Tsiviilasi nr.2-06-34701/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 18.veebruar 2008 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi VD’i ja OÜUVJK hagi ASAVRT vastu aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamises või tühisuse tunnustamises hageja VD, i.k. XXX, elab XXX, menetluses osales volitatud esindaja, UJ OÜ UVJ K, reg. XXX, asub XX, menetluses osales volitatud esindaja, UJ kostja ASAVRT, reg. XXX, asub XXX, menetluses osales volitatud esindaja, vandeadvokaat Aldo Kaljurand asjaolud ASAVRT aktsionäride 22.juuni 2005 üldkoosoleku otsusega kinnitati 2004 majandusaasta puhaskasumiks 131 865 035 krooni ning aktsionäridele väljamakstavateks dividendideks 25 000 000 krooni. AS AVR T aktsionäride 3.märtsi 2006 üldkoosolekul otsustati määrata dividendide väljamaksmise tähtajaks 21.aprill 2006. Samas pandi juhatuse kohustus esitada juhul, kui seda otsust pole võimalik täita, aktsionäridele ettepanek dividendide maksmise otsuse äramuutmiseks. AS AVR T aktsionäride 17.augusti 2006 üldkoosoleku otsusega otsustati muuta 22.juuni 2005 üldkoosoleku otsust ja määrata aktsionäridele väljamakstavateks dividendideks 0 krooni. Otsust põhjendati asjaoluga, et dividendide väljamaksmine halvendaks äriühingu majanduslikku olukorda oluliselt ning seaks ohtu tulevikus kasumi saamise. 2005 majandusaasta lõpetati kahjumis üle 97 miljoni krooni; tütarettevõtete majanduslik olukord on halvenenud. Dividendide väljamaksmine oleks vastuolus nii äriühingu kui ka aktsionäride huvidega. 20.aprillil 2006 on VD ja OÜ UVJ K sõlminud nõude loovutamise lepingu AS AVR T suhtes 22.juuni 2005 aktsionäride üldkoosoleku otsusest tuleneva nõude, s.o. 5 125 000 krooni loovutamiseks. 1.augusti 2006 kirjas on V.D teatanud kostjale nõude loovutamisest
OÜ-le UVJ K. OÜ UVJ K on 2.augustil 2006 esitanud AS-le ARV T pretensiooni/pankrotihoiatuse 5 125 000 krooni väljamaksmiseks. hageja nõue Hagejad esitasid 20.novembril 2006 Harju Maakohtule hagi, milles paluvad tunnistada kehtetuks kostja aktsionäride 17.augusti 2006 erakorralise üldkoosoleku otsus, millega muudeti kostja aktsionäride 22.juuni 2005 üldkoosoleku otsust puhaskasumi jaotamise osas. Alternatiivselt paluvad hagejad tunnustada sama otsuse tühisust. Hagejad väidavad, et • kostja aktsionäride üldkoosolekul puudus õigus ühepoolselt, ilma aktsionäri nõusolekuta muuta dividendide väljamaksmise kohta tehtud otsuseid. • kostja majandustegevuses puudusid asjaolud, mis tinginuks varasema dividendide väljamaksmise kohta tehtud otsuse ümbervaatamise. • kostja aktsionärid soovivad dividendide väljamaksmisest keeldumist kasutada surveavaldusena V.D vastu ootuses, et viimane tasub firma E F AB juhataja ja kapitali omanikuna firma võlgnevuse kostjale. Selline käitumine ei ole kooskõlas heade kommetega. • kostja aktsionärid otsustasid dividendide väljamaksmisest keeldumise alles pärast hageja pankrotihoiatuse saamist. Varasemalt ei nähtud äriühingu maksevõimes probleeme. Hagejad paluvad jätta menetluskulud kostja kanda. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et • hagejatel puudub õigus vaidlustada kostja 17.augusti 2006 aktsionäride üldkoosoleku otsust. OÜ UVJ K ei olnud vaidlusalusel ajal kostja aktsionär. Kui nimetatud hagejal on kostja vastu rahaline nõue, võib ta nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, mitte vaidlustada aktsionäride üldkoosoleku otsust. V.D ’il puudub nõudeõigus, kuna ta ei esitanud vaidlustatud üldkoosolekul ühelegi vastuvõetud otsusele vastuväidet. • 22.juuni 2005 aktsionäride üldkoosolekul määrati üksnes väljamaksmisele kuuluvate dividendide suurus, kuid ei määratud väljamaksmise korda. Dividendide väljamaksmise korda arutati 3.märtsi 2006, 18.mai 2006, 19.juuli 2006 ja 17.august 2006 üldkoosolekutel. Dividendide väljamaksmata jätmises tehtud otsustuse põhjustas muutunud majanduslik olukord. Seda seisukohta on ka V.D 18.mai 2006 koosolekul poolt hääletamisega toetanud. Kuna väljamaksmise korda varem ei otsustatud, ei tekkinud aktsionäridel raha väljamaksmiseks nõudeõigust. • dividendide väljamaksmine oleks äriühingu majandustegevusele olulise negatiivse mõjuga ja võiks viia äriühingu makseraskustesse. 