Võlaõigus › Võõrandamislepingud

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

mittevastavat infot. Messile läks tunnistaja kostja konsultandina, et aidata need kastid maha müüa. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et arved nr 109 ja 114 tõendavad tagasimüügilepingut ja sellest tuleneva kohustuse täitmist, kuivõrd puudub mõistlik selgitus, miks 03.11.2006 sõlmitud tehingu eest, mille järgi kaup anti üle 29.12.2006, on arved esitatud juba

lõppenud juba suusabokside esialgse ostu-müügi ajaks, igal juhul aga tagasimüügitehingu sõlmimise ajal, kuid see ei välista, et I. Viiaskil oli 03.11.2006 uuesti kostja agendina tegutsemise volitus. I. Viiaski tegutsemine nii enne 03.11.2006 tehingut kui ka pärast seda kostja esindajana on tõendatud e-kirjavahetusega, kaudselt ka I. Viiaski kui kostja esindaja sõlmitud rendilepingutega (mille kohta kostja on öelnud, et need on I. Viiaski poolt sõlmitud volitusi ületavalt, kuid mille kohta ei ole esitatud asjaolu, et neid oleks tühistatud või tühiseks tunnistatud), tunnistaja ütlustega, muuhulgas ka selle kohta, et probleemid tema tööle esitati alles 2007. a alguses ehk kuni sinnani ei olnud juttu sellest, et ta ei ole kostja esindaja, ja ka 03.11.2006 kuupäevast hilisemat daatumit kandva e-kirjavahetusega (tlk 105). Kostja väide, et I. Karus esines sellises suhtlemises OÜ Elynn esindajana, ei ole millegagi tõendatud. Kostja esitatud pearaamat ja arved (tl 133-140) tõendavad kostja ja OÜ Abmen vahelisi tihedaid ärisidemeid, kuid ei tõenda, et OÜ Abmen olnuks 03.11.2006 tehingu pooleks. Nõude arvutuslikku alust kostja vaidlustanud ei ole. Ehkki viivisearvestust pole hageja esitanud, ei ole kostja esitanud vastuväiteid ka viivisesumma arvutuslikus osas.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Kohus on I. Viiaski tegutsemise kostja esindajana lugenud tõendatuks, kuna „arved tulid kostjalt“. Arusaamatuks jääb, millistest arvetest kohus räägib. Kohtule ei ole esitatud ühtegi arvet, mis tõendaksid, et I. Viiask tegutses messil või mõnel muul ajal kostja esindajana. Kohus on leidnud, et I. Viiaski volitusi tõendab muuhulgas asjaolu, et kõik tema reisikulud maksis kostja. Kohus on lähtunud vaid I. Viiaski paljasõnalistest ütlustest, jättes tähelepanuta kostja juhatuse liikmete selgitused, mille kohaselt ei ole I. Viiask kunagi kostjalt tasu saanud ja tema reisikulusid ei ole kinni makstud. I. Viiask sai tasu OÜ-lt Elynn ning ka suhtlus tasude üle (kostja 30.11.2007 vastuse lisa 5) toimus I. Karusega, kes oli OÜ Elynn juhatuse liige. Kuna toimingu mittetegemist on mõeldamatu tõendada, siis oleks kohus pidanud paljasõnaliste ütluste puhul lugema reisikulude tasumise kostja poolt mittetõendatuks. I. Viiaski Soome messi reisikulusid puudutavate tunnistuste osas on kostja esitanud Viru Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse, kuna I. Viiask on andnud teadvalt valeütlusi. Kohus on alusetult lugenud tõeseks I. Viiaski väite, mille kohaselt tasuti talle alati sularahas. Arvestades, et I. Viiaski puhul on tegemist isikuga, kes on kostja juhatuse liikmetega tülis ning kelle ütlused on seetõttu kallutatud, oleks kohus pidanud viidet tasude sularahas saamise kohta pidama mitteusaldusväärseks ja