lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-07-22985/6

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 18.02.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-22985/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.02.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2791
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ITLS § 6 lg 1, 2TLS § 72 lg 1Töötaja vastutusTLS § 73 lg 3Töötasu alandamise erisusTLS § 79 lg 1Töölepingu lõpetamine kokkuleppelTLS § 84 lg 2Nõuete sissenõutavus töölepingu lõppemiselTsMS § 173 lg 1, 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaITLS § 7 lg 1TLS § 76Töötaja vastutus kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-22985

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Indrek Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2008.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-22985

Tsiviilasi

Osaühing xxx hagi xxx vastu enne etteteatamistähtaja möödumist lahkutud aja eest hüvitise saamiseks

Menetlusosalised ja nende

-

hageja: Osaühing xx (registrikood xxx; asukoht xxx)

esindajad

-

hageja

esindaja:

advokaat

Sven

Sillar

(Advokaadibüroo Sven Sillar; asukoht Maakri 23a, Tallinn 10145; e-postiaadress: xxx) -

kostja: xxx (isikukood xxx; elukoht xxx)

-

kostja lepinguline esindaja: Ivo Kallas (Tallinna Õigusbüroo OÜ; asukoht Maakri 44-20, Tallinn 10145; e-postiaadress: xxx)

Asja läbivaatamise aeg

14. veebruar 2008.a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada. xxx hageja Osaühing xxx kasuks hüvitisena välja 12 798 (kaksteist tuhat seitsesada üheksakümmend kaheksa) krooni enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkutud aja (ajaperiood 19.02.2007-15.03.2007) eest.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 23.09.20262-25-6229/32Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.09.20262-23-13141/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.09.20262-25-3959/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-10331/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20262-26-3601/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TLS § 86Töölepingu ülesütlemine katseajal
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 231 lg 3Tõendamisest vabastamise alused
VÕS § 29Lepingu tõlgendamine

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja xxx kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 18. veebruaril 2008.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.10. aprillil 2007.a pöördus Osaühing (OÜ) xxx (hageja) Tööinspektsiooni Raplamaa Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) poole avaldusega, milles palus xxx (kostja) välja mõista hüvitise summas 12798 krooni tööandja kasuks enne etteteatamise tähtaja möödumist omavoliliselt töölt lahkumise eest vastavalt Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 84 lg-le 2. 8. mai 2007.a TVK otsusega rahuldati avaldus täies ulatuses ning mõisteti töötajalt xxx OÜ xxx kasuks välja 12798 krooni.
18.juunil 2007.a esitas xxx Harju Maakohtule avalduse (taotluse) töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. 10. oktoobri 2007.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse. Lähtudes individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg-st 5 tuleb töövaidluskomisjonile esitatud avaldust lugeda käesoleval juhul hagiavalduseks.
2.Hageja väidete kohaselt töötas kostja 9. augustil 2006.a sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel OÜs xxx ehitusosakonna trassitöölisena. 15. veebruaril 2007.a esitas kostja tööandjale avalduse, milles palus ennast töölt vabastada alates 19. veebruarist 2007.a. TLS § 79 lg 1 kohaselt võib töötaja lõpetada määramata ajaks sõlmitud töölepingu igal ajahetkel, teatades sellest tööandjale ette vähemalt üks kuu. Seega pidanuks kostja töölepingust tulenevaid ülesandeid täitma vähemalt kuni
18.märtsini 2007.a. Alternatiivselt on töötajal omal algatusel võimalus lahkuda töölt ka viivitamatult, kuid sel juhul on ta kohustatud tööandjale hüvitisena tasuma ühe kuu palga suuruse rahasumma. Hageja ja kostja vahel töölepingu lisana nr 2 vormistatud töölepingu lõpetamise dokumendis fikseerisid pooled töölepingu lõpetamise (õigusliku) alusena TLS § 79 ning töösuhete lõpetamise kuupäevana 18. märts 2007.a. Lähtudes seadusest tulenevast töölepingu lõpetamise etteteatamise tähtajast ja selle alusel vormistatud töölepingu lõpetamise dokumendist, vabastas hageja tööandjana xxx töölt alates 19. märtsist 2007.a. Kuigi poolte vahel sõlmitud tööleping ei olnud veel lõppenud, jättis xxx omavoliliselt ja töölepingu tingimusi rikkudes alates 19. veebruarist 2007.a üldse tööle tulemata. Seega puudus töötaja ilma õigusliku aluseta töölt 18 tööpäeva (s.o perioodil 19.02.-15.03.2007). Võttes aluseks hageja raamatupidamise andmed, oli kostja keskmise päevapalga suuruseks 711 krooni. TLS § 84 lg 2 annab tööandjale õiguse nõuda enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitusena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. Järelikult on OÜ-l xxx seadusest tulenev õigus nõuda xxx 12798 krooni (s.o 18 x 711 kr) tasumist.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.