2004 majandusaasta kasum ca 132 milj. krooni ulatuses oli muutunud 2005 majandusaasta lõpuks olematuks. Äriühingul puudusid dividendide väljamaksmiseks käibevahendid. Kaalutud on ka teisi võimalusi dividendide väljamaksmiseks, s.h. äriühingu nõuete loovutamisega aktsionäridele. Dividendide väljamaksmise otsustamisel tuleb arvestada äriühingu võlausaldajate huve. • aktsionäride üldkoosolekul võetakse otsuseid vastu häälte enamusega. Vähemusse jäänud aktsionäridel ei teki sellest iseenesest otsuse vaidlustamise õigust. Dividendide väljamaksmise kohta tehtud otsus ei ole vahetult seotud hageja pankrotihoiatusega ega ka võimalike nõuetega hagejaga seotud äriühingu vastu. Otsus laieneb sama mõjuga kõigi aktsionäridele. Hageja kohtlemine kõigi teiste aktsionäridega sarnaselt ei ole hinnatav heade kommete ja hea usu põhimõtte
rikkumisena. kohtu hinnang Hagejad on esitanud nõude kostja organi otsuse vaidlustamises/tühisuse tunnustamises põhjendusega, et otsusega on rikutud hagejate õigust saada kostjalt dividende 22.juuni 2005 otsuses märgitud ulatuses. Hageja väidab, et kostjal puudus õigus ühepoolselt, ilma dividendidele nõudeõigust omava aktsionäri nõusolekuta varem tehtud otsust ümber vaadata. Kostja väidab, et käesolevas asjas ei hinda kohus hagejate dividendide nõuet kostja vastu vaid kostja organi otsuse õiguspärasust. Hagejatel puudub õigus vaidlustada kostja organi otsust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist või selle tühisuse tuvastamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduses on sätestatud tsiviilõiguse üldpõhimõtted (TsÜS § 1), mida on ärilise käibe osas konkretiseeritud äriseadustikus. Seega tuleb äriühingu organi otsuse vaidlustamiseks õigustatud huvitatud isikute ringi määramisel lähtuda äriseadustiku sätetest. Äriseadustiku (ÄS) § 302 järgi võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda aktsiaseltsi aktsionär, juhatuse või nõukogu liige. Äriregistri teabesüsteemi andmetel ei ole osaühing UVJ K kostja aktsionär. Seda pole väitnud ka hageja ise. Hagejate esitatud 1.augusti 2006 nõude loovutamise teate (tl. 18) ja 2.augusti 2006 pretensiooni (tl. 19) kohaselt on OÜ UVJ K omandanud VD’ilt 22.juuni 2005 aktsionäride üldkoosoleku otsusest tuleneva dividendinõude kostja vastu 5 125 000 krooni ulatuses. Äriühingu kapitali omanikel tekib äriühingu pädeva organi poolt seaduses ja põhikirjas ettenähtud korras jaotatud dividendidele võlaõiguslik nõudeõigus ÄS § 279 alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 järgi on õigus kohtusse pöörduda üksnes oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. VÕS § 164 lg. 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise võlausaldaja asemele. ÄS §-s 277 lg. 1 ettenähtud nõudeõiguse loovutamisega ei lähe nõude omandajale üle aktsionärile kuuluvad õigused ja kohustused. Äriühingu aktsionäride üldkoosoleku otsused ei oma äriühingu ja tema võlausaldajate suhetes (välissuhetes) vahetut toimet. Äriühingu võlausaldajatel on õigus oma kehtivaid nõudeid maksma panna sõltumata sisesuhetes tehtud otsustustest. Kohus nõustub kostjaga selles, et käesolevas menetluses ei kuulu tuvastamisele, kas ja millises ulatuses on osaühingul UVJ K võlaõiguslik nõue kostja vastu. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja, OÜ UVJ K nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. OÜ UVJ K puudub õigus vaidlustada üksnes kostja sisesuhetes tähendust omavaid kostja organite otsuseid.
