P.I.e (Ilves) kaebus kohtutäitur Priit Petteri (Petter) tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ning kinnistusosakonna keelumärke kande tühistamiseks ja kustutamiseks täiteasjas nr 023/2001/2436
Menetlustoiming
Kaebuse kohtutäituri otsuse peale lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja P.I. (isikukood xxxx, elukoht xxxx Puudutatud isikud: kohtutäitur Priit Petter (büroo asukoht Pärnu mnt 67A304, 10134 Tallinn; telefon 681 9944) sissenõudja Eesti Vabariik Põhja Politseiprefektuuri kaudu (asukoht Pärnu mnt 139; 15028 Tallinn) Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada osaliselt.
2.Tunnistada kohtutäituri Priit Petteri tegevus kaebuse läbivaatamisel täiteasjas nr 023/2001/2436 ebaseaduslikuks. P.I.e kaebus kohtutäituri tegevuse peale saata menetlemiseks kohtutäiturile Priit Petterile.
3.Jätta rahuldamata avaldus Harju Maakohtu kinnistusosakonna 28.12.2006. a kande aluseks oleva kandemääruse tühistamiseks, keelumärke seadmise kohta Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 569201 III jaos jälgede kustutamiseks ning põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.
4.Jätta läbi vaatamata avaldus justiitsministeeriumi kohustamiseks algatada kohtutäituri Priit Petteri suhtes distsiplinaarmenetlus ja avaldus kohustada kohtutäiturit tagastama P.I.ele 564.90 krooni.
5.Jätkata kohtutäituri tasu otsuse tühistamiseks esitatud kaebuse menetlemist. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 50% ulatuses puudutatud isiku kohtutäituri Priit Petteri kanda ja 50% ulatuses avaldaja P.I.e kanda. Edasikaebamise kord 1(9)
2-07-6646 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Avalduse sisu ja menetluse käik
1.28.02.2007. a esitas P.I. Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Priit Petteri tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ning kinnistusosakonna keelumärke kande tühistamiseks ja kustutamiseks täiteasjas nr 023/2001/2436.
2.02.04.2007.a esitas P.I. taotluse, kus palus tunnistada Tallinna Politseiprefektuuri 14.10.1999. a otsuse nr 218148 ning selle alusel esitatud nõue õigustühiseks, tunnistada kohtutäituri tegevus õigusvastaseks, kohustada kohtutäiturit Priit Petterit tagastama avaldajale 564.90 krooni ja Tallinna PP-i 400 krooni, kustuda Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa 569201 III jao teine kanne ja kande aluse avalik märge, tunnistada P.I.e suhtes algatatud täitemenetluse lõpetamise aluseks nõude ja täitemenetluse ebaseaduslikkus ja kohustada Justiitsministeeriumi algatada distsiplinaarmenetlus kohtutäituri ebaseadusliku tegevuse suhtes.
3.18.04.2007. a ärakuulamisel selgitas kohus avaldaja nõuetega seonduvat ja kohus kohustas avaldajat täpsustama oma nõudeid ja esitama oma avaldus terviklikus vormis (tl 73 ja tl 73 pöördel).
4.02.05.2007. a esitas P.I. Harju Maakohtule täpsustatud taotluse (tl 74-80). Avalduse ja selle 02.05.2007. a täpsustuste kohaselt pöördus Harju tööpiirkonna kohtutäitur Priit Petter 20.01.2006. a avaldaja tööandja poole sissetuleku arestimise aktiga. Täitemenetluse algatamise aluseks oli Tallinna Politseiprefektuuri 14.10.1999. a politseiametniku otsus nr 218148. Aktile ei olnud lisatud ühtegi dokumenti, mis oleks tõendanud võimaliku haldusrikkumise olemasolu või muid asjaolusid, millele kohtutäituri tegevus tugines. Avaldajal puudus igasugune teave nimetatud rikkumise kohta, kuna ei kohtutäitur Priit Petter ega Tallinna Politseiprefektuur ei olnud kunagi varem avaldaja poole nimetatud asjas pöördunud. Avaldaja ei olnud teadlik väidetavast politseiametniku 14.10.1999. a otsusest, sellise otsuse tegemise aluseks olnud võimalikust teost ega täitemenetluse algatamisest. Järelpärimise peale tutvustas kohtutäitur avaldajale vaid Tallinna Politseiprefektuuri 14.10.1999. a otsust nr 218148, kuid ei esitanud ühtegi dokumenti otsusel nr 218148 viidatud 18.08.1999. a toimepandud teo kohta. 