise. Kostja on oma vastuses väitnud, et nende laos on 25 suusaboksi, mis on Soomest toodud ja seetõttu järelikult kuuluvad hagejale. Hageja leiab, et juba seetõttu on hagi menetlemine põhjendatud ja kostja peab üksi kandma menetluskulud. Vastuseks kostja täiendavatele seisukohtadele teatab 04.12.2007 hageja, et poolte vahel sõlmiti suuline leping, mistõttu selle kirjalike dokumentidega tõendamine ei ole võimalik. Väide, et OÜ Abmen poolt esitatud arved nr. 114 ja 109 tõendavad kostjapoolselt vaidlusaluse kohustuse täitimist, ei vasta tõele, sest OÜ Abmen oli need suusaboksid edasi müünud 12.05.2006 hagejaga seotud OÜ-le Heavyprojekt, kes tasus OÜ-le Abmen kauba eest ja seega ei saanud OÜ Abmen nende arvetega kuidagi suusabokse kostjale tagasi müüa. Esitatud arved on ilmselt seotud kostja ja OÜ Abmen vahelise muu äritegevusega. Kuidagi ei ole käesoleva asja menetlemisega seotud ka kostja poolt tõendina esitatud arve-saateleht nr. 00175L OÜ-le Abmen 25 suusaboksi ladustamis eest. Sellise arve esitamine tundub fabritseeritud nii ajaliselt kui sisuliselt. Arve on dateeritud veidi varasemaks, kui hageja saatis kostjale augustis kirjaliku nõude. Pole tõendatud, et OÜ Abmen on arve tasunud ning kostja enda loogika kohaselt arve ei tõenda hoiulepingu sõlmimist, kui teine pool ei ole arvet aktsepteerinud. Suusabokside parim müügihooaeg on talvel. Ükski müüja, kes teab, et omab hooajakaupa, ei ladusta oma kaupa parimaks müügihooajaks. On õige, et läbirääkimisi peeti I V , kuid ka I. V ütleb, et tagasiostuleping sõlmiti mitte kostja ja OÜ Abmen, vaid kostja ja hageja vahel. Asjaolud, mille alusel suusabokside tagasiostmine toimus, on eriti olulised, kostja soovis boksid Soomest müügilt ära võtta omapoolsete kohustuste tõttu ja näitas üles initsiatiivi nende tagasiostmiseks. Hageja ei oleks üleüldse nõustunud suusabokside loovutamisega, kui ei oleks olnud selge, kes tasub bokside eest. I. V kostja esindajana suhtles messil telefoni teel I. K ja H. Z ning tal olid volitused tagasiostutehingu detailides kokku leppida kostjalt saadud juhtnööride kohaselt. Kui kostja jääb selle väite juurde, et kauba saatmine Soomest on vaid tehniline toiming, siis tähendab see, et kostja ei ole kunagi saanud nende suusabokside omandiõigust endale tagasi. Väär on ka kostja väide, et I V ei ole kunagi tegutsenud kostja agendina. VÕS § 670 lg.1 kohaselt agent kohustub teise isiku jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. Kuigi I. V on 2005.a. töösuhtes I. K kuulunud firmas Elynn OÜ ja 2006.a. osaaegse töösuhtes OÜ-s Abmen, oli samal ajal tema põhitegevuseks tegutsemine kostja agendina/esindajana. I. V tegutses kostja huvides nii iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendades, kui ka kostja nimel ja arvel lepinguid sõlmides, saades kostjalt ka vastavat tasu. Ebaõige on kostja väide, et OÜ Abmen nõustus suusabokside tagasimüügilepingu sõlmima. Nii I. V kui kostja esindaja I. K ja H. Z olid täielikult teadlikud, et kostja laost Soome viidud ja messil esitluses olevad suusaboksid olid hageja omanduses. K ja Z pidasid 03.11.2006 telefoni teel läbiräääkimisi I. V vahendusel just nimel hageja bokside tagasiostu tingimuste osas. OÜ Abmen ei ostnud neid bokse tagasi ega pidanud selle kohta isegi mingeid läbirääkimisi hagejaga. Kostja saatis I. V messile, kuna kostja oli huvitatud suusabokside müügi edendamisest Soomes. V ülesandeks oli aidata suusabokside spetsialistina messil kliente nõustada. Müügi edendamiseks, et vajaduse korral bokse laost messi territooriumile transportida, oli V antud volikiri kostja järelhaagise kasutamiseks messil, kuna järelhaagisel on suurelt nähtaval Packline logo ja kostja kontaktandmed.

