2-06-33169/7 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbimata - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

4.Jätta kõik menetluskulud ASLTK kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 08.11.2006.a esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt valiti ASLTKnõukogu 08.10.2001.a koosolekul hageja ASLTK juhatuse liikmeks (haldusjuhiks). 05.12.2001.a sõlmisid pooled juhatuse liikme lepingu (haldusjuhi ametilepingu). Lepingu punkti 1.1 kohaselt valiti hageja ASLT nõukogu 08.10.2001.a otsusega haldusjuhiks tähtajaga kolm aastat. Hageja asus juhatuse liikmena tööle 03.12.2001.a. ASLTK nõukogu 21.01.2002.a koosolekul valiti hageja uuesti juhatuse liikmeks (haldusjuhiks). 19.05.2004.a otsustas ASLTK nõukogu pikendada juhatuse liikmete töölepinguid. Koosolekul tehti juhatuse liikmetele ettepanek jätkata järgmisel kolmel aastal juhatuses. Kõik juhatuse liikmed andsid nõusoleku jätkata juhatuse liikmena. 15.02.2005.a võttis ASLTK nõukogu seisukoha, et 19.05.2004.a tehtud otsus juhatuse liikmete volituste pikendamise kohta on tühine. Samas otsustas nõukogu kuni uute juhatuse liikmete valimiseni aktsepteerida hageja tegutsemist kostja huvides. 23.02.2005.a valis ASLTK nõukogu uue juhatuse alates 04.03.2005.a. Samuti otsustas nõukogu maksta kolme kuu töötasu hüvitise hagejale. Samas ei kutsutud selle otsusega tagasi seniseid juhatuse liikmeid. Hageja andis asjaajamise uuele juhatuse liikmele üle 24.03.2005.a, mis oli tema viimaseks faktiliseks tööpäevaks juhatuse liikmena ning lepingu lõpetamise päevaks. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 7.2 sätestab, et nõukogu võib ennetähtaegselt juhatuse liikme tagasi kutsuda ja lepingu lõpetada, teatades sellest juhatuse liikmele vähemalt üks kuu ette. Lepingu lõpetamisel nõukogu algatusel ilma juhatuse liikme süülise tegevuseta makstakse juhatuse liikmele lahkumishüvitist tema kaheteist kuu juhatuse liikme tasu ulatuses. Kostja on maksnud hüvitist üksnes kolme kuu töötasu ulatuses. Kostja on leidnud, et 19.05.2004.a nõukogu otsus pikendada juhatuse volitusi oli tühine, kuna rikuti koosoleku kokkukutsumise korda ning otsuses ei määratud juhatuse liikmete volituste pikendamise tähtaega. Hageja sellega ei nõustu. Kohus ei ole vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 322 lg 4 nõukogu 19.05.2004.a otsust kehtetuks tunnistanud. Samuti ei ole otsus tühine tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS) tulenevalt. Kõik nõukogu liikmed olid teadlikud sellest, et 19.05.2004.a koosolekul tuleb arutusele küsimus juhatuse liikmete volituste pikendamisest. Lisaks on nõukogu koosolekult puudunud nõukogu liige M. T otsused hiljem suuliselt heaks kiitnud. Tulenevalt ÄS § 309 lg 2 ja kostja põhikirjast pikenesid juhatuse volitused kolme aasta võrra. Isegi, kui otsus oleks tühine, ei saaks kostja sellele tugineda, kuna kohus ei ole otsuse tühisust tuvastanud. Kostja nõukogu ise ei olnud pädev otsuse tühisust tuvastama, kuna TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on selline õigus üksnes kohtul. Samuti on kostja tuginemine endapoolsele rikkumisele selleks, et vabaneda oma kohustuse täitmisest, vastuolus hea usu põhimõttega. Kuna kostja on lõpetanud hagejaga juhatuse liikme lepingu ennetähtaegselt, peab ta maksma hagejale lahkumishüvitist kaheteist kuu juhatuse liikme tasu ulatuses. Lepingu punkti 7.5