tõendamatuks. Tasu mittemaksmine on tõendatud kostja juhatuse liikmete selgitustega. Kohus on ekslikult leidnud, et asjaolu, kas I. Viiask kostja esindajana tegutsedes sai tasu või mitte, ei oma asjas tähtsust. Juhul, kui tasu maksmist ei ole toimunud, ei saa olla tegemist ka agendisuhtega. Kui tasu maksab mõni muu äriühing, siis peab sellest järeldama, et I. Viiask tegutses agendina selle kolmanda isiku eest. Kuna ka OÜ Elynn turustas kostja toodetud suusabokse, siis järeldub, et I. Viiask tegutses teatud juhtudel nimetatud isiku esindajana. Kohtu väide, mille kohaselt võis I. Viiask kolmandate isikute käest saada tasu kostja nimel, põhineb oletusel. I. Viiaskile oli kostja poolt antud teatud juurdepääs kostja kaubamärkide kasutamiseks (visiitkaart, nimi veebilehel), kuid isikute vahel ei olnud esindussuhet. Seda on kaudselt kinnitanud ka I. Viiask, öeldes, et „Mina käisin autokauplustes müüki kokku leppimas. Füüsiliselt teostasin müügi mina. Arved koostas Karus. Mina ei ole Iris Fiberi nimel ühtegi lepingut allkirjastanud“ (tl 157). Seega oli tegemist isikuga, kes pakkus kolmanda isiku kaupasid, teades, et tellimuse saamisel on tal võimalik kaup leida ja saada vahendustasu. Kohus on alusetult lugenud tõendatuks I. Viiaski väiteid, et ta tegutses kostja juhatuse liikmete suuniste järgi. Tegemist ei olnud suunistega, vaid läbirääkimistega I. Viiaski kui iseseisva isiku ja kostja juhatuse liikmete vahel. I. Viiask oli vaba iseseisvalt tegutsema ning tegi otsused iseenda ja OÜ Abmen nimel. Ka varasemas praktikas oli I. Viiaski kui OÜ Abmen esindaja ja kostja esindajate vahel toimunud läbirääkimisi, mis viisid OÜ Abmen ja kostja vahel tehingute tegemiseni. Kokkulepete järgselt vormistas I. Viiask ka kõik arved OÜ Abmen nimel. I. Viiask on ka ise tunnistanud, et tegutses OÜ Abmen esindajana. Kui I. Viiask väidab, et tal oli volitus suusaboksid OÜ Abmen nimel osta ja edasi müüa, siis on ilmne, et tal olid volitused ka vastupidise tehingu tegemiseks. Puudub igasugune põhjus arvata, et I. Viiask oleks bokside tagasimüügitehingus mingil teisel moel kui varasemas praktikas, ehk OÜ Abmen esindajana, osaline olnud. Kuna boksid olid müüdud OÜ-le Abmen, siis nõuti nende tagasimüüki samuti OÜ-lt Abmen. Kohus on vääralt leidnud, et I. Karuse poolt kunagi I. Viiaskile kui müügiesindajale viitamine saab tõendada I. Viiaskil volituste olemasolu sõlmida kostja nimel lepinguid. I. Karus viitas I. Viiaskile kui OÜ Elynn agendile, kuna OÜ Elynn tegeles bokside turustamise ja müügiga, kostja aga põhiliselt vaid tootmisüksusena. Nimetatud viitamine ei saanud panna hagejat arvama, et I. Viiaskil on õigus esindada kostjat, kuna ta teadis, et I. Viiask esindab OÜ-t Abmen (Vettaneni ettevõte OÜ Heavyprojekt omandas boksid OÜ-lt Abmen I. Viiaski