04.01.2007. a sai avaldaja posti teel Harju Maakohtu kinnistusosakonna väljatrüki avaldajale kuuluva kinnistu nr 569201 kaasomandi suhtes keelumärke sissekandmise kohta kohtunikuabi Kadi Lossi poolt 28.12.2006. a. Nimetatud kanne oli tehtud kohtutäitur Priit Petteri 08.12.2006. a avalduse alusel. 05.01.2007. a esitas avaldaja avalduse Politseiameti Karistusregistrile, et teada saada enda kohta 1999. aastal määratud võimalike karistuste kohta. Politseiameti karistusregistri andmetel avaldajat karistusregistrisse kantud ei ole. 31.01.2007. a pöördus avaldaja teabenõudega ka Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna poole, kuid sealt vastati, et dokumendid aastast 1999 on hävitatud. 31.01.2007. a saatis avaldaja kohtutäitur Priit Petterile tähitud postiga kaebuse kohtutäituri tegevusele. Kohtutäitur Priit Petter sai kaebuse kätte 01.02.2007. a, kuid kohtule avalduse esitamise ajaks 28.02.2007. a ei ole kohtutäitur avaldaja kaebusele vastanud. 02.05.2007. a täpsustatud avalduse kohaselt on avaldaja suhtes alustatud täitemenetlus ebaseaduslik, kuna politseiametnik tegutses eeldatavasti 1999. aastal haldusõigusrikkumiste seadustiku järgi, milline kaotas kehtivuse 01.06.2002. a. 14.10.1999. a Politseiprefektuuri otsus nr 218148 on aegunud vastavalt 1999. a kehtinud haldusõigusrikkumiste seadustikule, mille § 334 kohaselt ei kuulu halduskaristuse otsus täitmisele, kui seda ei ole täitmisele pööratud 3 kuu jooksul selle tegemise päevast alates. Seega oleks täitemenetluse pidanud algatama enne 14. jaanuari 2000. a, kuid kohtutäituri dokumentidest nähtub, et ta avas täitetoimiku alles 01.09.2001. a, mis on rohkem kui 1,5 aastat peale seaduses sätestatud tähtaega. Kohtutäitur rikkus täitemenetluse läbiviimisel ka täitemenetluse seadustikku, mis sätestab kohtutäituri kohustuse toimetada võlgnikule kätte 2(9)
2-07-6646 täitmisteade. Avaldaja ei ole siiani saanud täitmisteadet ega ole teda ka teavitatud avaldaja õigustest täitemenetluses ning kõik toimingud on läbiviidud avaldaja teadmata.
5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 8 kohaselt oli kohtutäitur kohustatud koguma täitemenetluseks vajalikku teavet. Kohtutäitur saab menetleda vaid seaduslikke ja korrektseid nõudeid, ning seetõttu oleks kohtutäitur pidanud kontrollima talle esitatud haldusõigusrikkumise otsusel toodud vastuolulisi ja puudulikke andmeid (ebakorrektne isikukood ja endine, juba enne 1999 aastat muutunud perekonnanimi). Samuti oleks kohtutäitur pidanud uurima otsusel toodud dokumentide äravõtmisemärke asjaolusid, kuna 1999. aastal kehtinud liikluspolitsei protseduuride kohaselt anti dokumendid tagasi ainult peale trahvi tasumist, kuid avaldaja on autot kasutanud ja juhilube omanud pidevalt. Puuduliku otsuse korral oleks kohtutäitur pidanud uurima ka, kas antud haldusõigusrikkumine on tõendatud, menetlus korrektselt teostatud ning kohtutäituri tegevus seega õiguslik, seni aga ei ole ei kohtutäitur ega Tallinna Politseiprefektuur esitanud avaldajale ühtegi tõendit haldusõigusrikkumise otsuse nr 218148 aluseks oleva väidetava teo kohta 18.08.1999. a ning karistusregistris sellekohane märge puudub. Avaldaja ei ole andnud allkirja haldusõigusrikkumise otsuse ärakirja saamise kohta ning puudub ka väljastusteade, et otsuse ärakiri oleks avaldajale postiga saadetud. Kohtutäitur on teinud 21.10.2002. a ja 22.11.2002. a järelpärimisi trahvi tasumise kohta P.V. kohta, kuid avaldaja õige nimega ei ole kohtutäitur ühtegi järelpärimist trahvi tasumise kohta teinud. Kohtutäitur sai avaldaja õige nime (P.I.) teada alles 10.11.2005. a. Kohtutäitur väitis Justiitsministeeriumile, et avaldaja viibis 06.09.2001. a kohtutäituri büroos ning on avaldajaga pidevas kontaktis olnud. Samas puuduvad selle kohta tõendid ja jääb arusaamatuks, miks kohtutäitur avaldajat veel 2005. a V nimega otsis. Võimalus, et trahv võis olla tasutud I. nime all, on kohtutäituri poolt täielikult kontrollimata. Praeguseks on kõik dokumendid juba hävitatud ning tõendeid leida ei ole võimalik.