Suusaboksid olid Soomes hageja valduses, AÕS § 90 lg.1 kohaselt vallasasja valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Alusetu on kostja väide, et hageja esitas kostjale arve 85 boksi kohta alles augustis 2007 ning arvele märgitud kuupäev 11.01.2007 pole seega tõene. 09.04.2007 on hageja saatnud kostja raamatupidajale meili, kus on küsinud kinnitust kauba ja arve saamise kohta ning teatab, et ootab peatset maksusooritust. Ebakorrektsest ärieetikast annab tunnistust kostja väide, et kostjal ei olnud kohustust hageja poolt saadud arve saamisel sellele vastu vaielda. Headesse äritavadesse kuulub reklamatsiooni esitamine arvete kohta, mis vastuvõtja arvates ei ole asjakohased. Ka advokaadibüroo Petterseni kirja põhjal pidi kostja aru saama, et hageja soovib saada maksu just nende tagasisaadetud suusabokside eest. Kui kostja oleks tegutsenud nii nagu tavaliselt tegutsetakse, oleks ta võtnud ühendust hagejaga ja esitanud oma nägemuse asja kohta ning teatanud hagejale, et nende arvates boksid on makstud ja et 25 tasumata boksi on veel laos. Kuna sellist selgitust kostja poolt esitatud ei ole, on selge, et kostja ei ole tegutsenud selles asjas ausalt. Kostja vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses ja suuliselt istungil hagi ei tunnista. 15.10.2007 esitatud vastuses leiab kostja, et poolte vahel puudub võlaõiguslik suhe. Kostja seaduslik esindaja teatab, et tal puuduvad nii kontaktid kui ka kokkulepped hagejaga ja ta pole neid ka kunagi omanud, seega puudub kostjal hageja ees võlgnevus. Kostjal pole kunagi olnud mingeid majanduslikke sidemeid ega kokkuleppeid ei J V ega temale kuuluvate äriühingutega. 12.05.2006 müüs kostja 100 suusaboksi OÜ-le Abmen, kokku summas 200 600 krooni, mida tõendab arve nr. 0087. 07.06.2006 toimetas OÜ Heavyprojekt need suusaboksid kostja Raasikul asuvast laost transpordifirma Autotrans OÜ vahendusel Soome Vabariiki Helsingisse. 03.11.2006 jõudis kostjani Rootsi partneri kaudu info, et kostja kaubamärgi Packline suusabokse esitletakse Skiexpo messil 03.-05.11.2006. Kuna kostja kaubamärgiga Packline kaubal puudus Soome Vabariigis turustamisõigus, siis võttis kostja selgituseks ühendust kostjalt kauba ostnud OÜ Abmen esindaja I V ning kostja teatas, et kaup tuleb kohe sealt näituselt kõrvaldada ja Soomest tagasi toimetada, kuna kauba esitlemine võib kostjale kaasa tuua suuri trahvisanktsioone. I V jõuti ka kokkuleppele, et kostja on nõus võimalike nõuete vältimiseks kauba tagasitoomise kulud katma. Tagasi saadi 85 suusaboksi, 10 rikutud suusaboksi; arvega nr. 109 09.11.2006 summas 20 060 krooni ja 50 suusaboksi eest tasuti OÜ-le Abmen arve nr. 114, 19.11.2006 summas 147 500 krooni. Edasi toimetati kaubana 85 suusaboksi 29.12.2006 transpordiga firma Ferroline Group vahendusel, mille eest kostja ka tasus arve nr. 75021 järgi, Eestise kostja lattu, kusjuures 25 suusaboksi omanikuks jäi OÜ Abmen ja see kaup seisab tänaseni kostja laos. Maakohtu 05.11.2007 määruse alusel 20.novembriks 2007 esitatud täiendavate tõendite ja selgituste kohaselt on täielikult tõendamata hageja väited poolte vahel kokkulepete ja lepingute sõlmimise kohta. Hageja ei ole esitanud ühtegi kirjalikku dokumenti, millest nähtuks, et hageja ja kostja vahel toimusid läbirääkimised või sõlmiti lepinguid. Arve, kui raamatupidamislik dokument