juhiste järgi) ning tundis I. Viiaskit ka isiklikult. I. Viiask on ka ise viidanud, et „Karus tutvustas end Vettanenile Iris Fiberi esindajana, mind müügijuhina, kellega saab suhelda“ (tl 155), ning seega kinnitanud, et temale ei ole kunagi viidatud kui kostjat esindavale isikule. I. Viiaskile on viidatud kui isikule, kellega saab bokside teemal suhelda, tehingute vormistamine oleks pidanud käima I. Karuse sõnade kohaselt viimase kaudu. Kohus on põhjendamatult pidanud tõeseks I. Viiaski väidet, mille kohaselt OÜ-l Abmen mingit seost bokside tagasimüügiga ei ole. Kostja juhtivate isikute seletuste ja esitatud tõendite põhjal on tuvastatav, et I. Viiask tegutses pidevalt ning ka konkreetse tehingu raames OÜ Abmen esindajana. OÜ Abmen on esitanud bokside müümiseks tagasi kostjale arved nr 109 ja 114. Kohus on põhjendamatult lugenud õigeks I. Viiaski tõendamata väited, et OÜ Abmen ja kostja on teinud varjatud tehinguid ning vormistanud fiktiivseid arveid. Vaid kallutatud tunnistaja paljasõnaline väide, mille kohaselt dokument ei ole see, millena ta näib, ei saa olla arvestatav tõend. Ka OÜ Abmen poolt 2005. ja 2006. a esitatud arvetest ei tulene, et OÜ Abmen oleks lisaks arvetele nr 109 ja 114 müünud kostjale suusabokse. Kohus on jätnud tähelepanuta, et I. Viiask käis Soomes bokside pealelaadimist juhendamas. Tavapärases majandustegevuses toimub kaupade pealelaadimine ja faktiline üleandmine müüja poolt. Kuna I. Viiask läks Soome bokse peale laadima, siis näitab see, et ta oli OÜ Abmen esindaja, kuna OÜ-l Abmen lasus kohustus bokside müüjana pealelaadimine läbi viia. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et I. Viiask läks messile kostja konsultandina, et aidata suusaboksid maha müüa. I. Viiaski väidete kohaselt tundis ta hagejat lähemalt ja aitas Fasanlinna Oy inimesi bokside müügil. Oma 01.11.2006 e-kirjas teatab I. Viiask kostjale, et läheb suusamessile ning tal on olemas vabapääsmed. Seega viitab ta ka seal selgelt, et on messi külastamisega seonduvat organiseerinud ise. Kohus ei ole pööranud piisavalt tähelepanu ka I. Viiaski väitele, mille kohaselt suusaboksid olid hageja omandis ning kellelgi teisel ei olnud neile õigust, mis näitab, et peale bokse Soomes turustanud äriühingu ei saanud kellelgi teisel bokside müügi osas mingeid huvisid olla. Kuna kostjal puudus igasugune huvi Soomes bokside müümise vastu, on põhjendamata ka väide, et kostja saatis I. Viiaski oma esindajana Soome kostja huvisid kaitsma. Kohus on ebaõigesti leidnud, et I. Viiaski volituste olemasolu tõendavad elektrooniline kirjavahetus, kaudselt I. Viiaski sõlmitud rendilepingud ja tunnistaja ütlused, mille kohaselt ei olnud talle varem öeldud, et ta ei ole kostja esindaja. Samuti on kohus ebaõigesti leidnud, et I. Karuse suhtlemine elektroonilises kirjavahetuses I. Viiaskiga ei toimunud I. Karuse poolt OÜ Elynn esindajana. Elektroonilisest kirjavahetusest nähtub, et I. Viiask suhtles I. Karusega suusabokside müügiga seonduvalt. I. Karus oli tegev nii kostja juures kui ka OÜ Elynn juhatuse liikmena. Kuna kostja ei tegele igapäevaselt bokside jaemüügiga ja elektroonilises kirjavahetuses räägitakse bokside jaemüügist, siis sai I. Karus nimetatud mailivahetuses osaleda vaid OÜ Elynn esindajana, kes tegeles kostja suusabokside turustamise ja müügiga. Kahtluse korral, kumba äriühingut isik esindas, peaks arvesse võtma ka isiku enda seisukohta, et kirjavahetus on toimunud OÜ Elynn nimel. Kuna I. Viiask sai tasu bokside müügi korraldamise eest vaid OÜ Elynn, siis ei ole põhjust, miks peaks eeldama, et I. Karus kirjutas I. Viiaskile kostja nimel. I. Viiaski sõlmitud rendilepingud ei saa tõendada midagi, kuna need on tehtud tema poolt omavoliliselt ning kostja ei ole rendilepingutest tulenevalt raha saanud. Esitatud ei ole ka ühtegi dokumenti, kust nähtuks, et I. Viiaskile on kostja poolt kunagi volitusi antud

