Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 35 350,18 krooni, millest põhivõlgnevus on 20 000 krooni, intress 4496,65 krooni, viivis 5753,53 krooni, leppetrahv 4000 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 200 krooni. Hageja soovib kostjalt välja mõista alates 22.06.2007 viivise 33,63 % tagastamata krediidisummalt aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Nõude aluseks on poolte vahel 16.03.2006 sõlmitud tarbijakrediidileping. Samuti palub hageja kostja kanda jätta hageja menetluskulud. Kostjale loetakse menetlusdokumendid kättetoimetatuks TsMS § 325 alusel kuna kostja keeldus postiasutuse töötajalt dokumente vastu võtmast. . Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 402, mille alusel tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 115 lg 1 Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 158 lg 1 sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus on seisukohal, et maksekäsu avalduselt tasutud riigilõivu summas 200 krooni väljamõistmise nõue rahuldamisele ei kuulu. TsMS § 486 kohaselt kiirmenetluse muutumisel hagimenetluseks loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Käesoleval juhul on kohtunikuabi jätnud hageja maksekäsu avalduse rahuldamata ning maksekäsu menetlus ei ole hagimenetluseks muutunud, mistõttu selle väljamõistmise nõude esitamine kostjalt käesolevas menetluses ei ole õiguslikult võimalik. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.