6.TMS kohaselt oli kohtutäitur kohustatud avaldajale tema õigusi ja kohustusi selgitama. Kohtutäitur avaldajale tema õigusi ja kohustusi ei selgitanud, avaldaja kirjalikele küsimustele ei vastanud ega esitanud avaldajale ka ühtegi selgitust oma tegevuse või selle õigusliku aluse kohta. Samuti ei selgitanud kohtutäitur avaldajale rahalise karistuse tasumata jätmise tagajärgi, avaldaja õigusi enne sissenõude pööramist avaldaja varale ega teavitanud kohtutäituri poolt ettevõetavatest sammudest avaldaja omandiõigusse sekkumisel. 07.06.2004. a arestis kohtutäitur avaldajale kuuluva auto, kuid ei toimetanud avaldajale kätte vara arestimise akti. Analoogselt auto arestimisele arestis kohtutäitur 08.12.2006. a avaldaja teadmata ka avaldaja kodu, milleks on kinnistu Tallinna kesklinnas. Avaldaja sai kinnistu arestimisest teada alles registriosakonna poolt edastatud registriosa väljavõttest, kuna kinnistu arestimise akti ei ole avaldajale esitatud. Avaldaja informeerimata jätmisega võttis kohtutäitur avaldajalt igasuguse võimaluse kaitsta oma õigusi. Kohtutäituril puudus seaduslik õigus avaldaja kinnistut arestida, kuna TMS kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, väljaarvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Kohtutäitur arestis avaldaja vara, mille väärtuseks on ligikaudu 3 miljonit krooni. Selline tegevus oli ebaproportsionaalne esitatud nõude suurusega, milleks oli 964.90 krooni. Avaldajal on koguaeg olnud regulaarne sissetulek ning tema erinevatel pangakontodel on olnud piisavalt raha, mid oleks igal ajal arestida saanud. Seega oli Harju Maakohtu registriosakonnale 08.12.2006. a esitatud arestimise avaldus omavoliline ja õigusvastane.
7.Kuigi kohtutäitur ei ole avaldajale kohtutäituri tasu otsust edastanud, on see olemas, sest kohtutäitur on avaldaja pangaarvelt maha võtnud lisaks Tallinna Politseiprefektuuri esitatud nõudele 400 krooni veel 564.90 krooni. Kuna kohtutäituri tegevus oli ebaseaduslik, siis on avaldajal õigus raha tagasi saada. Kohtutäituril puudus õiguslik alus avaldaja vara arestida ning avaldajal ei olnud võimalust oma õigusi enne kinnistusraamatusse kande tegemist kaitsta. Avaldaja vara arestimiseks esitatud kohtutäituri avaldusel puudus õiguslik alus, mis omakorda muudab tehtud kandemääruse 3(9)
2-07-6646 tühiseks ning kande ebaõigeks. Seega palub avaldaja ebaõige kande parandamist ja kande kustutamise jälgede kustutamist.
8.Vastavalt kohtutäituriseadusele algatab justiitsminister kohtutäituri suhtes distsiplinaarmenetluse, kui seda nõuab maakohtu esimees. Antud juhul ei ole kohtutäitur oma ametikohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kuigi Justiitsministeerium on kohtutäiturilt käesoleva asja kohta juba selgitusi küsinud, ei ole see osutunud piisavaks kohtutäituri tegevuse puuduste väljaselgitamiseks või ümberlükkamiseks, sest kohtutäitur ei esitanud ministeeriumile tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Seega palub avaldaja kohustada Justiitsministeeriumi algatada distiplinaarmenetlust kohtutäituri tegevuse suhtes ning teha otsus vastavalt olemasolevatele tõenditele, mitte kohtutäituri paljasõnalistele selgitustele.