ei tõenda müügilepignu sõlmimist, kuni teine pool ei ole arvet aktsepteerinud. Kostja on 100 suusaboksi osas asunud võlaõiguslikesse suhetesse OÜ-ga Abmen, kellele müüdi suusaboksid ning kellelt osteti lepingu alusel 60 suusaboksi tagasi. Tagasimüügilepingu olemasolu tõendavad OÜ Abmen poolt vastavasisuliste arvete nr. 114 ja 109 esitamine, arvete tasumine kostja poolt ning suusabokside reaalne üleandmine kostja valdusesse ja omandisse. Seega on vastav leping kostja OÜ Abmen vahel ka täidetud. Kostja ja OÜ Abmen vahel õigussuhte olemasolu tõendab kaudselt ka arve-saateleht nr. 00175L 01.08.2007, mille on kostja esitanud OÜ-le Abmen seoses 25 Soomest Eestisse toodud suusaboksi

ladustamise eest kostja laos. Need 25 boksi on tänaseni kostja laos, kuna OÜ Abmen ja kostja vahel lepiti kokku nende OÜ Abmen omandisse jäämises ning seega tagasimüügileping neid suusabokse ei katnud. Suusabokside tagasiostmise läbirääkimised peeti kosta ja OÜ Abmen esindaja I V vahel, kes viibis Soomes messil, kus suusabokse turustati. I V viibimist messil on kinnitanud ka hageja oma hagis. Läbirääkimiste tulemusel leppisid kostja ja OÜ Abmen kokku suusabokside kostjale tagasimüügilepingu sõlmimises ning OÜ Abmen esindaja I V lubas korraldada suusabokside kostjale üleandmise Eestis. Asjaolud, mille alusel toimus suusabokside tagasimüük kostjale, ei ole käesoleval juhul olulised, oluline on vaid fakt, et kostja ja OÜ Abmen vahel sõlmiti suusabokside tagasimüügileping. Suusabokside Eestisse transportimisel on märgitud kauba saatjaks Fasanlinna OY, mitte hageja. Seega on alusetud hageja väited, nagu oleks suusaboksid Eestisse saadetud tema poolt. Kauba saatmine Soomest Eestisse ei olnud omandi üleandmise tõenduseks, vaid oli tehniline toiming. OÜ Abmen ja I V ei ole kunagi tegutsenud kostja agendina. Hageja väitel I V tegutsemist kostja agendina tõestav volikiri on antud üldiseks transpordivahendi kasutamiseks ning sellel ei ole mingit seost käesoleva asjaga. OÜ Abmen ja kostja vahel on olnud pikaajalised majandussuhted, mille käigus OÜ Abmen on korduvalt kasutanud kostja haagist. Sealjuures väärib märkimist, et hageja viidatud volikiri kannab 16.10.2006 dateeringut, 100 suusaboksi transporditi aga juba enne seda 07.06.2006. Juhul, kui OÜ Abmen oleks tegutsenud kostja agendina, oleks suusabokse edasi müüdud kostja nimel ja arvel. Kuna aga OÜ Abmen ostis suusaboksid kostjalt ja müüs need hagist nähtuvalt edasi oma nimel ja arvel, ei saanud ta olla kostja agendiks, vaid pidi tegutsema iseseisva müüjana. Kostja ostis suusaboksid tagasi OÜ-lt Abmen. Kuna hageja poolt esitatud hagist nähtuvalt müüs OÜ Abmen peale suusabokside kostjalt ostmist boksid edasi kolmandatele isikutele, siis pidi suusabokside tagasimüük toimuma sama müügiahelat pidi, kuivõrd teisiti ei oleks OÜ Abmen saanud kostjale suusabokse müüa. Sellisel juhul pidi OÜ Abmen omandama suusaboksid enne kostjale tagasimüümist kolmandatelt isikutelt. Juhul kui hageja oli nimetatud müügiahelas üheks osaliseks, on hagejal õigus nõuda suusabokside tagasimüügist raha isikutelt, kellele ta suusaboksid müüs. Hagis näidatud saateleht suusabokside transportimiseks kostja laost Soome ei tõenda, et kostja oleks olnud teadlik suusabokside edasimüügist OÜ Abmen poolt. Nimetatud saatelehel ei ole kostja esindaja allkirja. Kostja