Vaidlust ei ole selles, et hageja V.D on kostja aktsionär ning on õigustatud kohtus vaidlustama äriühingu organite, s.h. aktsionäride üldkoosolekute otsuseid. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja on täitnud vaidlustamiseks ettenähtud eelduse, s.o. esitanud otsusele vastuväite. Hageja on vaidlustanud kostja aktsionäride 17.augusti 2006 otsuse. 1.jaanuarist 2006 jõustunud TsÜS § 38 lg. 4 ja ÄS § 302 lg. 3 järgi võib juriidilise isiku organi liige, kes otsuse tegemisel osales, nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite.
Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja, V.D osales 17.augusti 2006 aktsionäride üldkoosolekul. Hageja esindaja osavõttu kajastab üldkoosoleku protokoll (tl. 20-31). Protokolli kohaselt osales koosolekul hageja palvel ka notar; koosoleku protokoll on notari poolt tõestatud. Pooled ei ole vaidlustanud protokolli õigsust. Protokolli kohaselt võttis hageja osa vaidlustatud otsustuse arutelust ning hääletamisest. Kostja aktsionärid võtsid vastu järgmised otsused • muuta aktsionäride 22.juuni 2005 korralise üldkoosoleku otsust puhaskasumi jaotamise osas • 2004 majandusaasta puhaskasumist (131 865 035 krooni) kohustuslikku reservkapitali midagi ei lisata, kuna see on täielikult moodustatud • aktsionäridele dividende välja ei maksta. Otsus võeti vastu aktsionäride häälte enamusega (78,05% häältest); hageja hääletas otsusele vastu (20,5% häältest); erapooletuks jäi üks aktsionär (1,45% häältest). Samal üldkoosolekul otsustati jätta 2004 majandusaasta puhaskasum jaotamata. Koosolekul osalenud notar on pärast otsuse vastuvõtmist teinud aktsionäridele ettepaneku esitada pretensioone koosoleku läbiviimise kohta ning eriarvamusi vastuvõetud otsuste kohta (tl. 29). Protokolli kohaselt kinnitas hageja, et väljendas oma seisukoha hääletamisel ega soovi eraldi eriarvamust esitada ega protokollida. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja, V.D ei ole esitanud koosolekul vastuvõetud otsusele vastuväidet ning on minetanud sellega õiguse nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Koosolekul toimuvas arutelus ja otsuse tegemisel sellele vastu hääletamine ei ole samatähenduslik otsusele vastuväite esitamisega. Kollegiaalse organi otsused võetakse vastu kas avaliku või salajase hääletamisega. Päevakorras oleva küsimuse arutelus tuuakse reeglina esile poolt ja vastu argumente, mille kogumis hindamise tulemusena otsus tehaksegi. Hääletamise ajal ei ole (ei pruugi olla) teada, kas ja milline otsus vastu võetakse. Hääletustulemused avaldatakse kogumis ning tulemusest ei pruugi selguda, kes kuidas hääletas. Ka ei pea tingimata järeldama, et otsuse tegemisel sellele vastuhääletanud isikud enamuse poolt vastuvõetud otsusega ei nõustu. Seega pole päevakorras oleva küsimuse arutelu käigus vastuargumentide esile toomine ja ka otsusele vastu hääletamine hinnatav otsusele vastuväite esitamisena. Vastuväiteks saab TsÜS § 38 lg. 4 ja ÄS § 302 lg. 3 tähenduses pidada üksnes sellist vastuväidet, mis on esitatud ja protokollitud pärast otsuse tegemist. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja, V.D ’i nõue otsuse kehtetuks tunnistamises ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
Hageja, V.D on esitanud kohtule ka alternatiivse nõude, s.o. tunnustada aktsionäride üldkoosoleku otsuse tühisust. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse alused on sätestatud TsÜS §-s 38 lg. 2 ja ÄS §-s 3011. Osundatud sätete järgi on aktsionäride üldkoosoleku otsus tühine juhul, kui • otsusega rikutakse äriühingu võlausaldajate või avalikku huvi kaitseks kehtestatud seadust, • otsus ei vasta headele kommetele, • otsuse protokoll ei ole seaduses ettenähtud juhtudel notariaalselt tõestatud, • otsuse teinud koosoleku kokkukutsumisel või otsuse vastuvõtmisel rikuti kokkukutsumise korda, • või muul seaduses sätestatud juhul, kui sellina tagajärg on seaduses otse sätestatud (TsüS § 87).