9.Samuti palub avaldaja algatada põhiseaduslikkuse järelvalvemenetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 ning kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 ja 7 osas. EV põhiseaduse § 32 ja asjaõigusseaduse § 68 lg 1 tagab igaühe omandi puutumatuse ning õiguse enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Keelumärke seadmisega kohtutäituri omavolilise avalduse alusel tungiti avaldaja omandi puutumatusse ning avaldajal on põhiseaduslik õigus vaidlustada registrikannet, mille tegemisest teda ei teavitatud ega antud võimalust oma õigusi kaitsta enne kandemääruse tegemist. Seega puudus avaldajal võimalus kasutada seaduses sätestatud võlgniku õigusi. Kuna Harju Maakohus tegi määruse avaldaja omandipuutumatusse tungimiseks, siis oleks avaldajal pidanud põhiseadusest tulenevalt olema õigus olla oma asja arutamise juures ning võimalus kasutada teisi protsessiõigusi enda kaitseks enne tema omandisse tungimist. Seda avaldajale ei võimaldatud ei kohtutäituri ega Harju Maakohtu poolt, kes ilmselt tuginesid oma niisuguses tegevuses kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 ja 7. Seega on kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 ja 7 põhiseadusega vastuolus. Põhiseaduse § 13 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Kodanikel on õigus oodata, et seadus kaitseb neid riigi omavoli eest. Praegusel juhul ei kaitse TsMS 58. peatükk omanikke riigi omavoli eest, kuna kinnistusraamatuseaduse § 34 lg 5 laiendab kandeavalduse esitamiseks õigustatud isikute ringi kohtutäituritele ja ametiasutustele, kuid kelle tegevuse puhul puuduvad kodaniku kaitsemehhanismid. TsMS § 599 eeldab, et isikule on eelnevalt võimaldatud oma õiguste kasutamist ning seetõttu ei nähta ette juba sooritatud registrikande vaidlustamist. Avaldajal ei olnud vähimalgi moel võimalik kande tegemist vaidlustada ega enda õigusi kaitsta enne kande tegemist, kui põhiseaduse põhimõttest lähtuvalt peb tal olema õigus kannet vaidlustada tagant järgi ning nõuda kande tühistamist ja jäljetut kustutamist kinnistusraamatust. TsMS § 599 kohaselt puudub kodanikul õigus rahuldatud kandeavalduse põhjal tehtud registrikande peale kaebamiseks ning seda vaatamata asjaolule, kas kodanikul on olnud võimalus oma õigusi teostada enne registrikande sooritamist või mitte. Kuivõrd see ei ole kooskõlas EV põhiseaduse põhimõtetega, siis on TsMS § 599 põhiseaduse vastane.
10.Avaldaja palus kohtul tunnistada kohtutäitur Priit Petteri tegevus õigusvastaseks; tühistada kohtutäituri tasu otsus ning kohustada kohtutäiturit tagastama avaldajale 564.90 krooni; tühistada Harju Maakohtu kinnistusosakonna 28.12.2006. a kande aluseks olev kandemäärus; kustutada jäljed keelumärke seadmise kohta Harju Maakohtu kinnistusosakonna regisriosa nr 569201 III jaos; kohustada justiitsministeeriumi algatama distsiplinaarmenetlust kohtutäitur Priit Petteri ebaseadusliku tegevuse suhtes ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 ning kinnistusraamatu § 341 lg 1 ja lg 7 osas. Asjast puudutatud isikute seisukohad
11.30.05.2007. a kohtule esitatud vastuses kohtutäitur Priit Petter ei tunnista avaldaja poolt esitatud kaebust täies ulatuses, vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et kaebaja taotlused on puudulikud, avaldaja on rikkunud seaduses sätestatud protsessitähtaegu ning ainuüksi seetõttu kuulub kaebus täies ulatuses rahuldamata jätmisele. Vastuse kohaselt on avaldaja kaebus 4(9)
2-07-6646 esitatud protsessitähtaegu rikkudes, puuduvad viited, millist õiguslikku normi on kohtutäituri poolt rikutud ning avaldaja ei ole välja toonud, milles ja mis ajahetkel seisnes kohtutäituri tegevuse õigusvastasus. Täitemenetluse algatamine, sissenõudja avalduse ja kehtiva täitedokumendi alusel on õiguspärane ning avaldaja väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Nõuded on seisuga 21.02.2007. a täitemenetluses rahuldatud ning täitemenetlus 26.02.2007. a lõpetatud. Keelumärge kinnistusraamatus on kustutatud kohtutäituri 22.03.2007. a avalduse alusel 12.03.2007. a.
12.Täitemenetlus algatati Tallinn politseiprefektuuri Liikluspolitsei trahviotsuse 14.10.1999. a nr 218148, AA 411390 alusel summale 400 krooni. Otsus edastati P.I.ele korduvalt Politseiprefektuuri poolt aadressile xxxx. Täitemenetlust alustati 09.03.2000. a ning 30.08.2000. a on kantud toimikusse märge, et trahv ei ole tasutud. Kohtutäitur Priit Petteri poolt läbiviidavas täitemenetluses edastati avaldajale esmane täitekutse 01.09.2001. a, mille avaldaja sai kätte ning viibis isiklikult 06.09.2001. a kohtutäituri büroos vastuvõtul. Dokumentidega tutvumisel ei soovinud avaldaja kaebust esitada ega kaevanud täitemenetluse algatamise peale, kohtutäituri tasu ja täitekulude peale, samuti ei kaevanud avaldaja täitedokumendi ebaõige koostamise peale. Avaldaja kinnitas kohtutäiturile, et trahv on tasutud, kuid ei esitanud tasumist tõendavat dokumenti. Kahe poole vahel määrati kokkuleppeliselt tähtaeg tasumist tõendava dokumendi esitamiseks või nõuete tasumiseks kuni 11.09.2001. a. Korduvatele meeldetuletustele vaatamata avaldaja nõuet ei tasunud. Teistkordselt viibis avaldaja kohtutäituri vastuvõtul 20.02.2006. a, kus kohtutäitur selgitas kaebuse esitamise korda trahviotsusele ja kohtutäituri tegevuse peale, kuna avaldaja teatas, et soovib kaebust esitada, samas ei osanud avaldaja selgitada kelle, missuguse tegevuse peale ta kaebust esitada soovib ning milles seisneb trahviotsuse ja kohtutäituri tegevuse õigusvastasus. Taas kinnitas avaldaja et trahv on tasutud, kui ei esitanud selle tasumist tõendavat dokumenti. Kokkuleppel määrati viimane tähtaeg tasumist tõendava dokumendi esitamiseks või nõuete tasumiseks tähtajaga kuni 20.03.2006. a. Avaldajale on täitemenetluses korduvalt esitatud dokumente, millele ta osundab ka kaebustes. Kohtutäituri poolt edastatud akte (seaduslikke korraldusi) täidetud ei ole.
13.Kohtutäitur on seisukohal, et avaldaja tegutseb järjekindlalt pahauskselt. Seda kinnitab korduv ja järjekindel valeandmete esitamine (nõue tasutud, tegelikult tasumata, tõendamata) ja seaduslike aktide mittetäitmised. Avaldaja on elanud kogu vaidlusaluse perioodi ühel aadressil ja olnud kahel korral kohtutäituri büroos täitetoimikuga tutvumas, olles seega teadlik kogu täitemenetluse perioodi vältel tema suhtes kohtutäituri juures läbiviidavast täitemenetlusest. Avaldaja ei vaidle ja vaidlust ei ole selle üle, et nõue oli reaalselt tasumata. Väär on avaldaja arvamus nagu kohtutäitur ei tohiks jõustunud täitedokumenti avaldaja suhtes täita ning täitemenetlus tema suhtes oleks õigusvastane tegevus. Nõue 964.90 krooni on pangaarestiga rahuldatud 21.02.2007. a ja nõue tasutud Politseiprefektuurile 01.03.2007. a. Täitemenetlus on lõpetatud 26.02.2007. a ning sellekohane otsus edastatud ka avaldajale 01.03.2007. a. Käsutamise keelumärge kinnistusraamatus on kustutatud 12.03.2007. a ning sellega on ära langenud ka avaldaja taotluse alus, käsutuskeelumärke kustutamiseks kinnistusraamatus. Väär on avaldaja väide nagu rikutaks alusetult tema põhiõigusi. Täitemenetlus on erinorm, mille raames isiku põhiõiguste riive on lubatud ja teatud juhtudel paratamatu, seda juhul, kui isik vabatahtlikult oma kohustusi ei täida. Kohtutäituril ei ole õigust jätta täitemenetlus algatamata, kui on olemas sissenõudja avaldus ja seaduses sätestatud täitedokument. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse ja tal ei ole õigust kontrollida täitedokumendi õiguspärasust. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäiturile 01.02.2006. a. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi saama teada otsuse või toimingu 5(9)
2-07-6646 tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega esitas avaldaja kaebuse protsessitähtaegu rikkudes ning kohtutäitur tagastas kaebuse viitega, et TMS § 217 sätestab kohtutäiturile kaebuse esitamise korra ja protsessitähtajad. Eeltoodu alusel on kaebus esitatud kohtutäitur Priit Petteri suhtes pahauskselt, sisaldab valeandmeid, ei ole sisuline, põhjendatud ega sisalda tõendeid rikkumiste kohta. Kaebuses ei eksisteeri mitte ühtegi täitemenetlust välistavat asjaolu. Kohtutäitur on täitemenetlust läbi viies toiminud seaduspäraselt. Kohtutäitur palub jätta avaldaja poolt esitatud kaebus täies ulatuses rahuldamata ja lõpetada asjas menetlus rikkumiste puudumisel; mitte menetleda ja mitte rahuldada avaldaja poolt esitatud taotlusi trahvinõudele ja kinnistusraamatu kandele, kuna ei saa antud kaebuse raames rahuldada; kohaldada kaebuse esitamise suhtes protsessitähtaja aegumist täitemenetluse algatamiseks ja täitedokumentide vaidlustamiseks ning 2001. aastal kehtinud täitemenetluse seadustikus sätestatud protsessitähtaegu ning materiaalõiguslikke norme ja määrata menetluskulude jaotus kohtumääruses viisil, et avaldaja menetluskulud jäävad tema enda kanda ning samas hüvitab ta kohtutäitur Priit Petteri menetluskulud.
