Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 15.02.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number: 2-08-1800/7
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 15.02.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1861

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

15 veebruar 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas

Tsiviilasi Avalduse ese

nr 2-08-1800 Peeter Ora pankrotiavaldus Peeter Ora pankroti väljakuulutamiseks

Asja lahendamine

kohtuistungil 15 veebruaril 2008

Kohtukoosseis Avaldaja

kohtunik Helle Tamm Peeter Ora (isikukood xxxxxxxxxxx ;aadress xxxx xxx xx-xx, xxxxxxxx) vandeadvokaat Eha Lillsaar

Avaldaja esindaja Ajutine pankrothaldur

vandeadvokaat Nikolai Kõiv (isikukood xxxxxxxxxx; asukoht Tallinna 2, 71011 Viljandi)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434 pankrotiseaduse (PankrS) §-st 31, tegi kohus otsustused. Otsustused pankrotiavalduses

1.Rahuldada Peeter Ora avaldus pankrotiotsusega ja 1.1 kuulutada välja füüsilise isiku (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx xxx xx-xx, xxxxxxxx) pankrot 15 veebruaril 2008 kell 16.00; 1.2 algatada füüsilisest isikust võlgniku Peeter Ora kohustustest vabastamise menetlus. Muud otsustused

2.Pankrotihalduri nimetamise, võlausaldajate üldkoosoleku, pankrotimenetluse kulu ja pankrotiotsuse teatavaks tegemise osas: 2.1 nimetada Peeter Ora (pankrotis) pankrotihalduriks vandeadvokaat Nikolai Kõiv (isikukood xxxxxxxxxxx; asukoht Tallinna 2, 71011 Viljandi); 2.2 määrata võlausaldajate esimene üldkoosolek 6 märts 2008 algusega kell 10.00 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas; 2.3 määrata pankrotivarast ajutise pankrotihalduri tasuks 12 000 (kaksteist tuhat) krooni; 2.4 avaldada pankrotiotsusest pankotiteade ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

1.2.Avaldaja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Pankrotiavalduses on Peeter Ora avaldajana märkinud, et tal on tekkinud 2007 aasta jooksul võetud kohustuste täitmisega olulised probleemid, mis annavad aluse sedastada tema maksejõuetuse. Käesoleval ajal on Peeter Ora maksekohustused ületanud tema võime võlausaldajate nõudeid rahuldada ning see suutmatus ei ole ajutine. Peeter Ora maksekohustused on kokku 1 623 252 krooni ja tema võlad ületavad varade väärtuse ligikaudu 400 000 krooni võrra. Peeter Ora on tunnistatud 80% ulatuses töövõimetuks, mille tõttu puuduvad eeldused võlgade tasumiseks palgatulu või ettevõtlusega. Peeter Ora palub end vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma pankrotiseaduse § 173 nimetatud kohustusi. 1.3 Ajutise pankrotihalduri seisukohad Pankrotimenetluse algatamise määruses nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaadi Nikolai Kõiv ja tegi talle ülesandeks: 1) teha kindlaks võlgniku vara ja kohustused ning kontrollida, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud; 2) anda hinnang võlgniku maksevõime ja tegevuse jätkamise võimalikkuse kohta; 3) tagada võlgniku vara säilimine; 4) selgitada välja maksejõuetuse tekkimise põhjused. Kohtu määratud ülesessannete täitmise kohta on ajutine haldur esitanud 13. veebruaril 2008 kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse. Võlgnikule Peeter Orale kuulub kolm kinnistust. Kõikidele kinnistutele on seatud hüpoteegid Nordea Bank Finland Ple kasuks. Kohtutäituri poolt on tehtud kinnistusregistri ossa vara käsutamise keelumärked. Seetõttu ajutine pankrotihalduril puudub täiendav võimalus vara käsutamise keelumärke tegemiseks. Võlgnikule kuuluvate kinnistute maksumuse kohta hinnang sõltub eelkõige kinnisvara turusituatsioonist. Kui 2007.aasta esimesel poolel oli Eesti kinnisvara turg, sealhulgas ka Viljandi maakond, suhteliselt aktiivne (toimus aktiivne kinnisvara ost-müük, pangad andsid kinnisvara soetamiseks suhteliselt soodsaid laene), siis 2007.a. lõpust on kinnisvara turg aeglustunud, mitmes osas praktiliselt seiskunud, pangad on muutunud laenude andmisel ettevaatlikuks. Kinnisvara hinnad on sellest tulenevalt langenud ja seetõttu on väga raske anda hinnangut kinnisvara võimaliku maksumuse kohta. Kinnisvara maksumus (väärtus) sõltub eelkõige nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Võttes arvesse, et antud perioodil kinnisvara pakkumine ületab tunduvalt selle nõudlust, siis sellest tulenevalt on langenud ka kinnisvara hinnad. Ajutine pankrotihaldur ei oska öelda, milliseks kujunevad tulevikus kinnisvara hinnad, kas langevad või tõusevad. Kinnisvara hind kujuneb välja selle müügi käigus. Ajutine pankrotihaldur hindab esialgsete andmete kohaselt võlgniku kogu kinnisvara maksumuseks 950 000 krooni. Ajutine pankrotihaldur hindab esialgsetel andmetel võlgniku vallavara maksumuseks 96720 krooni. Vallavara maksumuse kindlaksmääramisel on võetud põhiliselt aluseks võlgniku poolt määratud hind ajutise pankrotihalduri poolt tehtud korrektuuridega. Kuna põhiliselt on tegemist kunstiteostega ja suures osas antiikvaraga, mille müümine võtab suhteliselt kaua aega ja võttes