kohaselt makstakse lahkumishüvitis välja kolme nädala jooksul arvates lepingu lõpetamise päevast. Kostja on maksnud hagejale hüvitist kolme kuu töötasu ulatuses. Hageja juhatuse liikme tasu oli 33 000 krooni kuus. Seega on kostjal tasumata lahkumishüvitis üheksa kuu juhatuse liikme tasu ulatuses, s.o. 297 000 krooni. Lepingu punkti 8.2 kohaselt on kostja poolt hagejale väljamaksmisele kuuluvate summade ülekandmisega viivitamisel, hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist summas 0,1 % tasumisega viivitatud summast iga viivitud kalendripäeva eest. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 297 000 krooni ja viivise 169 884 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise 0,1 % põhivõlast päevas alates 08.11.2006.a kuni põhinõude täitmiseni. 26.09.2007.a esitas hageja alternatiivse hagiavalduse põhjenduse. Selle kohaselt on kostja leidnud, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2004.a protokolliline otsus „Tallinna linna äriühingu ja sihtasutuse nõukogu ning juhatuse liikme tasu suuruse määramise alused”, mis võimaldab maksta juhatuse liikmele lahkumishüvitist kolme kuutasu ulatuses. Hageja sellega ei nõustu. See ei saa olla käsitletav kostja üldkoosoleku otsusena. Samuti ei ole juhatuse liikme tasu määramine üldkoosoleku pädevuses. See otsus ei saa muuta pooltevahelist õigussuhet. Juhul, kui kohus leiab, et nimetatud otsusest tuleb siiski lähtuda, siis on kostja rikkunud hagejale tasu maksmise kohustust. Protokollilise otsuse kohaselt peab juhatuse liikme tasu olema vähemalt 40 000 krooni kuus. Seega on kostja tasunud hagejale 7000 krooni vähem. Protokolliline otsus võeti vastu 24.03.2004.a ning hageja viimane juhatuse liikme ülesannete täitmise päev oli 24.03.2005.a. Ka hüvitise maksmisel on kostja lähtunud 33 000 kroonisest kuutasust. Seega on kostja tasunud hagejale vähem 105 000 krooni. Samuti võlgneb sellisel juhul kostja hagejale viiviseid 108 304 krooni. Juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja sõlmitud lepingule kohalduvad siduvalt Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2004.a protokollilisest otsusest tulenevad reeglid, siis palub hageja rahuldada hagi alternatiivsel alusel ning mõista kostjalt välja 213 304 krooni ja viivis 0,1 % põhinõudelt (105 000 krooni) alates 26.09.2007.a kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. ASLTK nõukogu 19.05.2004.a otsus on tühine nõukogu koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Nõukogu liikmetele ei olnud teada, et 19.05.2004.a koosolekul hakatakse arutama juhatuse liikmete volituste küsimusi. Juhatuse valimist ei saa käsitleda niinimetatud jooksva küsimusena. Samuti puudus nõukogu koosolekult nõukogu liige M. T. Seega puudus nõukogul tulenevalt ÄS § 321 lg 31 õigus sellist küsimust päevakorda võtta. Samuti ei olnud nõukogu tulenevalt ÄS § 321 lg 5 õigustatud selles küsimuses otsust vastu võtma. Eelnimetatud sätete rikkumine toob kaasa otsuse tühisuse. Tähtsust ei oma hageja poolt väidetu, et nõukogu liikmed teadsid, et 19.05.2004.a koosolekul võib arutusele tulla juhatuse liikmete valimise otsustamine. ÄS § 321 lg 5 mõttes on oluline vaid see, et juhatuse liikmete valimine ei olnud koosoleku kokkukutsumise teates päevakorra punktina märgitud. 19.05.2004.a kehtinud äriseadustiku redaktsioon ei näinud ette võimalust koosoleku kokkukutsumise korda rikkudes vastuvõetud otsust heakskiiduga kehtivaks muuta. M. T heakskiit on antud peaaegu kolm aastat peale vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist. Samas ei ole ta alates 2004.a lõpust nõukogu liige, mistõttu heakskiit ei saa omada tähtsust. Kuna nõukogu 19.05.2004.a otsuse kohaselt otsustati pikendada juhatuse liikmete töölepinguid, siis isegi otsuse kehtivuse korral ei saa rääkida juhatuse liikmete volituste pikendamisest, sest pikendada otsustati töölepingut, mitte juhatuse liikme lepingut.