14.Sissenõudja Eesti Vabariik (Politseiprefektuuri kaudu) leidis 30.05.2007. a kohtule esitatud vastuses, et avaldaja on võla sissenõudja ees täies ulatuses tasunud ning sellest tulenevalt ei ole sissenõudjal pretensioone võlgniku ega kohtutäituri vastu. Kohtumääruse põhjendused
15.Kohtu hinnangul saab 02.04.2007. a ja 02.05.2007.a avalduste alusel järeldada, et kaebaja on esitanud käesolevas menetluses järgmised nõuded:
1.tunnistada täitemenetluse algatamine, avalduse esitamine keelumärke seadmiseks kinnistule, kinnistu arestimine ja kohtutäitur Priit Petteri tegevus täitemenetluse läbiviimisel õigusvastaseks;
2.tühistada kohtutäituri tasu otsus ning kohustada kohtutäiturit tagastama avaldajale 564.90 krooni;
3.tühistada Harju Maakohtu kinnistusosakonna 28.12.2006. a kande aluseks olev kandemäärus; kustutada jäljed keelumärke seadmise kohta Harju Maakohtu kinnistusosakonna regisriosa nr 569201 III jaos;
4.kohustada justiitsministeeriumi algatama distsiplinaarmenetlus kohtutäitur Priit Petteri ebaseadusliku tegevuse suhtes;
5.algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 ning kinnistusraamatu § 341 lg 1 ja lg 7 osas. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning tunnistada kohtutäituri Priit Petteri tegevus kaebuse läbivaatamisel täiteasjas nr 023/2001/2436 ebaseaduslikuks, avaldused Harju Maakohtu kinnistusosakonna 28.12.2006. a kande aluseks olev kandemääruse tühistamiseks; keelumärke seadmise kohta Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 569201 III jaos jälgede kustutamiseks ning põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 ning kinnistusraamatu § 341 lg 1 ja lg 7 osas algatamiseks tuleb jätta rahuldamata ning avaldused justiitsministeeriumi kohustamiseks algatama kohtutäitur Priit Petteri ebaseadusliku tegevuse suhtes distsiplinaarmenetlus ja kohustada kohtutäiturit tagastama P.I.ele 564.90 krooni tuleb jätta läbi vaatamata. Kaebuse nõudega kohtutäituri tasu otsuse tühistamiseks menetlemist tuleb jätkata.
16.Kohus juhindub asja lahendamisel järgmistest tuvastatud asjaoludest: • P.I. on esitanud 31.01.2007. a kuupäevaga dateeritud kaebuse kohtutäitur Priit Petterile, mis on kohtutäituri büroosse sisse tulnud 01.02.2007. a (tl 35 ja tl 35 pöördel). • Kohtutäitur Priit Petter on P.I.e kaebuse tagastanud läbivaatamatult. Asjaolu on tõendatud 12.01.2007. a kuupäevaga dateeritud kirjaga (tl 36). • Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr 569201 kantud kinnisasja P.I.ele kuuluva kinnisasja mõttelisele osale 08.12.2006. a 6(9)
2-07-6646
•
kohtutäituri avalduse aluse kantud 28.12.2006. a keelumärge (asjaolu on tuvastatud väljatrükiga kinnistusraamatu elektroonilisest registriosast tl 38). Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr 569201 kantud kinnisasja P.I.ele kuuluva kinnisasja mõttelisele osale 08.12.2006. kantud keelumärge on kustutatud 22.02.2007. a kohtutäituri avalduse alusel 12.03.2007. a (asjaolu on tuvastatud väljatrükiga kinnistusraamatu elektroonilisest registriosast tl 38).