arvesse, et pankrotivara müük peab üldjuhul toimuma kiirmüügi korras, siis sellest tulenevalt võib vallasvara müügist saadav tulu olla tunduvalt väiksem. Võlgniku arvel olevad rahalised vahendid: Hansapank - 440 krooni Eesti Krediidipank - 50 krooni Kokku: 490 krooni. Varade maksumus kokku: 1 047 210 krooni. Ajutine pankrotihaldur võttis võlgniku Peeter Ora võlausaldajate ja võlgnevuste väljaselgitamisel aluseks võlgniku Peeter Ora poolt esitatu ja saatis kõikidele pankrotiavalduses märgitud võlausaldajatele järelepärimised võlgnevuste kohta. Mõned võlausaldajad: AS BIG, AS Hansa Liising Eesti ja Tartu Kaubamaja AS ei ole vastanud ajutise pankrotihalduri poolt esitatud järelepärimistele. Kuna nimetatud isikud ei vastanud järelepärimistele, siis ajutine pankrotihaldur ei saanud neid lugeda võlausaldajateks. See aga ei tähenda veel seda, et nimetatud isikud oleksid loobunud oma võlanõuetest. Ajutine pankrotihaldur loeb võlgniku Peeter Ora võlakohustuste esialgseks suuruseks 1 536 928,98 krooni, mis võib suureneda, kui eespoolnimetatud isikud esitavad kahe kuu jooksul peale pankroti väljakuulutamist oma võlanõuded. Võlgnik Peeter Ora on momendil töötu ja saab töövõimetuspensioni. Pension on määratud ajavahemikuks 22.10.2007-31.10.2008.a. Töövõime kaotus 80 %. Pensioni suurus 2405.- krooni. Ajutine pankrotihaldur nõustub pankrotiavalduses toodud maksejõuetuse põhjustega. Tutvudes võlgniku esindaja poolt esitatud dokumentidega ja olles vestelnud võlgniku Peeter Oraga võlgnevuste tekkimise põhjustest, teeb ajutine pankrotihaldur järelduse, et võlgnik Peeter Ora on võtnud väga kergekäeliselt laene. Laenu andjad ei ole küllaldase tähelepanuga selgitanud välja laenuvõlgnevuste tagasimakse võimalusi. Saadud laenude eest on ostetud suhteliselt kallilt kinnistuid, mille tegelik väärtus ostu-müügi teostamise momendil oli ajutise pankrotihalduri arvates väiksem leping hinnast. Vahepeal on kinnisasjade turuhinnad oluliselt langenud. Seega kinnistute praegune turuväärtus ei kata nende soetamise maksumust. Samuti on võlgnik põhjendamatult soetanud vallasvara, mille praegune maksumus võrreldes soetusmaksumusega on tunduvalt langenud. Samuti on võlgnik kulutanud saadud laene kergemeelselt (teinud põhjendamatuid oste, teinud põhjendamatuid kingitusi jne). Võlgniku kergemeelne käitumine on seletatav tal diagnoositud haigusega. Ajutine pankrotihaldur välistab võlgniku poolt kuriteo või raske juhtimisvea toimepanemise. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on Pankrotiseaduse §-is 28 lg 5 märgitud muu asjaolu - võlgniku tervislik seisund. Võttes arvesse, et võlgnik on töövõimetu 80% ja tal on diagnoositud terviserike on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik Peeter Ora vajab ka edaspidi riigi õigusabi ja riigi õigusabi osutajaks võiks olla ka edaspidi vandeadvokaat Eha Lillsaar kuni pankrotimenetluse lõppemiseni. Võlgniku Peeter Ora ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Nikolai Kõiv leiab, et võlgniku Peeter Ora pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja on õiguslik alus füüsilise isiku Peeter Ora pankroti väljakuulutamiseks. Peeter Orale kuuluva vara maksumus ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt võiks olla 1 047 210 krooni, Peeter Ora võlgnevuste summa on 1 536 928,99 krooni, mis võib veelgi kasvada. Võlgnevuste summa ületab vara esialgset maksumust 489 719 krooni võrra. Võlgnikul puudub haigestumise tagajärjel kindel töökoht. Võlgniku poolt saadava töövõimetuspensioni arvel ei ole võimalik katta võlgnevusi. Seega võlgnikul puuduvad täiendava sissetulekud, mille arvel oleks võimalik rahuldada võlausaldajate võlanõudeid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et ei ole leidnud tuvastamist, et võlgniku varasemas käitumises oleksid esinenud kuriteo või raske juhtimisvea tunnused. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks PankrS-i §-is 22 lg.5 märgitud asjaoludest muud