andis oma laost suusaboksid välja OÜ Abmen poolt nimetatud isikule. Kostja sai nimetatud saatelehest teadlikuks hagi saamisel. Kostja ei olnud kuni selle hetkeni teadlik, et suusaboksid on OÜ Abmen poolt kolmandatele isikutele edasi müüdud. Kuna OÜ Abmen nõustus suusabokside tagasimüügilepingu sõlmima, siis kostja eeldas, et OÜ Abmen oli ka suusabokside omanik Poolte vahel müügilepingu sõlmimist puudutavate hageja väidete vastuolulisus ning alusetus tõendab muuhulgas asjaolu, et hageja esitas kostjale arve 85 suusaboksi eest tasumiseks alles 2007.a. augustis, s.o. kaheksa kuud peale suusabokside Eestisse transportimist. Hageja poolt arvel märgitud arve esitamise kuupäev 11.01.2007 ei ole tõene ning arve esitamine nimetatud kuupäeval on tõendamata. Asjaolu, et arve oli 29.03.2007 seisuga hageja poolt veel esitamata, on tõendatud advokaadibüroo Petersesn 29.03.2007 kirjaga, milles advokaadibüroo viitas vaid hageja ja kostja vahel väidetavalt sõlmitud müügilepingule, kuid ei ole viidanud konkreetsele arvele. Hageja väidetav tahe suusaboksid kostjale otse müüa ei olnud enne eelnimetatud arve esitamist kuidagi väljendatud ning hageja poolt arve esitamise ajaks oli kostja suusaboksid juba ammu ostnud OÜ-lt Abmen. Seega on hageja poolt 2007.a. augustis esitatud nõe vastavate summade tasumiseks täielikult arusaamatu. Kostjal ei olnud kohustust arve saamisel sellele vastu vaielda, arve mittetasumine tõendab sisuliselt kostja poolt arve mitteaktsepteerimist. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Asjaolud:

Iris Fiber müüs 12-05-2006 OÜ-le Abmen 100 Packline logoga suusaboksi ( t.l. 6). OÜ Abmen müüs sama kauba samal päeval edasi OÜ-le Heavyprojekt ( t.l. 8). OÜ Heavyprojekt müüs sama kauba samal päeval hagejale ( t.l. 94). OÜ Heavyprojekt, kasutades transpordifirma Ferroline Group teenuseid, transpordib kauba 07.06.2006 Soome hagejale ( t. lk.7 ja 9). 03-05.11.2006 Soomes toimunud Skiexpo messil on eelnimetatud kaup müügil ja on 03.11.2006 kostja korraldusel messilt eemaldatud. 28.12.2006 on Fasanlinna OY, transpordifirma Ferroline Group vahendusel, saatnud eelnevalt nimetatud kaubakogusest 85 boksi kostjale ( t.l.10). 11.01.2007 on hageja vormistanud arve kostjale 17 000 euro maksmiseks ( mis arvestuslikult ühtib 85 boksi hinnaga, kui ühe boksi hinnaks arve kohaselt pidada 200 eurot) ( t.l.11,12). Kostja on tasunud suusabokside eest arvete nr. 109 ja 114 alusel kokku 167 560 krooni OÜ-le Abmen ( t.l. 36, 38 + konto väljavõtted nende arvete tasumise kohta t.l.37, 39-41). I V on kostja poolt antud kirjalik volitus kostjale kuuluva haagise kasutamiseks( t.l. 52). Kostja on esitanud OÜ-le Abmen suusabokside 7-kuulise ladustamise eest arve ( t.l. 69). Hageja (väidetava) osaniku (väidetav) esindaja advokaadibüroo Petersens esitab 29.03.2007 kostjale pretensiooni 03.11.2006 sõlmitud lepingu alusel, millega tagastati kostja lattu 50 kasti suusabokse väärtusega 200 eurot kast ( t.l.44,sama t l.70-72, 78-80). 08.06.2006 on hageja avaldanud soome internetikaupluses suusabokside müügikuulutuse ( t.l. 83, 84). 01.05.2004 on kostja ja Reformatic OY sõlminud lepingu kostja müügitegevuse edendamiseks lepinguga kaetud piirkonnas ( t-l. 95-98). 26.08.2005 sõlmivad kostja, esindaja I V isikus, ja P K rendilepingu (täpsustamata arvu) suusabokside rentimiseks ( t.l. 99 ja pöördel). 21.02.2006 sõlmivad kostja, esindaja I V isikus, ja K K rendilepingu suusabokside rentimiseks ( t.lk. 100 ja pöördel). 21.07.2006 sõlmivad kostja, esindaja I V isikus, ja I T rendilepingu suusabokside rentimiseks ( t.lk. 101 ja pöördel). 01.06.2006, 13.06.2006, 19.09.2006, 01.11.2006 ja 07.11.2006 peetakse meili teel läbirääkimisi erinevate suusabokside koguste, hindade ja tarnetingimuste osas I V ja I K vahel. 13-15.10.2006 toimub suhtlemine I V poolt kostja nimega seotud interneti koduleheküljel sisalduvate andmete sisestamise ja muutmise teemal. 09.04.2007 hageja esindaja meili kohaselt aadressile [email protected] on saadetud järelpärimine kostjale saadetud 85 suusaboksi kättesaamise, arve kättesaamise ja arve tasumise kohta. Järeldused: Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlus käib selle üle, kelle vahel on sõlmitud leping suusabokside nn. tagasiostuks ehk et kas hageja poolt on valitud võlaõigusliku suhte kohustatud poolena õige kostja. Ehkki kostja ei ole kahelnud selles, et sellise lepingu olemasolul oli tagasimüüjaks hageja, on kohtul põhjust kahelda ka väidatevalt kauba tagasiostuks 03.11.2006 sõlmitud lepingus müüja poolel olnud isikus ehk asjaolus, kas hagi on esitatud õige isiku poolt. Hageja ise on hagiavalduse p.-s 3 kinnitanud, et Soomes toimunud messil suusabokside edasimüügiks on leping sõlmitud Fasanlinna OY-ga, see võimaldab kohtu arvates teha järeldust, et 03.11.2006 ei olnud ka hageja ise enam kauba omanik, vaid seda oli Fasanlinna OY. Eelnimetatud järeldust kinnitab ka asjaolu, et ka suusabokside Eestisse tagasisaatmisel 28.12.2006 on tagasisaatjaks olnud mitte hageja, vaid Fasanlinna OY. Nimetatut kinnitab ka hageja enda mööndus, et I V abistas messil müügitööl mitte hagejat, vaid Fasanlinna OY

töötajaid, nimetatud väidet on kinnitanud ka I V , kes kinnitas, et kuna Soomes kellelgi sellise kauba müügikogemust ei olnud, siis osales ta messil eelkõige Fasanlinna OY töötajate nõustajana. Eeltoodule vaatamata, lähtudes eelkõige sellest, et hageja ise on end pidanud omanikuks ja asjaolust, et väidetavas tagasimüügi tehingus müüjana osalenud hagejale ei ole vastu vaielnud ka kostja, nõustub kohus käsitlema hagejat 03.11.2006 toimunud suusabokside tagasimüügilepingus müüja poolel esineva isikuna. Edasi on küsimus selles, kes oli nimetatud tehingus teiseks pooleks. Kohus peab argumenteeritumateks ja tõendatuks hageja väiteid, kes kinnitab, et I V esines messi ajal tagasimüügilepinguga seoses kostja esindajana. Nimetatud asjaolu kinnitab eelkõige I V tunnistajana antud seletus, et kõik korraldused, suunised, ülesanded ja ka arved tulid kostjalt, kõik kulud maksis kostja. I.V kinnitusel mingit seost OÜ Abmeni ja nende bokside vahel ei ole. I K on I.V esitlenud kostja müügiesindajana. Arveldamine toimus sularahas, rahad on tunnistaja poolt üle kantud K . V kinnitusel ei ole ühtegi arvet tagastavate kastidega seoses tema poolt ( OÜ Abmeni nimel) esitatud. Kastid tagastatd 28.