Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 15.02.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-07-21283/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 15.02.2008
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 923

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-21283

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15.veebruaril 2008.a Jõgeva kohtumaja

Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär

Kohtunik Ülle Raag Margit Veike

Tsiviilasja number

2-07-21283

Tsiviilasi

Jxxxx Pxxxxxx hagi Jxxx Kxxx vastu laenulepingust tuleneva võla nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Jxxxx Pxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja: Jxxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), esindaja Lembit Auväärt

Kohtuistungi toimumise aeg

15.veebruar 2008

RESOLUTSIOON:

I Kinnitada Jxxxx Pxxxxxx ja Jxxx Kxxx vahel 15.02.2008.a sõlmitud kokkulepe, mis seisneb järgnevas:

1.Jxxx Kxxx tunnistab Jxxxx Pxxxxxa nõuet summas 72073.45 krooni ja kohustub selle tagastama.

2.Kohtukulud jäävad poolte endi kanda.

3.Pooltel ei ole teineteise vastu rohkem mingeid nõudmisi. II Lõpetada menetlus Jxxxx Pxxxxxx hagis Jxxx Kxxx vastu tsiviilasjas nr 2-07-21283. Menetluskulude jaotus Poolte kohtukulud jäävad poolte endi kanda. Tagastada Jxxxx Pxxxxxxxx pool tasutud riigilõivust, s.o. 2000 (kaks tuhat) krooni. Riigilõiv tagastada Jxxxx Pxxxxxx arvele number 10102032524002 SEB Eesti Ühispangas. Riigilõivu tagastamise osas saata määrus täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele Edasikaebamise kord

Sarnased lahendid

Maksekäsk

06.06.2007.a kohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt palub Jxxxx Pxxxxxx mõista Jxxx Kxxxxxx välja 74475 krooni sõlmitud laenulepingu alusel. Põhinõue on 72073 krooni ja kõrvalnõuded- intress 2402 krooni. Nõue on esitatud laenulepingu alusel (tl.4-5). Hageja on tasunud kostja eest makseid kohtutäiturile (tl.6,7). Kostja ei täitnud võetud kohustust anda hagejale võla katteks xxxxx talu põllumaad 27.16 ha ja võlasuhe vormistati laenuna. Laenu tagastamise tähtaeg oli 31.märts 2007. Kohus tegi kostjale makseettepaneku (tl.11-12). Kostja esitas vastuväite maksekäsu kiirmenetluses (tl.15). Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle hagimenetlusse (tl.19-20). Kohus võttis asja hagimenetlusse (tl.1). Kostja esindaja avalduse alusel saatis kohus materjali kostja esindajale (tl.25,26). Kostja esindaja teatas 03.detsembril hagi tunnistamisest osaliselt. Kostja vaidleb vastu intressidele. Kostja on valmis sõlmima kompromissi (tl.31). Kohus tegi ettepaneku hagejale võtta kostjaga ühendust kompromissi sõlmimiseks (tl.32). hageja kostjaga ühendust ei saanud (tl.33). Kostja esindaja edastas kohtule kompromissi projekti (tl. 34,35). Kohus tegi hagejale ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimist (tl.36). Hageja ei pidanud võimalikuks kompromissi sõlmida, kuna kompromissis ei ole juttu võla tagastamisest – kas ja kuidas tagastatakse. Jxxx Kxxx ennast ise näole ei anna (tl.38). Kohus määras kohtuistungi. Kohtuistungil 15.02.2008 jäi hageja hagi juurde. Kostja on nii kaua hageja raha kinni hoidnud ja talu on müüdud. Hageja soovib intresse saada ja ei ole nõus kohtukulude kandmisega. Kostja esindaja kinnitas, et kostja jääb kompromissi juurde. Kostja esindaja selgitas, et kostja vastu on esitatud pankrotiavaldus. Kostja ise viibis välisriigis ja vahepeal Eestis. Esindaja volikiri on kehtiv ja volitused olemas. On selgunud, et kostjal on kohtuotsusest tulenevalt õigus pärandvarale Tartu linnas – osa elamust, see tuleb kinnistuks vormistada. Selle vara arvel on kostjal võimalus oma võlad tasuda, ka võlg hageja ees. Kostjal on väga piinlik võla tõttu hageja ees ja ta soovib teha kõik, et see saaks tasutud. Kostja esindaja palub kohtul selgitada hagejale kompromissi õiguslikku tähendust ja tagajärgi. Kohus selgitab hagejale, et kompromissi kinnitav määrus on õiguslikus tähenduses võrdne kohtuotsusega. See kehtib täitedokumendina, saab esitada sundsissenõudmiseks. Kompromissi sõlmimisel pool riigilõivust tagastatakse hagejale. Kohus selgitab pooltele TsMS § 430 sisu ja § 432 tulenevaid tagajärgi ja esitab rahalise arvutuse, millised on hageja rahalised kaotused kompromissi sõlmimisel, võimalikud väljavaated asjas kohtuotsuse tegemiseks ja selle võimalikud täitmistulemused. Kohus selgitab TsMS § 150 lg.2 p.1. Kostja esindaja teeb ettepaneku loobuda edasikaebevõimalusest või leppida lühendatud kaebetähtaeg- 7 päeva. Hageja allkirjastas kompromissi ja kinnitas nõustumist loobuda kaebevõimalusest.