Hageja ei ole esile toonud rikkumisi koosoleku kokku kutsumisel ja otsuste vastuvõtmisel; protokoll on hageja enese ettepanekul koostatud notariaalselt. Hageja on kostjale ette heitnud samas küsimuses varem tehtud otsustuse muutmist ilma aktsionäri nõusolekuta. Aktsionäride õigus otsustada puhaskasumi jaotamine, s.h. dividendide maksmine tuleneb ÄS §-dest 276 – 279. Nimetatud sätete järgi kinnitab aktsionäride üldkoosolek majandusaasta aruande, millest selgub majandustegevuse tulemus (kasum/kahjum). Dividendi võib maksta üksnes pärast majandusaasta aruande kinnitamist, üldkoosolekul kinnitatud suuruses ning põhikirjas või üldkoosolekul ettenähtud korras. Dividendi makstakse eelduslikult rahas; üksnes aktsionäri nõusolekul võib dividendi maksta muus varaga. Aktsionäride üldkoosoleku otsus on olemuslikult spetsiifiline mitmepoolne tehing, mille sõlmituks lugemiseks piisab enamuse tahteavaldusest. Seega puudub aktsionäril õigus nõuda otsuse (tehingu) tühisuse tunnustamist hääletamisel vähemusse jäämise põhjendusel. Seadusest ei tulene, et dividendide määramise või nende väljamaksmise korra otsustamisel saab otsuseid teha üksnes konsensuse põhimõttel. Eelosundatud sätetest ei tulene ka, et aktsionäride poolt sama majandusaasta aruande alusel tehtud dividendide väljamaksmise kohta tehtud teistkordne otsustus oleks tühisuse ähvardusel keelatud. Üheski märgitud sätetest sellekohast keeldu ega tagajärge ei sisaldu. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et aktsionärid ei saa üldkoosolekul teha enamusotsustusega varasemast erinevat kui põhjendatud otsustust. Muutunud olukorras varasemalt sõlmitud tehingu muutmises tehinguosaliste poolt ei ole iseenesest midagi taunimisväärset ning muutmisotsustust reeglina tühisena käsitada pole alust.