-29.12.2006 ja peale seda pidi esitatama arved. OÜ Abmeni poolt vormistatud ja V poolt esitatud arved ei puuduta käesoleva kaasuse bokse, vaid puudutavad kastide edasist komplekteerimist Tartu lattu. K ja Z käskisid tal tagastamise kokkuleppe teha. Tunnistajal puudub info, et OÜ Abmen oleks samade kastide eest arvet esitanud, aga seda ei saanukski teha, kuna OÜ –le Abmen ei kuulunud ühtegi boksi. Tunnistaja kinnitusel on elus palju asju tihti teistmoodi, kui paberil näidatakse. Kostja kasutas OÜ-t Abmen ja OÜ Abmen omakorda pani paberile (arvetele) mittevastavat infot. Messile läks ta kostja konsultandina, et aidata need kastid maha müüa. Kohus ei nõustu kostja väitega, et arved nr. 109 ja 114 tõendavad tagasimüügilepingut ja sellest tuleneva kohustuse täitmist. kuivõrd puudub mõistlik selgitus, miks 03.11.2006 sõlmitud tehingu eest, mille järgi kaup anti üle alles 29.12.2006, on arved esitatud juba 09. ja 19.11.2006 ja sealjuures puudub põhjendus, miks pidi arveid esitatama kahes jaos. Puudub ka põhjendus, miks ei esitatud arvet kogu tagastatud 85 suusaboksi kohta, vaid üksnes 60 boksi kohta. Kui uskuda kostja väidet, et arvete nr. 109 ja 114 esitatud kauba puhul on tegemist 03.11.2006 lepingu alusel tagastatud kaubaga, siis puudub veenev selgitus, millisel hetkel ja kelle poolt on tuvastatud 10 suusaboksi defektsus, kui tunnistaja väitel bokside kaste messil ei avatud. Kuna reaalselt saabusid boksid kastid Eestisse 28.29.12.2006, siis pidi nende defektsuse tuvastamine toimuma mingil perioodil enne seda kuupäeva ja kuna bokside messilt tagastamine ei toimunud nende defektsuse tõttu, siis ei ole usutav, et arvel nr. 109 nimetatud defektsete bokside puhul on tegemist messil käinud boksidega. Tunnistaja kinnitusel oli ka kokkulepe, et arve esitatakse alles pärast kauba Eestisse saabumist. Kostja väide, et tegemist on messilt tagastatud bokside eest arve tasumisega, ei ole kohtu hinnangul kooskõlas ka tava ja praktikaga, mille kohaselt arveid ei tasuta enna kauba kättesaamist. Antud juhul, kui kostja jääb väite juurde, et tegemist on samade suusaboksidega, on nende tagasiostmise eest arve tasutud ca 1,5 kuud enne nende reaalset maksjani jõudmist ja kostja ei ole veenvalt selgitanud, mis tingis justnimelt antud kaubapartii puhul väljumise tavapärase majandusstehingute raames toimuva suhtlemise raamidest. Asjaolu, et kostja on boksid enda valdusesse saanud, ei ole aga vaieldav ning asjaolu, kas OÜ Abmen on esitanud nende eest arved nr. 104 ja 119 või pole neid seni veel üldse esitanud, ei ole antud vaidluse teema. Kui OÜ Abmen leiab, et tema oli õigustatud saama bokside eest raha ja talle on see kostja poolt tasumata, siis ta esitab kostja vastu nõude. Kui kostja leiab, et tema on õigele isikule selle konkreetse kauba eest tasunud ja antud lahendist tuleneb teisiti, on kostjal võimalik OÜ Abmen vastu esitada nõue seaduses sätestatud alustel. Kostja ei ole pidanud vajalikuks enda õiguste kaitseks tegema päringut OÜ-le Abmen, täpsustamaks esitatud arvete tehingulist alust ja ei ole soovinud väidatavalt suhte tegeliku poolena lepingus osalenud OÜ Abmeni kaasamist antud menetlusse. Hagimenetluses

esitavad pooled tõendeid ehk et kohus ei ole tõendite kogumisel aktiivne ja ka menetlusosalisena kolmandate isikute kaasamine toimub üksnes menetlusosaliste avalduste alusel. Kuna tunnistaja ütlustele tuginedes ei saa pidada usutavaks kostja väidet, et boksid müüdi tagasi OÜle Abmen, siis oli hagejal bokside omanikuna lepinguvabadusele ja poolte kokkuleppele tuginedes õigus boksid tagasi müüa neid tagasi ostma soostunud kostjale. Kuna kumbki pooltest ei ole väitnud, et ühegi antud kaasuses nimetatud tehingu puhul oleks olnud tegemist tagasiostuõigusega müügiga, siis seega oli hagejal õigus valida tagasimüügi teiseks pooleks kas mõni äriühing varasemast müügiahelast ( OÜ Abmen, OÜ Heavyprojekt) või esialgse müüjana kostja. Kohus peab VÕS § 6 ja 29 tuginedes arvestatavaks hageja väiteid, et ta nägi I.V isikus konkreetse õigussuhte.