6.Pooltel ei ole teineteise vastu rohkem mingeid nõudmisi. Kohtu seisukohad Kohus leiab, et kokkuleppe saab kinnitada TsMS § 430 lg 1 alusel, kuna ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, kompromiss on sõlmitud kahe füüsilise isiku vahel, rikkumata olulist avalikku huvi ja see on täidetav. Kompromissi teel saab hageja nõue 96,78% ulatuses kinnituse, kompromiss on kiire lahendus ja see on võimalik poolte soovil jõustada edasikaebetähtajata. Kuna kostja vastu on algatatud pankrotimenetlus, kuid pankrotti välja kuulutatud ei ole, siis PankrS § 43 sätteid arvestades teeb kohus käesolevas asjas lahendi. Seejärel ei vaja hageja nõue kaitsmist pankrotimenetluses ja see on võimalik esitada käesoleva lahendi alusel sundtäitmiseks. Ehkki kompromiss ei sisalda kokkuleppeid võla tasumise aja ja korra kohta, ei saa kostja, kelle vastu on esitatud pankrotiavaldus, selliseid ettepanekuid tehagi. Seda olukorda ei ole võimalik hagejale soodsamalt lahendada ka kohtuotsuse tegemisega. Seetõttu on sõlmitud kompromiss käesolevas olukorras mõistlik ja otstarbekas lahendus. Asjas saab menetluse lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Tulenevalt TsMS § 452 lg.7, § 630 lg.2 on pooltel õigus loobuda edasikaebeõigusest ja sellesisuline kokkulepe ei ole ebaseaduslik. Pooled on sellist soovi kohtule avaldanud, mistõttu kohus märgib, et määrus ei ole vaidlustatav. Kohus lähtub määruse tegemisel TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430 lg 1, lg.2, § 64 lg.2. Menetluskulude jaotus Hageja soov taotleda poole riigilõivu tagastamist, on seaduslik ja kooskõlas TsMS § 150 lg. 2 p.1.Pool riigilõivu tuleb tagastada TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel ja kohus lahendab selle käesoleva määrusega. Hageja on tasunud riigilõivu 05.06.2007 745 krooni ja 19.09.2007 viitenumbriga 2900078538 summas 3255 krooni, selgitus: hagiavalduselt tasutav riigilõiv. Kokku on tasutud riigilõivu 4000 krooni. Samale isikule tuleb riigilõivu osa ka tagastada. Pooled on kokku leppinud menetluskulude jätmises nende endi kanda ja see vastab TsMS § 168 lg.3. Kohtunik Ü.Raag