3.1.Menetluse käik Tartu Maakohtu 25.01.2008.a. määrusega on algatatud füüsilise isiku Peeter Ora suhtes pankrotimenetlus ja pankrotiasja ettevalmistamiseks on nimetatud ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Nikolai Kõiv. Kohtuistungil jääb võlgnik pankotiavalduses ja selle lisades esitatu juurde ning palub välja kuulutada füüsilise isiku Peeter Ora pankrot. 3.2 Seisukoht avalduses Pankrotiavaldus on põhjendatud ja see tuleb rahulda. 3.3 Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seadused Võlgnik Peeter Ora kohtuistungil ei vaidlustanud asjaolu, et ta on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Vastavalt PankrS §-le 1 pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus (p 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (p 2). Vastavalt PankrS §-le 2 rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Vastavalt PankrS § 31 lg-le 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb PankrS § 15 lg 2 p-s 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. PankrS § 31 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja otsusega (pankrotiotsus). Vastavalt PankrS § 31 lg-le 3 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Vastavalt PankrS § 31 lg-le 4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankrotiotsuses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotiotsus kuulub viivitamatule täitmisele ning pankrotiotsuse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda Võlausaldajate esimese üldkoosoleku kohaks määrata 06. märts 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas ja alguse ajaks 10.00. Vastavalt PankrS §-le 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et vandeadvokaat Nikolai Kõiv (isikukood 34901016054; asukoht Tallinna 2, 71011 Viljandi) on usaldusväärne isik nimetamiseks Peeter Ora halduriks. Vandeadvokaat Nikolai Kõiv on PankrS § 57 lg 3 kohaselt andnud kohtule 15.02.2008 nõusoleku tegutsemiseks haldurina ning kinnitanud kirjalikult, et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest.