Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 30 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Asjaolud ja avaldus 29.11.2007. a esitas AS U likvideerija avalduse AS U pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad AS U kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda AS U täita võlausaldajate nõudeid. 31.12.2003. a seisuga olid äriühingu kohustused summas 228 429 krooni, põhivara puudub. Vara on väärtuses 66 102 krooni, millest ettemakstud tulevaste perioodide kulud LÕ 65 443 krooni, maksude ettemaks 659 krooni. Äriühing on püsivalt maksejõuetu. Kohtuistung Kohtuistungil 28.01.2008. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, varad puuduvad, majandustegevus on seiskunud, tagasivõitmise võimalusi ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandega, avaldaja on pankrotis. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli AS U põhitegevusalaks käsitöötoodete tootmine ja turustamine. AS U oli tegutsenud tuntud käsitööettevõttena juba Nõukogude Liidu ajal, käesolevas ettevõtlusvormis toimus tegevus peale erastamist aastatel 1992-1993. Aktsiakapitali suuruseks on 400 000 krooni. Seltsi likvideerijaks oli Harju Maakohtu poolt määrtaud senine tegevjuht ER. Likvideerija selgituste järgi lõppes seltsi tegevus juba 2002. aastal mitmete objektiivsete majanduslike põhjuste tõttu. Üheks põhjuseks on seltsi erastamisele eelnenud paaril aastal tehtud rasked juhtimisvead. Erastatud ettevõtte tegevus uute omanike valduses algas ligi paarimiljonilise maksuvõlaga. Suurusjärgus moodustas see ligikaudu sama suure summa kui ettevõtte aastakäive. Võla tasumise koormuse kõrval ei olnud võimalusi arenduseks, paremate tingimuste loomiseks jne. Võlad suudeti tasuda umbes nelja aastaga. Sellel perioodil kui tasuti vanu erastamise eelseid võlgu, puudus samal põhjusel vajalik käibekapital. Samaaegselt kallines transpordikulu ja oldi sunnitud filiaale sulgema, kuna vähese toodangu kaugelt kokku toomine oli kahjumlik tegevus. Aastatel 1998-2002 teostati allhanketöid Norrasse ja Soome, samuti ka riigihankeid Eestis (Eesti kaitseväele), paraku olid hinnad liiga madalad ning töö tulemus kasumit ei toonud. Makseraskuste põhjuseks oli ja firmakaupluse sulgemine Pikal tänaval. Läbi aegade oli kauplus olnud väga tuntud, seal saadi head müügitulemused. Pood suleti seetõttu, et maja, kus pind oli renditud, tagastati omandireformi käigus ning omanik peale maja kättesaamist tõstis rendisumma varasemaga võrreldes ligi viiekordseks. Seega tasuti praktiliselt kogu käive renditasudeks ning

poe jätkamine muutus ebaotstarbekaks. Veel kahel korral üritati leida vanalinna uued ruumid, ühes tegutseti ligi kolm aastat, teises vähem, kuid mõlemas oli tasuvus nullilähedane mistõttu poe ideest loobuti lõplikult. Väga oluliseks seltsi lõppemise põhjuseks oli tõsiasi, et vanalinnas nn. mustalt toimiv kampsunite ja muude käsitööesemete turg viis hinnad alla, mida U kui makse maksev äriühing kaasa ei olnud võimeline tegema. Samuti levib jätkuvalt Hiina käsitöö, seda ka kudumite osas, kuna kasutatakse masintehnoloogiat mis on oluliselt odavam. Aktsiaseltsil raha ja varad puuduvad. Kinnistusregistris ja ehitisregistris kandeid ei ole. Puuduvad varade tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Eksitav on likvideerimisbilansis varade all kajastatud ettemaksu kanne summas 65 443 krooni, mille sisuks on kohtuotsusega väljamõistetud summa LÕ kasuks. Sellise kirje põhjuseks võib ilmselt olla raamatupidaja soov bilanss tasakaalustada, kuid reaalset vara see ei kajasta. Aktsiaseltsil on järgmised võlad: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 5 646 krooni; LÕ65 443 krooni; MV 61 978 krooni; RP 95 214 krooni. Kokku võlgnevused summas 228 281 krooni. Ajutise halduri seisukohalt ei ole võimalik pankrotimenetlust läbi viia, kuna seltsil puuduvad menetluse kulude katteks vahendid. Juhtkonna tegevuses juhtimisvigu ei ole, samuti ei ole kriminaalasja tunnuseid. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad olla tagasivõitmise hagid. Käesolevaks ajaks pole selgunud selliseid asjaolusid, mis annaksid pankrotihaldurile võimaluse käituda PankrS § 109 kohaselt. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi pankrotimenetlusega seoses lisakulutusi teha. Eeltoodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerUst ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku brutosumma 6 700 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 2 lg 8 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Maire Armi kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks kokku brutosumma 6 700 krooni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Erik Rosele.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.