Samas leiab kohus, et tehingu muutmisotsustus võib osutuda tühiseks juhul, kui see on toimunud mõistliku põhjenduseta ning sellega on kahjustatud üht või mitut tehinguosalist. TsÜS §-st 38 lg. 2 ja ÄS §-st 3011 tuleneb, et tühine on aktsionäride otsus, mis on tehtud vastuolus heade kommetega. Sama põhimõte sisaldub ka TsÜS §-s 32, mille järgi peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtivorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Hinnanud poolte väiteid ja asjas kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et vaidlusalune otsus ei ole vastuolus heade kommetega ning hea usu põhimõttega ning selle tühisuse tunnustamiseks puudub alus. Äriühingu majandustegevusest tekkinud kasumi kapitali omanikele väljamaksmisel peavad aktsionärid koosmõjus hindama otsustuse mõju nii aktsionäridele (äriühingu kapitali omanikele), seeläbi ka äriühingu jätkusuutlikkusele kui ka äriühingu võlausaldajatele. Kostja aktsionärid on teinud otsuse, mis omab kõigile aktsionäridele sarnast mõju. Millegagi ei ole tõendatud hageja väited selles, et vaidlusalune otsustus on suunatud üksnes hageja vastu. Vaidlust ei ole selles, et hageja mõjusfääris olev äriühing on kostjale märkimisväärses summas võlgu, kuid kohtule esitatud üldkoosolekute protokollidest nähtub, et ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid oli äriühingul mitmete isikute vastu kogumis majandustegevust oluliselt mõjutavas mahus. Aktsionäride koosolekutel on arutatud erinevate nõuete laekumisega seonduvat ning nende kajastamist raamatupidamises. Hindamata käesolevas asjas firma E F AB võlgnevuse tekkimise ja kostja suhtes kohustuse täitmisega seonduvaid asjaolusid, peab kohus vajalikuks märkida, et hea usu
põhimõttega ei ole kooskõlas esitada nõudeid ning osundada olukorrale, mille on võlausaldaja kas osaliselt või täielikult ise põhjustanud. Aktsionäride 17.augusti 2006 koosoleku protokollist ei nähtu, et hageja oleks põhjendanud tema juhitava äriühingu (tl. 84-92) poolt kostjale võla tasumata jätmist või pidanud vajalikuks aktsionäridele selgitada sellega seotud asjaolusid. Kohus leiab, et kostja aktsionärid ei ole 17.augusti 2006 otsuste tegemisel rikkunud hea usu põhimõtet. Otsus on äriühingu majandustegevuse olukorda arvestades põhjendatud, mõistlik ja kooskõlas nii äriühingu võlausaldajate kui ka aktsionäride huvidega. Kohus on dividendide väljamaksmise mõju hindamiseks määranud ekspertiisi. Eksperdi arvamusega (tl. 153-158) on tõendatud, et vaidlusaluses suuruses dividendide väljamaksmisel ei läheks äriühing vastuollu seaduses sätestatud äritegevuse jätkamise eelduseks olevate piirangutega. Samas puuduvad äriühingul väljamakseteks vajalikud jooksvast äritegevusest tulenevad rahalised vahendid. Nii 2004 kui ka 2005 lõpus viitas kostja maksevõime üldkordaja (vastavalt 0,25 ja 0,34) selgelt makseraskustele. 2004 majandusaasta suur kasum on ühekordsete tehingute ja ümberhindluse tulemus, 2005 kahjum aga allahindluse ja valuutakursi muutuste tulemus. Mõlemad tulemused põhinevad ettearvamatutel mõjuritel ja ettevõtte majandustegevuses tavapäratutel valikutel. Aktsionäride 22.juuni 2005 üldkoosoleku dividendide väljamaksmise otsus ei olnud juba selle tegemise ajal kaetud reaalsete võimalustega neid välja maksta. Arvestades 2006 maksmisele kuuluvate lühiajaliste kohustuste mahtu jääb äriühingul tavapärase majandustegevuse korral puudu rahalisi vahendeid ca 200 miljonit krooni, s.h. vaidlusaluste dividendidega seotud väljamaksed. Ettevõttel on arvestatavad makseraskused ka ilma dividende välja maksmata. Eksperdi arvamuse kohaselt on oleks vaidlusaluste dividendide väljamaksmine äriühingu maksevõimega seotud probleeme süvendanud; 17.augusti 2006 aktsionäride otsus on majanduslikult igati otstarbekas. Ekspert on arvamuse andnud eeldustel, et kostja 2005 majandusaasta aruanne kajastab äriühingu finantsseisundit õigesti ja õiglaselt ning kostja soovib jätkata oma tegevust olulises osas samal viisil kui seni. Pooled ei ole osundatud eeldusi kahtluse alla seadnud. Asjas kogutud tõendite põhjal ei ole alust eeldada, et aktsionärid soovivad äriühingu majandustegevuse lõpetamist, seega tuleb kapitali omanikel tagada äriühingu maksevõime. Eksperdi arvamuse kohaselt kahjustanuks dividendide väljamaksmine äriühingu võlausaldajate huve. Sellekohane otsustus oleks aga olnud tühine TsÜS § 38 lg. 2 järgi. Hageja ei ole seadnud eksperdi järeldusi kahtluse alla ega nende paikapidavust tõenditega kummutanud. Pooled on oma väidete kinnitamiseks esitanud audiitorite arvamused, mida kohus hindab dokumentaalsete tõenditena. OÜ PKF E audiitor Rein Ruusalu on jaanuaris 2007 analüüsinud kostja finantsseisundit ning samuti järeldanud, et aktsionäride 17.augusti 2006 üldkoosoleku otsus dividendide mittemaksmise osas on majanduslikult väga mõistlik otsus. Audiitori arvamusest (tl. 103-108) nähtub, et ettevõttel puudus dividendide väljamaksmiseks vajalik rahavoog. Audiitor Katrin Kaasik on 2004, 2005 ja 2006 esimese poolaasta majandustegevuse analüüsi tulemusena järeldanud, et dividendide väljamaksmise otsus oli äriühingu seisukohalt mõistlik. Arvamuse (tl. 128-129) kohaselt oli äriühingul siiski võimalus puhaskasumi ja võõrkapitali arvel aktsionäride huvides väljamakseid teha. Kohus leiab, et K.Kaasik’u koostatud dokument ei kummuta eksperdi arvamust kuna selles ei sisaldu järeldust kinnitav analüüs. Kostja on esile toonud, et dokumendi koostajal puudusid kostjalt saadud algandmed; hageja kostja kahtlusi ei kummutanud. Kohus nõustub kostjaga selles, et aktsionärid on teinud otsuse, mille mõju hagejale ei erine mõjust teistele aktsionäridele. Hageja seisukoht dividendide väljamaksmises ei ole kooskõlas äriühingu maksevõimega ning kahjustaks äriühingu võlausaldajaid. Õige on ka
kostja väide selles, et aktsionärid on äriühingu maksevõimet ning dividendide väljamaksmise korda arutanud muu hulgas 3.märtsi 2006 (tl. 109-114), 18.mai 2006 (tl. 115- 119) ja 19.juuli 2006 (tl. 32-43) koosolekutel. Aktsionärid, s.h. hageja on mõistnud dividendide määramise ja väljamaksmise korda sarnaselt, s.o. viisil, et 2004 majandusaasta aruande kinnitamisel otsustati üksnes dividendide suurus, lahtiseks jäi väljamaksmise viis ja aeg. Nii on hageja ise teinud 3.märtsi 2006 koosolekul ettepaneku panna juhatusele kohustus töötada läbi dividendide väljamaksmise kord (tehniline külg). Samas kaaluti võimalust suunata dividendideks ettenähtud puhaskasumi osa kapitaliseerimisele. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kostja 17.augusti 2006 otsuse tegemisel ei esine ühtegi seaduses esile toodud tühisuse alust ning hagi rahuldamiseks puudub alus. menetluskulud Hageja on 20.novembri 2006 maksekorraldusega nr. 111 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 200 krooni ja 18.detsembri 2006 maksekorraldusega nr. 64 täiendavalt 37 550 krooni. Hageja on 11.mai 2007 maksekorraldusega nr. 3 maksnud avansina ekspertiis läbiviimise eest 3 000 krooni. Kostja on 27.märtsi 2007 maksekorraldusega nr. 7511 tasunud avansina ekspertiisi läbiviimise eest 3 000 krooni. Harju Maakohtu 3.detsembri 2007 määruse alusel kuulub tasu eksperdile väljamaksmisele. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ga 162 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 3; 162 lg. 1; 230; 436; 438-439; 441 ja 442; TsÜS §-st 1; 32; 38 lg. 2, 4; 87 ja ÄS §-st 276-279; 3011; 302 lg. 3; ning VÕS §-st 164 lg. 2 kohus o t s u s t a s: jätta hagi rahuldamata. Jätta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.