28.02.2007. a kohtule esitatud kaebuses kohtutäituri tegevusele on avaldaja tuginenud väitele, et kohtutäitur ei ole esitanud kaebajale ei suulist ega kirjalikku kutset kaebuse läbivaatamisele ega ole tehtud esitatud kaebuse kohta otsust. Kohtutäitur ei ole väitnud vastupidist ning ka täiteasja nr 17/2000/1627 kohta avatud täitetoimikus ei sisaldu märget selle kohta, et täitemenetlusosalisi oleks kutsutud võlgniku esitatud kaebuse läbivaatamise juurde. Kohus on tuvastanud, et P.I. on esitanud 31.01.2007. a kohtutäiturile tema tegevuse peale kaebuse, mille kohtutäitur on 12.01.2007. a läbivaatamatult tagastanud. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 3 kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse kohtutäituri tegevuse peale läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Sama paragrahvi lg 4 järgi teatab kohtutäitur menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista asja läbivaatamist. Osundatud normidest tuleneb, et kohtutäitur võib küll juhul, kui võlgnik ei ole kaebuse läbivaatamisele ilmunud, tema kaebuse läbi vaadata, kuid selle eelduseks on asjaolu, et võlgnikule oleks kaebuse läbivaatamise aeg teatavaks tehtud. Kuivõrd kohus on eelpool tuvastanud, et kohtutäitur ei ole kutsunud menetlusosalisi kaebuse läbivaatamise juurde, jättes muuhulgas võlgnikule teatamata kaebuse läbivaatamise aja, on kohtutäitur sellega rikkunud TMS § 218 lg-s 4 sätestatut, mis ei võimaldanud võlgnikul kaebuse läbivaatamisest osa võtta. Eeltoodud põhjusel on kohtutäituri tegevus ebaseaduslik. Ülalmärgitud seisukoht on väljendatud ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2007. a kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-07-18149. Kuivõrd kohtutäitur ei ole võlgniku kaebust menetlenud vastavalt seaduses sätestatud korrale, tuleb tunnistada kohtutäituri tegevus kaebuse läbivaatamisel ebaseaduslikuks ja kaebus tuleb saata kohtutäiturile seaduses sätestatud korras lahendamiseks. Kuna kohtutäitur peab tema tegevuse peale esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaatama, ei anna kohus hinnangut kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse sisulisele põhjendatusele.
17.Kohus peab vajalikuks ka märkida, et TMS § 217 järgi ei saa kohtutäitur formaalselt jätta täitemenetluse osalise kaebust läbi vaatamata, vaid tal on õigus see mistahes asjakohastel põhjendustel, rahuldada või jätta rahuldamata. TsMS § 3 lg 3 järgi peab isik seaduses ettenähtud juhul olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. Kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale kaebamisel on seadus sätestanud kohustusliku kohtueelse menetluse (TMS § 218 lg 1). Antud juhul on kohtutäitur jätnud kohustusliku kohtueelse menetluse läbi viimata. Kohtu hinnangul ei saa lugeda kohtutäituri 12.01.2007. a kirjas sisalduvat otsustust pidada kohtutäituri otsuseks TMS § 218 lg-s 1 sätestatu mõttes.
18.Avaldaja on nõudnud ka Harju Maakohtu kinnistusosakonna 28.12.2006. a kande aluseks oleva kandemääruse tühistamist ja keelumärke seadmise kohta Harju Maakohtu kinnistusosakonna regisriosa nr 569201 III jaos jälgede kustutamist. TsMS § 599 järgi võib avaldaja esitada määruskaebuse kandemäärusele, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määrusele, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Osundatud sättest tuleneb, et kaevatav on vaid negatiivne kandemäärus, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise määrus. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 16 tuvastanud, et Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr 569201 on kantud kinnisasja P.I.ele kuuluva kinnisasja mõttelisele osale 08.12.2006. a kohtutäituri avalduse aluse kantud 7(9)
2-07-6646 28.12.2006. a keelumärge. Seega on kohtutäitur esitanud TsMS § 145 lg 1 alusel Harju Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, mis on rahuldatud. Kuivõrd käesolevas kinnistusregistri asjas on kandeavaldus täielikult rahuldatud (jaatav kandeotsus) ja vastav kanne tehtud 28.12.2006. a, siis ei ole lähtudes TsMS § 660 lg-st 1 sätestatud üldnormist ja TsMS §-st 599 käesolevas asjas määrusekaebuse esitamine lubatav ning kuna kandemäärus ei takista ka asja edasist menetlust, jätab kohus kaebuse selles osas rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta ka avaldaja taotlus keelumärke seadmise kohta Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 569201 III jaos jälgede kustutamiseks, sest kohtu hinnangul õiguskord sellist nõuet ei tunnista. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 16 tuvastanud, et Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr 569201 kantud kinnisasja P.I.ele kuuluva kinnisasja mõttelisele osale 08.12.2006. a. kantud keelumärge on kustutatud 12.03.2007. a. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) §-ile 52 toimub kannete kustutamine vastava kustutuskande tegemisega kinnistusregistri osa vastavasse jakku ja kustutatud kanne joonitakse alla. Seega ei näe seadus ette kannete kustutamist viisil, et neid sealt enam ei nähtu.
19.Avaldaja on taotlenud ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist TsMS § 599 ning KRS § 341 lg 1 ja lg 7 osas. Esitatud taotlusest saab teha järelduse, et avaldaja hinnangul peaks kohus jätma nimetatud sätted kohaldamata tunnistades need põhiseadusega vastuolus olevaks ja edastaks vastava määruse või otsuse Riigikohtule (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1). Kohtu arvates ei ole osundatud sätted põhiseadusega vastuolus, sest põhiseaduse §-is 32 on sätestatud lihtne seadusereservatsioon, mille kohaselt omandiõigust tohib seadusega piirata ning vaidlusalustest sätetest tulenevad piirangud on vajalikud ja proportsionaalsed, mistõttu need kuuluvad vastavalt käesoleva kohtumääruse p-is 18 märgitule kohaldamisele. Avaldaja viited põhiseaduse §-idele 13 ja 24 on ainetud. Kohus ei nõustu avaldajaga justkui puuduks tal õiguskaitse tema kinnisasja suhtes tehtud kannete vaidlustamisel. Asjaõigusseaduse (AÕS) §-is 65 on sätestatud isiku õigus nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist ning juhul, kui puudutatud isik nõusolekut ei anna, saab osundatud nõusolekut AÕS § 65 lg 1 alusel hagimenetluses nõuda. Käesolevas tsiviilasjas on kohus aga tuvastanud, et avaldaja kinnisasja mõttelist osa koormav keelumärge on kustutatud.
20.Avaldaja on esitanud nõude kohtutäituri tasu otsuse tühistamiseks ja kohtutäituri 564.90 krooni tagastama kohustamiseks. Kohus leiab, et kohtutäituri tasu otsuse peale esitatud kaebuse menetlemist tuleb jätkata, avaldus raha tagastamiseks tuleb aga jätta läbi vaatamata. Avaldaja on vaidlustanud kaebuses kohtutäituri tegevusele täitemenetluse alustamise tema suhtes, mille kohus saadab kohtutäiturile nõuetekohaseks läbivaatamiseks. Kohus on seisukohal, et enne antud kaebuse sisulist läbivaatamist, ei saa hinnata kohtutäituri tasu otsuse seaduslikkust ning menetlust selles osas tuleb jätkata. TsMS §-is 475 on sätestatud hagita asjade loetelu. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 423 lg 2 p-ile 2 võib kohus jätta hagiavalduse läbivaatamata ka juhul kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja nõuab kohtutäiturilt 564.90 krooni tagastamist, esitades sisuliselt rahalise nõude. Kohtu hinnangul saab tulenevalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 6 lg-st 3 nõude raha saamiseks esitada hagimenetluses riigivastutuse seaduse alusel. Kohus on nimetatut 18.04.2007. a toimunud istungil ka avaldajale selgitanud ja kohustanud esitama vormikohase avalduse (tl 73 pöördel). Kuivõrd avaldaja on jätnud kohtu selgitused arvestamata, ei ole käesoleva avaldusega võimalik kohtutäiturilt raha väljamõistmist saavutada, mistõttu tuleb jätta avaldus kohtutäituri 564.90 krooni tagastama kohustamiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et vastavalt KTS §-ile 29 kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel seadusevastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult
8(9)
2-07-6646 nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule kohtumääruse jõustumisest alates kümne päeva jooksul.
21.Kohus leiab, et avaldaja nõue kohustada justiitsministeeriumi algatama distsiplinaarmenetlus kohtutäitur Priit Petteri ebaseadusliku tegevuse suhtes tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 423 lg lg 1 p-i 13 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Vastavalt KTS § 30 lg-le 1 järgi teostab järelvalvet kohtutäituri ametitegevuse üle justiitsminister tema poolt volitatud ametnike kaudu ning KTS § 35 lg 1 kohaselt algatab distsiplinaarmenetluse kohtutäituri suhtes justiitsminister, kui seda nõuab maakohtu esimees. Seega ei kuulu kohtutäituri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks kohustamine maakohtu pädevusse ning taotlus kohtutäituri Priit Petteri suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks tuleb jätta läbi vaatamata.
22.Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus rahuldas kaebuse osaliselt, siis on antud asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud 50% ulatuses avaldaja ja 50% ulatuses kohtutäituri kanda. Menetlusosalised võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Kaija Kaijanen Kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.