(v.a haagise volitus). Järelhaagise kasutamiseks I. Viiaskile volituse andmine näitab, et kostjal oli tavaks anda kirjalik volitus juhul, kui isikut sooviti mingiks toiminguks volitada. Kohus on rendilepinguid kaudselt volituste olemasolu näitavate dokumentidena tunnistades teinud vastuolulise otsuse, kuna on rendilepingute kohta leidnud ka, et rendilepingud ei tõenda I. Viiaski volitusi sõlmida kostja nimel 03.11.2006 tagasimüügilepingut. Asjaolu, et I. Viiaskile ei öeldud enne 2007. a algust, et tal ei ole volitusi ja esindusõigust kostja nimel tegutsemiseks, ei saa kaasa tuua järeldust, et tõenäoliselt tal enne nimetatud perioodi oli volitus ja esindusõigus; 3) kohus on ebaõigesti järeldanud, et arved nr 109 ja 114 ei ole suusabokside tagasimüügiga seotud. I. Viiask tunnistajana ja ise kõik OÜ Abmen arved väljastanud isikuna oleks pidanud oskama täpselt selgitada, milliste muude tehingutega seoses on nimetatud arved esitatud. I. Viiask andis vaid segase selgituse selle kohta, et arvetel näidatu ei kajasta tegelikku olukorda ning tegemist on arvetega, mille alusel OÜ Abmen müüs kostjale tagasi bokse, mis on OÜ Abmen poolt kostjalt omandatud osadest kokku pandud. Arvete tasumine enne kauba kättesaamist ei ole ebaharilik. Kuna kostja oli kindel, et OÜ Abmen I. Viiaski isikus toob boksid Eestisse tagasi, siis ei nähtud põhjust, miks ei peaks arveid tasuma. Bokside Soomest Eestisse toomine viibis eelkõige I. Viiaski tegevuse tõttu. Arved esitati kahes osas seepärast, et kuni bokside Eestisse toimetamiseni võis kaupu Soomes laost müüa. Kuna 10 boksi puhul oli tuvastatud, et need on selliste defektidega, mis välistavad nende kasutamise ja müügi, siis oli kindel, et nimetatud boksid saadetakse Eestisse tagasi ning I. Viiask tegi nende osas arve koheselt pärast müügitehingut. Eelkirjeldatust tulenevalt märgiti bokside juurde ka, et need on defektiga, 50 boksi puhul seda ei tehtud. Nimetatud 10 boksi kui müügikõlbmatud müüdi kostjale tagasi sama raha eest, mille eest nad võõrandati algselt arvega nr 0087 OÜ-le Abmen (1700 krooni). Ka kõik teised OÜ-le Abmen müüdud boksid olid defektsed (arvel 0087 viide II sordile), mis kajastub ka hinnas (harilikult müügihind ca 6500 krooni, käesoleval juhul 1700 krooni), kuid need defektid ei välistanud bokside müüki. See viitab selgelt, et arvetel nr 109 ja 114 oli käsitletud samu defektseid bokse, kuna vastasel juhul ei oleks bokside müük OÜ Abmen poolt kostjale olnud arvel nr 114 näidatud hinnaga (2500 kr/tk) võimalik). Hiljem, kui müüja oli kindel, et ka teisi bokse Soomes müüa ei õnnestu ja 50 boksi edasimüümises oli kostja juba kokkulepped sõlminud, saatis I. Viiask arve nr 114. Seda, et kokku lepiti just 50 müügikõlbuliku boksi tagasimüügis kostjale, kinnitab ka I. Viiask, öeldes, et „50 kasti olid juba Norra edasi müüdud“ (tl 155), „Oli Iris Fiberi jutt, et Norra osapool on osa kaste juba ära ostnud ja need on Norra firma laos ja lähevad auto värvi järgi värvimisele. Need said samasse lattu, kuhu teisedki. See jutt oli pärast messilt äratulekut“ (tl 156). 