ASLTK nõukogul oli pädevus 15.02.2005.a otsusega tuvastada tema enda poolt 19.05.2004.a vastuvõetud otsuse tühisus. Ühestki äriseadustiku sättest ei tulene, et aktsiaseltsi nõukogul oleks keelatud juhatuse liikmete valimise ja tagasikutsumise valdkonnas tehtud otsuste tühisuse tuvastamine. ASLTK nõukogu 15.02.2005.a otsus on kehtiv. Selle kehtivust on tunnustanud ka kohus. Kuna ASLTK nõukogu 19.05.2004.a otsus oli algusest peale tühine, ei toonud see kaasa juhatuse liikmete volituste pikendamist, mistõttu hageja volitused juhatuse liikmena lõppesid 21.01.2005.a. Nõukogu 15.02.2005.a otsust endiste juhatuse liikmete tegevuse aktsepteerimise osas ei saa käsitleda juhatuse liikmete volituste pikendamisena. Nõukogu otsustas nimetatud otsusega aktsepteerida juhatuse liikmete tegevust kuni uue juhatuse valimiseni. Seega on juhatuse liikme leping lõppenud tähtaja möödumise tõttu. Kuna kostja ei ole hagejaga sõlmitud juhatuse liikme lepingut ennetähtaegselt lõpetanud, puudub hagejal alus nõuda lahkumishüvitist ning sellest tulenevalt ka viivist. ASLTK põhikirja punkti 6.4.6 kohaselt korraldab juhatuse tööd juhatuse esimees, kelle valib ametisse nõukogu, võttes arvesse juhatuse esimehe kandidaadi leidmiseks läbi viidud ametliku konkursi tulemusi. Teised juhatuse liikmed valib nõukogu, kuulanud ära juhatuse esimehe arvamuse. ASLTK nõukogu 19.05.2004.a otsus lepingute pikendamiseks võeti vastu ilma, et juhatuse valimiseks oleks korraldatud konkurss, mistõttu nõukogul puudus õigus juhatuse liikmeid tagasi valida. Ühtlasi ei osalenud P. P kui endine juhatuse esimees nõukogu koosolekul. Kuna P. P arvamust ei olnud võimalik ära kuulata, puudus nõukogul õigus võtta vastu otsust juhatuse liikmete valimise koha. Hageja nõue on vastuolus ka Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2004.a protokollilise otsusega. See võimaldab juhatuse liikmetele maksta lahkumishüvitist kuni juhatuse liikme kolme kuutasu ulatuses. Tegemist on imperatiivse sättega, millest erinevalt ei saa pooled kokku leppida. Seega on kosja maksnud hüvitist maksimaalses lubatud suuruses. Kostja ei nõustu ka hagiavalduse alternatiivse põhjendusega, kuna vaidlusaluses Tallinna Linnavalitsuse otsuses on toodud üksnes tasude maksimaalmäärad. Kohtu põhjendused ASLTK nõukogu 08.10.2001.a koosoleku protokollist nähtuvalt on koosoleku päevakorras olnud muuhulgas juhatuse liikmete – haldusjuhi, finantsjuhi ja õendusjuhi valimine. Samal koosolekul otsustati haldusjuhiks valida hageja. 05.12.2001.a on pooled sõlminud juhatuse liikme ametilepingu (haldusjuhi ametilepingu). Lepingu punkti 5.1 kohaselt on leping sõlmitud juhatuse liikme volituste ajaks tähtajaga kolm aastat. ASLTK nõukogu 21.01.2002.a koosoleku protokollist nähtuvalt on hageja valitud sellel koosolekul uuesti juhatuse liikmeks (haldusjuhiks). 03.10.2007.a toimunud istungil olid pooled üksmeelel, et hageja kui juhatuse liikme ametiaja kolme aastane periood hakkas kulgema siiski alates 08.10.2001.a, mitte 21.01.2002.a. ASLTK nõukogu 19.05.2004.a koosoleku protokollist ilmneb, et nõukogu on punktis 4 otsustanud pikendada juhatuse viie liikme töölepinguid vastavalt Tallinna Linnavalitsuse määrusele. ASLTK nõukogu 15.02.2005.a koosoleku protokollist selgub, et nõukogu otsustas konstateerida juriidilist fakti, et nõukogu 19.05.2004.a koosoleku otsuse punkt 4 on tühine otsus, mis ei ole kunagi kehtima hakanud. Samuti otsustati kuni uute juhatuse liikmete valimiseni aktsepteerida teiste hulgas hageja tegutsemist kostja huvides. 24.03.2005.a haldusjuhi asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise aktiga on hageja andnud uuele

haldusjuhile üle aktis nimetatud dokumendid ja pitsati. Hageja selgituste kohaselt oli 24.03.2005.a tema ametisoleku viimane päev. Pooled vaidlevad selle üle, kas 19.05.2004.a nõukogu koosoleku otsus, millega pikendati hageja ametiaega juhatuse liikmena, kehtib. 19.05.2004.a nõukogu koosoleku protokolli kohaselt puudus koosolekult nõukogu liige M. T. M. T 24.04.2007.a vastusest hageja järelpärimisele selgub, et M. T oli teadlik sellest, et 19.05.2004.a nõukogu koosolekul tuleb arutusele juhatuse liikmete volituste pikendamine. Ka I. E, kes oli vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise ajal kostja nõukogu esimees, 20.04.2007.a vastusest hageja järelpärimisele ilmneb, et kõik nõukogu liikmed, sealhulgas M. T, olid teadlikud sellest, et nõukogu koosolekul tuleb arutusele ka juhatuse liikmete volituste pikendamine. Kohus leiab, et sellega on tõendatud, et nii M. Tle kui ka teistele nõukogu liikmetele oli teatavaks tehtud, et juhatuse liikmete ametiaja pikendamise küsimus tuleb 19.05.2004.a koosolekul arutamisele. ÄS § 321 lg 1 kolmanda lause kohaselt tuleb koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast ette teatada vähemalt üks päev, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Eeltoodust tulenevalt on TsMS § 321 lg 1 eesmärgiks see, et nõukogu liige peab olema koosoleku päevakorrast eelnevalt teadlik. Kuna käesoleval juhul olid nõukogu liikmed päevakorrast eelnevalt teadlikud, siis on ka TsMS § 321 lg 1 eesmärk täidetud. Seega ei ole kohtu hinnangul rikutud nõukogu 19.05.2004.a koosoleku kokkukutsumise korda. Kostja on esitanud ka vastuväite, et juhatuse valimiseks ei korraldatud konkurssi ning juhatuse liikmete valimisel ei kuulatud ära juhatuse esimeest. ASLTK põhikirja punkti 6.4.6 kohaselt korraldab juhatuse tööd juhatuse esimees, kelle valib ametisse nõukogu, võttes arvesse juhatuse esimehe kandidaadi leidmiseks läbiviidud ametliku konkursi tulemusi. Teised juhatuse liikmed valib nõukogu, kuulanud ära juhatuse esimehe arvamuse. Seega on ebaõige kostja väide, et juhatuse leidmiseks tuli korraldada konkurss. Põhikirja kohaselt tuli konkurss korralda üksnes juhatuse esimehe leidmiseks. Teiste juhatuse liikmete valimiseks konkursi korraldamise kohustust põhikiri ette ei näinud. Samuti on ebaõige kostja väide, et kostja juhatuse esimees nõukogu 19.05.2004.a koosolekul ei osalenud. Nõukogu koosoleku protokollist nähtuvalt osales koosolekul juhatuse esimees P. P. Protokollis küll ei kajastu, et nõukogu oleks kuulanud ära juhatuse esimehe arvamuse hageja juhatuse liikmena jätkamise osas, kuid tegemist ei ole kohtu hinnangul rikkumisega, mis tooks kaasa otsuse tühisuse. Kostja on esitanud ka vastuväite, et pikendada otsustati töölepingut, mitte juhatuse liikme lepingut. Kuigi 19.05.2004.a otsuses on räägitud juhatuse liikmete töölepingute pikendamisest, on selle all kohtu hinnangul mõeldud juhatuse liikmete ametiaja pikendamist. 03.10.2007.a istungil on kostja esindaja ka ise tunnistanud, et poolte vahel töösuhet ei olnud. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et ASLTKnõukogu 19.05.2004.a otsus hageja kui juhatuse liikme ametiaja pikendamise kohta kehtib. Asja materjalidest nähtuvalt on Harju Maakohtu 06.02.2007.a otsusega jäetud rahuldamata AHi ning KK hagi ASLTK vastu ASLTK nõukogu 15.02.2005.a otsuse punkti 1, millega konstateeriti asjaolu, et nõukogu 19.05.2004.a otsuse punkt 4 on tühine, kehtetuks tunnistamiseks. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et hagi ASLTK nõukogu 15.02.2005.a otsuse kehtetuks tunnistamiseks jäi rahuldamata, ei takista käesolevas tsiviilasjas hinnata nõukogu 19.05.2004.a otsuse, millega pikendati juhatuse liikmete ametiaega, kehtivust. Tegemist on erinevate tsiviilasjadega.

Vaidlusaluse nõukogu otsuse tegemise ajal kehtinud ÄS § 309 lg 2 redaktsiooni kohaselt valitakse juhatuse liige kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. ASLTK põhikirja punkti 6.4.5 kohaselt on juhatuse liikmete volituste tähtaeg üks kuni kolm aastat. Seega on nõukogule antud võimalus valida juhatus üheks kuni kolmeks aastaks. Kuna nõukogu ei ole määranud, et juhatus on valitud lühemaks kui kolmeks aastaks, siis tuleb kohtu hinnangul tõlgendada nõukogu otsust selliselt, et juhatuse liikmete ametiaega pikendati kolmeks aastaks. Seda tõlgendust kinnitab samuti kostja varasem käitumine. Ka ASLTK nõukogu 08.10.2001.a ning 21.01.2002.a koosolekutel ei määratud juhatuse liikmete valimisel nende volituste tähtaega. Samas sõlmiti hagejaga juhatuse liikme ametileping juhatuse liikme volituste ajaks tähtajaga kolm aastat. Poolte vahel 05.12.2001.a sõlmitud lepingu punkt 7.6 sätestas, et kui juhatuse liige nõustub enne lepingu lõppemise tähtaja saabumist jätkama juhatuse liikmena ning nõukogu otsustab valida juhatuse liikme uuesti juhatusse, sõlmitakse uus leping. Uue lepingu sõlmimiseni on pooled kohustatud täitma käesolevat lepingut. Kuna pooled uut lepingut ei sõlminud, siis kehtis poolte vahel edasi 05.12.2001.a sõlmitud leping. Vaidlust ei ole selles, et faktiliselt töötas hageja juhatuse liikme ametikohal 24. märtsini 2005.a. Seega lõppes hageja ametiaeg juhatuse liikmena ennetähtaegselt. Poolte vahel 05.12.2001.a sõlmitud lepingu punkt 7.2 sätestas, et nõukogu võib ennetähtaegselt juhatuse liikme tagasi kutsuda ja käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest juhatuse liikmetele vähemalt üks kuu ette. Lepingu lõpetamisel nõukogu algatusel ilma juhatuse liikme süülise tegevuseta makstakse juhatuse liikmele lahkumishüvitist tema 12 kuu juhatuse liikme tasu ulatuses. Vastavalt lepingu punktile 3.1 on juhatuse liikme kuutasu suuruseks 33 000 krooni. Ebaõige on kostja seisukoht, et tulenevalt Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2004.a protokollilisest otsusest ei ole hagejal õigus nõuda lahkumishüvitist enam kui kolme kuu juhatuse liikme tasu suuruses. Tallinna Linnavalitsus on 24.03.2004.a istungil päevakorrapunkti 34 all otsustanud heaks kiita „Tallinna linna äriühingu ja sihtasutuse nõukogu ja juhatuse liikme tasu suuruse määramise alused“. Selle punkti 12 kohaselt võib linna äriühingu või sihtasutuse juhatuse liikme tagasikutsumisel juhatuse liikmele maksta lahkumishüvitist kuni juhatuse liikme kolme kuutasu ulatuses. Kohus leiab, et nimetatud Tallinna Linnavalitsuse otsus ei saa muuta poolte vahel sõlmitud lepingut. ÄS § 309 lg 3 sätestab, et nõukogu võib juhatuse liikme, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Vaidlust ei ole, et kostja on hagejale maksnud hüvitise kolme kuu juhatuse liikme tasu ulatuses. Seega võlgneb kostja hagejale lepingu punktist 7.2 tulenevalt lahkumishüvitise üheksa kuu juhatuse liikme tasu ulatuses, s.o. 297 000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lepingu punkt 7.5 sätestab, et kui käesolevas lepingus on ette nähtud juhatuse liikmele lahkumishüvitise maksmine, kuulub see väljamaksmisele kolme nädala jooksul arvates lepingu lõpetamise päevast. Tulenevalt lepingu punkt 8.2 on kostja poolt juhatuse liikmele väljamaksmisele kuuluvate summade ülekandmisega viivitamisel juhatuse liikmel õigus nõuda kostjalt viivise tasumist summas 0,1 % tasumisega viivitatud summast iga viivitatud päeva eest. Kostja viivise arvutuslikule küljele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 07.11.2006.a seisuga 169 884 krooni.