3.18. juunil 2007.a kohtule esitatud avalduses sisalduvate vastuväidete kohaselt ei ole töötajal keelatud avaldada tahteavalduses, mis on suunatud töösuhte lõpetamisele TLS § 79 alusel, oma soovi ajalise määratluse kohta, millal peaks töösuhe poolte vahel töötaja soovi arvesse võttes lõppema. Töölepingu lõpetamise avalduses toodud kuupäeva 19. veebruar 2007.a tuleks kostja hinnangul käsitleda kui vastava pakkumise esitamist, et juhul, kui hagejal on võimalik kostja tahteavaldus rahuldada, siis soovib kostja töölepingu lõpetamist 19. veebruar 2007.a. Arvestades TLS § 79 esimeses lauses toodud tähtaega, ei ole vastavasisuline avaldus hagejale täitmiseks kohustuslik ning hagejal on õigus "pikendada" töösuhet kuni üks kuu töölepingu lõpetamisele suunatud avalduse kättesaamisest alates. Samas on tööandja kohustatud teavitama töötajat sellest, kas ja millisel määral tööandja töötaja vastavasisulise avalduse rahuldab. TLS § 72 lg 1 kohustab töölepingu pooli teavitama teineteist töölepingu lõpetamisest kirjalikult. Käesoleval juhul on hageja jätnud nimetatud kohustuse täitmata. Kostja väidete kohaselt kinnitas hageja avalduse

üleandmisel 15. veebruaril 2007.a, et kostja avaldus rahuldatakse. Seetõttu oli kostjal selge arusaam, et hageja nõustub töösuhte lõpetamisega alates 19. veebruar 2007.a. TLS § 79 lg-st 1 tulenev ühekuuline etteteatamistähtaeg ei ole tööandjale kohustuslik. Seega oli hagejal õigus lõpetada kostja soovil tööleping enne ühekuulise etteteatamistähtaja möödumist. Taolise nõusoleku hageja kostjale avalduse üleandmisel suuliselt ka andis. Hageja seadusjärgne esindaja Jaanus Laanes on väidetavalt 16. veebruaril 2007.a teinud kostja avaldusele märke "Töölt vabastamine alates 19.03.2007. Jaanus Laanes 16.02.2007". Nimetatud märge ja seisukoht on võetud hageja avalduses TVK-le nõude määratluse aluseks. Kostja leiab, et juhul kui hageja ei rahuldanud kostja soovi lõpetada töösuhe alates 19. veebruar 2007.a või kui hageja muutis oma seisukohta hiljem, tekkinuks hagejal TLS § 72 lg-st 1 tulenevalt kohustus teavitada oma otsusest viivitamatult kostjat, et viimasel olnuks võimalus käituda õiguspäraselt. Hageja ei ole suuliselt ega kirjalikult ega ka muul arusaadaval viisil teavitanud kostjat töölepingu lõpetamise suhtes seisukoha muutustest. Kostja ei nõustu ka hageja seisukohaga, et töösuhe oleks pidanud TLS § 79 lg-st 1 lähtudes kestma