50 boksi osas lepiti kokku, et need ostetakse kostja poolt tagasi kallimalt, kui need müüdi OÜ-le Abmen, kuna tagasiostu initsiaator oli kostja ning hinnavahe pidi katma kulud, mis OÜ Abmen bokside tagasimüügiga seonduvalt kandis. 25 boksi osas lepiti kokku, et OÜ-lt Abmen neid tagasi ei osteta ning OÜ Abmen turustab boksid ise Eestis. OÜ Abmen oli sellega nõus, kuna oli ka varem kostjalt bokse omandanud ja turustanud. Vastavat asjaolu kinnitab ka I. Viiaski ütlus, mille kohaselt „oli kokku lepitud transport aasta viimasel reedel. Iris Fiber autoga pidid need kastid edasi minema, kuid auto ei olnud valmis“ (tl 155-156), „lris Fiber tellis transpordi, mina pidin tagama, et transport jõuaks õigesse kohta. Pidin näitama, millised lähevad edasi diilerile Lõuna-Eestisse. Kuna oli tegemist tipp ajaga, siis Lõuna-Eesti ootas neid kaste“ (tl 157). Nimetatud Lõuna-Eesti diiler oligi OÜ Abmen, seega on I. Viiask endale vasturääkivalt kinnitanud, et osa kaste siiski pidid minema OÜ-le Abmen. Kuna autot 25 boksile 2006. a alguses järele ei tulnud ning I. Viiaski ja OÜ-ga Abmen tekkisid 2007. a alguses lahkarvamused, siis 25 boksi on kostja laos siiani.

Kohus on ka ekslikult leidnud, et bokside osas ei saanud tuvastada nende defektsust, kuna tunnistaja väitel bokse Soomes karpidest välja ei võetud. Bokside, mida oli 11 eri tüüpi, müük ilma neid ostjatele ja messikülalistele reaalselt näitamata, oleks ilmselgelt olnud võimatu. Kohus on leidnud, et kostja oleks pidanud OÜ-lt Abmen nõudma selgituse, mis kinnitaks, et arved nr 109 ja 114 on seotud kõneallolevate boksidega. Kuna I. Viiask oli isik, kes korraldas kogu OÜ Abmen arvetega seonduvat, siis oleks päringu vastusena esitatud OÜ Abmen poolt sama vale väide, et arved olid seotud teiste bokside tagasimüügiga kostjale. Kostja on tõendanud, et nimetatud arved olid seotud kõneallolevate boksidega, viidates hindade suuruse seotusele, I. Viiaski ütluste ja arvetel olevate bokside arvu seotusele, näidanud arvetega, et OÜ-le Abmen ei ole väljaspool arvet nr 0087 kunagi 60 Nor tüüpi boksi müüdud ning ka ajaliselt näidanud, kuidas on nimetatud boksid seotud kõneallolevate arvetega. Lükkamaks ümber I. Viiaski väiteid arvete seotuse kohta teiste kostja ja OÜ Abmen vaheliste tehingutega, on kostja esitanud Viru Ringkonnaprokuratuurile avalduse, milles palub valeütluste andmisega seonduvalt algatada I. Viiaski suhtes kriminaaluurimise; 4) kohus on ebaõigesti leidnud, et kuna ei saa pidada usutavaks kostja väidet, et boksid ostis hagejalt OÜ Abmen, siis oli hagejal võimalik valida isik, kes on nõus boksid tagasi ostma, ja selliseks isikuks oli kostja. Kostja ei oleks nõustunud bokse omandama hinnaga 200 EUR/tk, arvestades, et kostja müüs need pea poole odavamalt. Ilma ostja aktseptita ei ole võimalik müügilepingut sõlmida, käesoleval juhul ostja aktsept lepingu sõlmimiseks hagejaga puudub. Müüja väljendas oma tahet boksid müüa I. Viiaskile, kes oli Soomes OÜ Abmen esindaja. Et ka I. Viiask OÜ Abmen esindajana mõistis talle tehtud tagasimüügiettepanekut ning aktsepteeris seda, tõendab asjaolu, et ta esitas OÜ Abmen nimel bokside eest kostjale arved. I. Viiask sõlmis OÜ Abmen nimel müügilepingu, olles kindel, et 60 boksi omandab kostja; 5) kohus on ebaõigesti leidnud, et hageja sai messil I. Viiaskis näha vaid kostja esindajat, mitte aga OÜ Abmen esindajat. Kuna hageja oli ajanud asju alati I. Viiaskiga, kes oli OÜ Abmen nimel müünud OÜ Heavyprojekt kaudu hagejale boksid ning kes viibis Soomes hageja kutsel, siis oleks hageja pidanud nägema I. Viiaskis just OÜ-t Abmen esindavat isikut. Juhul, kui hageja oleks leidnud, et I. Viiask tegutseb kostja esindajana, oleks hageja pidanud mõistlikult tegutsedes kontrollima, kas I. Viiask omab volitusi kostja nimel tegutsemiseks, kuivõrd I. Viiask ei olnud varemalt hagejaga suheldes kostja esindajana tegutsenud. Kostja ei ole andnud I. Viiaskile korraldusi. Tegemist oli läbirääkimistega, mille käigus kostja juhtivad isikud püüdsid veenda I. Viiaskit OÜ Abmen esindajana ostma boksid tagasi. Kuna I. Viiask oli OÜ Abmen kaudu huvitatud kostjaga suhete hoidmisest, siis proovis ta teha tema võimuses oleva, et kostja soov saaks täidetud. I. Viiask pidas läbirääkimisi hagejaga, esitades tõenäoliselt samad tehingutingimused nagu talle esitati kostja poolt, kuid seda OÜ Abmen nimel. I. Viiask ei saanud messil viibides ja kostja juhatuse liikme I. Karusega telefonitsi suheldes ka ise eeldada, et tegutseb kostja esindajana, kuna äriregistri andmete kohaselt oli I. Karusel koos teiste juhatuse liikmetega ühine esindusõigus ning I. Viiask pidi seda teadma; 6) kohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et juhul, kui I. Viiask oleks tegutsenud OÜ Abmen esindajana, oleks saanud korraldused müügilepingu sõlmimiseks tulla vaid OÜ Abmen juhtivatelt isikutelt. I. Viiask tegutses OÜ Abmen esindajana otsuseid sisuliselt ise vastu võttes. Kostja ja OÜ Abmen vahel tehtud tehingute praktikas on kokkulepped alati sõlmitud vaid I. Viiaskiga. Seega oli kostjal õigus eeldada, et I. Viiaskiga läbirääkimisi pidades on tal olemas volitused OÜ-t Abmen esindada; 7) kohus on hinnanud valesti kostja pearaamatu väljavõtet ja arveid, mis kajastasid OÜ Abmen ja kostja vahelisi tehinguid. Kohus oleks pidanud selgitama, kuidas on võimalik,

et OÜ Abmen müüb kostjale 60 Nor tüüpi boksi ilma, et tal oleks kunagi olnud võimalust selliseid bokse väljaspool kõneallolevat tehingut omandada. I. Viiaski väide, mille kohaselt anti bokside kokkupaneku komponendid OÜ-le Abmen ja pärast kokkupanekut müüs OÜ Abmen need kostjale tagasi, on paljasõnaline ning dokumentaalsete tõenditega ja majandusliku loogikaga vastuolus. Kostjal ise bokse kokkupaneva isikuna puuduks mõte anda ilma vastava dokumentatsioonita ja seega tasuta OÜ-le Abmen üle I. Viiaski sõnul kuni 100 boksi jagu komponente ning need hiljem tagasi osta. Seejuures osa boksidest oleks kostjale tagasi müüdud defektsetena. Nimetatud järeldustele jõudes oleks kohus pidanud lugema arved nr 109 ja 114 seotuks just kõnealloleva tehinguga; 8) kohus ei ole selgitanud, millest lähtuvalt ta leiab, et hageja saatis kostjale arve nr 02-2007 arvel näidatud kuupäeval (11.01.2007). Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et arve on enne 2007 augustit kostjale esitatud. Kostja väidet arve mittesaamise kohta on kohus ignoreerinud. Kuna hagejal lasub oma väidete tõendamise koormus, pidanuks kohus lugema hageja väite arve 11.01.2007 saatmise osas paljasõnaliseks.

Kostja esindajate seletustes on olulisi vastuolusid. Kostja on väitnud, et: „Viiask sai korralduse boksid müügilt kõrvaldada, ta ei saanud kuidagi saada volitust kostja esindamiseks Soomes“ (lk 152). Oma vastuses maakohtule (lk 67) märgib kostja, et OÜ Abmen ja I. Viiask ei ole kunagi tegutsenud kostja agendina, apellatsioonkaebuse lk 8 aga, et „I. Viiaski poolt nimetatud Lõuna-Eesti diiler oligi OÜ Abmen“. Kohus on õigesti põhjendanud, et kostja esitatud pearaamat ja arved tõendavad üksnes kostja ja OÜ Abmen vahelisi tihedaid ärisidemeid, kuid ei tõenda, et OÜ Abmen olnuks 03.11.2006 tehingu osapooleks. OÜ Abmen ei ole kaasatud antud menetlusse, mistõttu kohus ei olnud õigustatud võtma seisukohta OÜ Abmen arvete kohta ilma OÜ Abmen esindajate ärakuulamiseta. OÜ Abmen oli ainult esimese müügitehingu vahendaja kostja nõudmisel. Kostja raamatupidamise usaldusväärsus äratab kahtlusi. Kostja väidab, et kohtule esitatud rendilepingud on tunnistaja sõlminud omavoliliselt ja kostja ei ole saanud renditulusid. Ometi olid rendilepingud vormistatud kostja nimel. Tunnistaja I. Viiask väitis, et on kaste rentinud kostja nimel, renditasu maksti sularahas ja tunnistaja andis raha edasi I. Karusele. Kui sellise tõsise rikkumise kahtlustuseks oleks olnud alust, pidanuks kostja sellele reageerima, kuid kostja poolt 18.03.2008 esitatud kuriteokaebusest I. Viiaski vastu on nimetatud seik välja jäetud. Ka tunnistaja I. Viiaski ütlused fiktiivsetest arvetest ja sularahatehingutest annavad tunnistust kostja raamatupidamise mitteusaldusväärsusest. 28.01.2008 kohtuistungil ei esitanud kostja mingeid avaldusi selle kohta, et tunnistaja valetab, kuigi kohal viibisid nii I. Karus kui H. Zupping, kes mõlemad on vaidlusega seoses suhelnud tunnistajaga ja teadlikud tehingu detailidest. Kostja esitas kuriteokaebuse I. Viiaski valeütluste andmise osas. 03.04.2008 teatas Viru Ringkonnaprokuratuur, et ei alusta kriminaalmenetlust, kuna puudub kriminaalmenetluse alus. Asja materjalidest nähtub, et kostjal oli suur huvi bokse Soomes müüa. Kostjal on huvi vältida võimalikke lepingurikkumise süüdistusi Packline kaubamärgi omaniku ja kostja vahelise lepingu alusel, mis keelas kostjal suusabokside otsese Soome müügi (kostja tunnistus lk 34). Seetõttu püüab kostja jätta muljet, et ei ole olnud ärisuhetes hagejaga kui Soome äriühinguga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

andis hinnangu asjas esitatud tõenditele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg 6 ei korda neid käesolevas otsuses.

apellandil müügilepingust tulenev kohustus. Kuna maakohus on õigesti hageja müügilepingust tuleneva õiguse tuvastanud, siis võib apellandil olla nõudeõigus kolmanda isiku vastu arvete nr 109 ja 114 alusel tasutu tagasinõudmiseks, kuid see ei anna alust jätta käesolevas asjas hagi rahuldamata.

Viivi Tomson

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.