- 03.11.2006 suusabokside tagasimüügi lepingu sõlmimisel - kostja esindajat ja seda tuginedes tunnistaja ja kostja juhtivate isikute vahel peetud läbirääkimistele, tunnistajale kostja juhtivate isikute poolt antud käitumissuunistele, korraldustele, instruktsioondele ja tuginedes tunnistaja nimele I F meiliaadressiga varustatud visiitkaardi väljaandmisele. Kui I.V käsitleda kostja arusaama kohaselt 03.11.2006 toimunud tehingus OÜ Abmen esindajana, siis puudub veenev selgitus, miks kostja juhtivad isikud jagasid korraldusi kõrvalise äriühingu esindajale. Kostja ei ole eitanud, et ta andis tunnistajale messi esimesel päeval korraldusi ja kostja väide, et ta tegi seda I V kui OÜ-u Abmen esindajale, on paljasõnaline. Ehkki kostja leiab, et ainult tunnistaja ütlustega ei saa tõendada väidetavalt poolte vahel tagasimüügilepingu sõlmimist ja leiab, et I.Viiask ei saanud mõistlikult arvata, et ta sõlmib hagejaga lepingu kostja nimel, kuna peale läbirääkimisi korraldas ta kostjale samu suusabokse käsitleva arve saatmise OÜ Abmen poolt, siis kohus peab usutavamaks hageja argumentatsiooni ja tunnistaja selgitust selle kohta, millised instruktsioone ja kelle poolt talle messi esimesel päeval anti. Kui I.V olnuks kostja väite kohaselt messil tagasimüügilepingu sõlmimisel OÜ Abmen esindajana, siis saanuks korraldused selle lepingu sisu suhtes tulla ka ainult OÜ Abmen juhtivatelt isikutelt. Puudub mõistlik selgitus, miks I.V , väidetavalt OÜ Abmen esindajana, pidanuks tagasimüügilepingu sõlmima kostja poolt esitatud tingimustel. Seega on ainuvõimalik, et I. V tegutses messil kostja esindajana ja lähtudes viimase korraldustest sõlmis ka tagasimüügilepingu kostja nimel. Põhjenduse, mil. viisil on kostja arvates tõendatud, et arvetes nr. 109 ja 114 kajastub OÜ Ambmeni poolt tagasimüüduna sama kaup, mida 12.05.2006 kostja OÜ-le Abmenile müüs, on esitatud kostja 19.12.2007 kohtule esitatud vastuses, kuid käesolevas otsuses eelnevalt kirjeldatu kohaselt kohus ei pea võimalikuks pidada neid arveid 03.11.2006 lepinguga seotud arveteks. Asjaolu, kas I.V kostja agendina tegutsedes sai ka tasu, on I.V ja kostja siseprobleem ja ei mõjuta käesoleva asja lahendamist. Asjaolu, kas tasu vormistamine käis mingil põhjusel läbi muude kostja seaduslikele esindajatele kuuluvate/ nende poolt juhitavate firmade ja muid raamatupidamislikke tegevusi väljendavate arvetega, ei ole antud kaasuse teema. Hageja poolt esitatud rendilepingud ei tõenda küll I V volitusi sõlmida kostja nimel 03.11.2006 suusabokside tagasimüügilepinguid, kuid kostja poolt kohtumenetluses väljendatu kohaselt on see iseenesest kostja ja I V vahelise edasise suhtlemisteema üks küsimusi. Hageja viidatud 01.05.2004 kostja ja Reformatic OY vahel sõlmitud leping on sõlmitud konkreetse õigussuhte raames ja on ühtlasi ka lepingu p.8.1 kohaselt lõppenud juba suusabokside esialgse ostumüügi ajaks, igal juhul aga tagasimüügitehingu sõlmimise ajal, kuid see iseenesest ei välista, et I.V 03.11.2006 oli uuesti ja jälle kostja agendina tegutsemise volitus. I.V tegutsemine nii enne 03.11.2006 tehingut, kui ka pärast seda kostja esindajana, on tõendatud ekirjavahetusega, kaudselt ka I. V kui kostja esindaja poolt sõlmitud rendilepingutega (mille kohta kostja on küll ütelnud, et need on V poolt sõlmitud volitusi ületavalt, kuid mille kohta ei ole ka

esitatud asjaolu, et neid oleks tühistatud või tühiseks tunnistatud, tunnistaja enda ütlustega, muuhulgas ka selle kohta, et probleemid tema tööle esitati alles 2007.a.alguses ehk et kuni sinnani ei olnud juttu sellest, et ta ei ole kostja esindaja ja ka 03.11.2006 kuupäevast hilisemat daatumit kandva ekirjavahetusega ( t.lk 105). Kostja väide, et I K esines sellises suhtlemises OÜ Elynn esindajana, ei ole millegagi tõendatud ja on kostja paljasõnaline väide. Haginõude arvutuslikku alust kostja vaidlustanud ei ole. Ehkki viivisearvestust pole hageja poolt esitatud, ei ole kostja ka esitanud vastuväiteid viivise summa arvutuslikus osas. Tõendid: Kohus on tõenditena hinnanud ja uurinud kõiki kohtuotsuse kirjeldavas osas asjaolude juures (viitena toimiku lehtedele) nimetatud tõendeid ja ei pea käesolevas osas vajalikuks neid ükshaaval uuesti loetleda ja lahti kirjutada. Kohus ei pea võimalikuks arvestada Bertil Dahlgreni- Kristoffer Sparringu vahelise e-kirjavahetusega kostjale, kuivõrd Bertil Dahlgreni volitused edastada pretensioone või küsimusi hageja nimel ei ole tõendatud. Kohus ei pea vajalikuks arvestada kostja poolt esitatud arve-saatelehega nr. 00175 ( t.l. 69), kuna selle arve seos vaidlusaluse kaubapartiiga ei ole tõendatud- arve ühestki rekvisiidist ei tulene identifitseerivat viidet, et tegemist on 03.11.2006 lepingust tuleneva kauba või 12.05.2006 müügilepingust tuleneva kauba ladustamisega. Kohus möönab, et Advokaadibüroo Petersens 29.03.2007 pretenisoonis esitatud bokside arv ei vasta ei esialgsele müügilepingule ega tagasimüügilepingu järgi tagastatud kauba kogusele, kuid leiab, et on hageja otsustada, millise koguse kauba eest pretensioon esitatakse. Pretensiooni esitamine väiksema kaubakoguse eest, võrreldes arvel esitatuga, ei võta kohustatud poolet ära kohustust tasuda kogu talle tehingust tuleneva arve alusel esitatud summa. Kohus eeldab, et advokaadibürool on volitus hagejat esindada. Kostja poolt esitatud pearaamat ja arved (t. l.133-140) tõendavad üksnes kostja ja OÜ Abmen vahelisi tihedaid ärisidemeid, kuid ei tõenda, et OÜ Abmen olnuks 03.11.2006 tehingu pooleks. Seadused: VÕS § 208 lg.1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg.1 p.1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg.1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõude selle täitmist. Menetluskulud: TsMS § 173 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 452 lg.1 järgi kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg.1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamistähtaja jooksul tutvuda. TsMS § 456 lg.2 kohaselt maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. TsMS § 632 lg.1 kohaselt apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

M. Leimann I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 04. juunil 2009.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega Nooremreferent I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.