19.märtsini 2007.a. Isegi kui kostjal puudunuks õigus lahkuda töölepingu lõppemisel töölt 19. veebruaril 2007.a, siis eelnimetatud sätte mõistes kohustunuks kostja hageja juures töötama vaid kuni 15. märtsini 2007.a, s.o neli päeva vähem hageja poolt väidetust. Kostja vastuväidete kohaselt oleks hageja nõue ka aegunud. Kostja palub jätta hageja nõue rahuldamata aegumise tõttu. Vastavalt ITLS § 6 lg-le 2 on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg üks kuu. Kostja käsitluse kohaselt sai hageja 15. veebruaril 2007.a teada, et kostja soovib töölepingu lõpetada alates 19. veebruarist 2007.a. Juhul kui hageja oleks leidnud, et tegemist on hageja õiguste rikkumisega, pidanuks hageja esitama vastavasisulise avalduse TVK-le või kohtule seega hiljemalt 15. märtsil 2007.a. Hageja esitas nimetatud avalduse alles 10. aprillil 2007.a. Isegi juhul kui asuda seisukohale, et hageja sai oma õiguste rikkumisest teada töölepingu lõpetamisel kostja poolt 19. veebruaril 2007.a, s.o päevast, mil kostja ei ilmunud tööle, on nõue tulenevalt ITLS § 6 lg-st 2 ikkagi aegunud. Sellisel juhul pidanuks tööandja töövaidlusorgani poole pöörduma hiljemalt 19. märtsil 2007.a. ITLS § 7 lg 1 ei anna tähtaegade arvutamise alguse määratlemisel alust arvesse võtta hageja seisukohta selle kohta, millal tööleping lõppes. Seadus seob tähtaja kulgemise alguse ajaga, mil osapool sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.
4.16. jaanuaril 2008.a esitatud täiendavas avalduses (vastus hagiavaldusele) on kostja seonduvalt hageja poolt kohtule esitatud uue tõendiga (poolte vahel sõlmitud töölepingu lisa nr 2, vt toimik, lk 41) oma vastuväiteid täiendanud. Kostja on seisukohal, et kõnealune tõend on vastuolus hageja poolt varasema menetluse käigus esitatuga. Kostja hinnangul tõendab töölepingu lisa nr 2 (kostja nimetab seda töölepingu lõpetamise kokkuleppeks), et pooled ei lõpetanud töölepingulisi suhteid mitte TLS § 79 alusel, vaid TLS § 76 alusel, s.o poolte kokkuleppel. Töölepingu lõpetamise kokkuleppes sisalduv viide TLS §-le 79 on kostja hinnangul ekslik. Nimetatud eksimust ei saa aga pidada töötaja süüks, kuna vastavalt TLS § 73 lg-le 1 on kande tegijaks tööandja. Kokkuleppe saavutamist poolte vahel tõendab dokumentaalselt asjaolu, et töötaja esitas tööandjale TLS § 76 kohase pakkumise lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping, millele järgnes töölepingu lõpetamise vormistamine tööandja poolt (milles tööandja eksis asjakohase paragrahvi määratlemisel). Seega saab hageja poolt esitatud tõendit kostja hinnangul käsitleda kui pooltevahelist kokkulepet, millega mõlemad pooled on nõustunud, kinnitades oma aktsepti allkirjaga, milline tegevus vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 1 määratletud lepingu sõlmimise tingimustele. Seega vastas nii poolte tahe, tegevus kui ka dokumentaalne vormistus töölepingu lõpetamisele TLS §-s 76 toodud tingimustel, mille kohaselt ei ole töötaja kohustatud tööandjale lepingu lõpetamisest ette teatama üks kuu ning puudub alus ka vastava hüvitusnõude esitamiseks.

Lisaks märgib kostja, et hageja poolt esitatud tõendist (toimik, lk 41) ei nähtu selle vormistamise kuupäev. Kostja on seisukohal, et nimetatud dokument koostati 18. märtsil 2007.a. Vastavalt TLS § 73 lg-le 2 märgitakse töölepingu lõpetamise kuupäevaks töötaja tööloleku viimane päev. Seega tõendab kõnealune dokument, et töötaja täitis töölepingulisi kohustusi kuni 18. märtsini 2007.a ja vähemalt kuni selle kuupäevani ei olnud tööandjal töötajale töölepingu täitmise osas pretensioone, s.h ennetähtaegse lahkumise kohta. Juhul kui kostja oleks töölepingut rikkunud ja lahkunud omavoliliselt enne kokkulepitud tähtaega töölt, oleks pidanud hageja lähtuma TLS § 73 lg-s 3 sätestatud regulatsioonist. Nimetatud sätte kohaselt lõpetab tööandja töötajaga töölepingu päevast, mis järgnes päevale, mil töötaja töölt omavoliliselt lahkus. Hageja esitatud tõend tõendab, et töötaja täitis töölepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi kohaselt ning tööandja oli töölepingu lisa nr 2 koostamise ajal veendunud, et töötaja täitis töölepingulisi kohustusi kohaselt vähemalt kuni 18. märtsini 2007.a. Seega on hageja nõue kostja arvates alusetu.

MENETLUSE KÄIK

5.16. jaanuaril 2008.a toimunud eelistungil otsustas kohus poolte nõusolekul lahendada asja kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata. Kohus määras menetlusosalistega kooskõlastatult avalduste ja dokumentide esitamise tähtpäevaks 5. veebruar 2008.a ning teatas, et otsus tehakse avalikult teatavaks 18. veebruaril 2008.a.
4.veebruaril 2008.a on kostja esindaja esitanud avalduse, milles teatab, et jääb varasemalt esitatu juurde ning palub kohtul jätta hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata. Muid avaldusi ega dokumente ei ole menetlusosalised pärast 16. jaanuari 2008.a eelistungit kohtule esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
7.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle. Poolte vahel oli 9. augustil 2006.a sõlmitud määramata tähtajaga tööleping nr 59/06 (vt TVK toimik, lk 2-4, lisad lk 5-6), mille alusel töötas kostja hageja juures ehitusosakonna trassitöölisena. 15. veebruaril 2007.a esitas kostja hagejale avalduse, milles palus vabastada end töölt omal soovil alates 19. veebruarist 2007.a (vt TVK toimik, lk 8). 18. märtsil 2007.a allkirjastasid pooled kõnealuse töölepingu lisa nr 2, milles on töölepingu lõpetamise alusena märgitud TLS § 79, töölepingu lõpetamise päevaks 18. märts 2007.a (vt toimik, lk 41).
8.18. juunil 2007.a kohtule esitatud avalduse põhjal loeb kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-test 2 ja 4 juhindudes kostja poolt omaksvõetuks ka asjaolu, et alates 19. veebruarist 2007.a xxx hageja juurde tööle ei ilmunud. 16. jaanuaril 2008.a kohtule esitatud avalduses (vastus hagiavaldusele) on kostja asunud küll (vastupidisele) seisukohale, et ta täitis töölepingulisi kohustusi kuni 18. märtsini 2007.a. Samas puuduvad käesoleval juhul kohtu hinnangul TsMS § 231 lg-s 3 nimetatud eeldused omaksvõtu tagasi võtmiseks.
9.Pooltel on õiguslik vaidlus küsimuses, kas töölepingu lõpetamine toimus poolte kokkuleppel (TLS § 76) või töötaja algatusel (TLS § 79) ning juhul kui tööandja lõpetas töölepingu tööandja algatusel, siis millisest kuupäevast tööleping lõpetati või tulnuks lõpetada. Eeltoodust sõltuvalt saab lahendada ka küsimuse, kas ja millises ulatuses on hagejal õigus kostjalt TLS § 84 lg 2 alusel hüvitust nõuda. Lisaks on kostja esitanud hageja nõude suhtes aegumise vastuväite.
10.Kohus peab otstarbekaks analüüsida esmalt kostja poolt esitatud vastuväidet hageja nõude aegumise kohta. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud ITLS § 6 lg-st 2 tulenevalt, mille kohaselt on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks nõude esitamise tähtajaks üks kuu. Hageja ei ole kostja hinnangul nimetatud tähtaega järginud. Kohus leiab, et ITLS § 6 lg 2 ei kuulu käesoleval juhul rakendamisele, kuna hageja ei ole esitanud kostja vastu nõuet töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks. Hageja on esitanud nõude hüvitise saamiseks seoses kostja

poolt enne töölepingu seaduses sätestatud töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaja möödumist omavoliliselt töölt lahkumise alusel. Nimetatud nõude kui töösuhetes rikutud õiguse kaitse nõude esitamise tähtajana näeb ITLS § 6 lg 1 ette neli kuud. Asja materjalidest nähtuvalt lõpetati poolte vahel sõlmitud tööleping 18. märtsil 2007.a. Hageja pöördus töövaidlusorgani poole 10. aprillil 2007.a (vt TVK toimik, lk 1). Seega on hageja nõude esitamisel järginud seaduses sätestatud neljakuulist tähtaega. Hageja nõue ei oleks aegunud isegi juhul, kui lugeda töölepingu lõpetamise päevaks 19. veebruar 2007.a.

11.Töötaja algatusel määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamise üldine kord tuleneb TLS §st 79. Lähtudes TLS § 79 lg 1 esimeses lauses sätestatust, teatab töötaja määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt üks kuu ette. Vastavalt TLS § 84 lg-le 2 on tööandjal õigus nõuda enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitusena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. Lisaks tuleb arvestada TLS § 72 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt on tööandja ja töötaja kohustatud töölepingu lõpetamisest teineteisele ette teatama kirjalikult. Soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta.
12.Käesoleval juhul on kostja esitanud hagejale 15. veebruaril 2007.a kirjaliku avalduse, milles palunud ennast vabastada töölt alates 19. veebruarist 2007.a. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja käsitlenud seda töötaja avaldusena töölepingu lõpetamiseks omal soovil TLS § 79 lg 1 tähenduses. Avaldusele on tehtud hageja esindaja poolt vastav pealdis kostja töölt vabastamise kohta alates 19. märts 2007.a ning 18. märtsil 2007.a on vormistatud (poolte poolt allkirjastatud) ka töölepingu lisa lepingu lõpetamise kohta TLS § 79 alusel (lisa nr 2). Kohtu hinnangul tulnuks kõnesolevat 15. veebruari 2007.a avaldust käsitleda töötaja kirjaliku taotlusena TLS § 76 tähenduses töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. TLS § 76 kohaselt võib töölepingu poolte kokkuleppel lõpetada igal ajal, kui üks pooltest esitab vastavasisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. Avalduseks TLS § 79 lg 1 mõttes ei saaks töötaja avaldust lugeda, kuna TLS § 72 lg-st 1 lähtudes peab soov lõpetada tööleping olema väljendatud tingimusteta. Kostja 15. veebruari 2007.a avaldus aga sisaldab ajalist tingimust (lepingu lõpetamine 19.02.2007.a), mis on lühem TLS § 79 lg-st 1 tulenevast ühekuulisest etteteatamistähtajast. Lisaks tuleb märkida, et lugedes töötaja esitatud avaldust avalduseks töölepingu lõpetamiseks TLS § 79 lg 1 alusel, tulnuks hagejal kostjaga tööleping lõpetada alates
15.märtsist 2007.a. Samas ei ole kostja vaidlustanud töölepingu lõpetamist hageja poolt TLS § 79 lg 1 alusel 18. märtsil 2007.a, s.t pöördunud töövaidlusi lahendava organi poole töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõudega. Seetõttu peab ka kohus põhjendatuks vaadelda
15.veebruari 2007.a avaldust avaldusena töölepingu lõpetamiseks TLS § 79 lg 1 alusel.
13.Eeltoodust tulenevalt oli kostjal kohustus jätkata töö tegemist ning hagejal õigus nõuda kostjalt töölepingust tulenevate kohustuste täitmist kuni 15. märtsini 2007.a. Alates 19. veebruarist 2007.a kostja hageja ettevõttesse tööle ei ilmunud, seega saab lugeda teda omavoliliselt töölt lahkunuks TLS § 84 lg 2 tähenduses ning hagejal on õigus nõuda hüvitusena keskmist palka perioodi eest 19.02.2007-15.03.2007, s.o 18 tööpäeva eest. Kostja keskmise päevapalga suuruse üle – 711 krooni – pooltel vaidlus puudub (vt toimik, lk 59). Lähtudes ülaltoodust, rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkutud aja (18 tööpäeva) eest kogusummas 12798 krooni (s.o 18 x 711 kr).
14.Seonduvalt kostja poolt esitatud vastuväidetega märgib kohus täiendavalt järgmist. Kostja on
16.jaanuari 2008.a avalduses asunud seisukohale, et hageja poolt tsiviilasja menetluse käigus esitatud töölepingu lisa nr 2 (vt toimik, lk 41) tõendab töölepingu lõpetamist TLS § 76 alusel ning et kokkuleppes sisalduv viide TLS §-le 79 on ekslik. Kostja leiab, et esitas 15. veebruaril 2007.a tööandjale TLS § 76 kohase pakkumise lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping, millele järgnes

töölepingu lõpetamise vormistamine tööandja poolt, milles tööandja eksis asjakohase paragrahvi määratlemisel. Kohus kostja osundatud käsitlusega ei nõustu. Lähtudes TLS §-s 76 sätestatust on töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel vajalik ühe poole vastavasisuline kirjalik taotluse ja teise poole kirjalik nõusolek lepingu lõpetamiseks. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks avaldanud mistahes vormis, s.h kirjalikus vormis, nõusolekut töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Kostja poolt töölepingu lisale nr 2 antud tõlgendus on meelevaldne ja vastuolus asjas esitatud muude tõenditega. Kooskõlas VÕS § 29 lg-ga 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Juhul kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut sama paragrahvi neljandast lõikest tulenevalt nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Arvestades kostja poolt töölepingu lisale nr 2 antud tõlgendust, ei ole poolte ühise tegeliku tahte väljaselgitamine ilmselt võimalik. Kohtu hinnangul ei ole menetluse käigus tuvastatud asjaolude põhjal võimalik teha järeldust, et vaatamata töölepingu lisas nr 2 sisalduvale viitele TLS §-le 79 tuleks nimetatud lepingulisa käsitleda objektiivselt (s.t mõistliku isiku seisukohast lähtuvalt) töölepingu lõpetamise kokkuleppena.

15.Kohus lisab siinjuures, et juhul kui käsitleda kostja 15. veebruari 2007.a avaldust kirjaliku taotlusena töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel (mis oleks kohtu hinnangul printsiibis ka õiguslikult põhjendatud), puudunuks kostjal ikkagi õiguslik alus tööle mitteilmumiseks 19. veebruaril 2007.a ja sellele järgnevatel päevadel. Töötajat saanuks lugeda töölt omavoliliselt lahkunuks ning hageja olnuks õigustatud kostjaga töölepingu lõpetama TLS § 86 p-s 6 nimetatud alusel töötajapoolse töökohustuste rikkumise tõttu. Käesoleval juhul hageja seda aga teinud ei ole.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium