Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
19.september 2017, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu N.L.’i hagi I.L.’i vastu võlgnevuse 2889,14 € ja viivise väljamõistmiseks, hageja eluasemega seotud teenuste eest hüvitise väljamõistmiseks ja elatise väljamõistmiseks ning I.L.’i vastuhagi N.L.’i vastu võla 4101,97 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
N.L.’i hagi hind 7855,48 € (sh riigilõivuga maksutatavate nõuete hind kokku 6992,92 eurot, elatise nõude hind 862,56 €) I.L.’i vastuhagi hind 4432,18 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: N.L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxx xxx x-xx, xxxxx xxxxx), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Paul Järve (e-post [email protected], [email protected]); Kostja: I.L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx-x, xxxxx xxxxx), lepinguline esindaja Anu Toomemägi (epost: [email protected])
21.06.2017, osalesid adv Järve, I.L. ja A. Toomemägi Kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.N.L. (L.) hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista I.L.lt N.L. kasuks võlgnevus 2889,14 eurot.
3.Välja mõista I.L.lt N.L. kasuks kohustuse täitmisega viivitamise eest viivis järgmiselt: - hagi esitamise seisuga 22.01.2016 sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 25.06.2013 kuni 22.01.2016 eest summas 283,42 eurot, - alates 23.01.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni 19.09.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 383,78 eurot, - alates 20.09.2017 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Välja Mõista I.L.lt N.L. kasuks hüvitis N.L.le kuuluva eluasemega (Xxxxxxxx xxx x-xx xxxxx xxxx) seotud kommunaalteenuste eest alates 01.01.2016 vastavalt teenuste osutajate poolt esitatavatele arvetele (s.o arvetel näidatud summades ja maksetähtajaks) kuni I.L. surmani või kuni N.L. uuesti abiellub. Hüvitis tuleb maksta N.L. (L.) arvelduskontole nr EExxx Swedbank AS-is. I.L. kohustuse täitmise võimaldamiseks N.L. kohustub korraldama arvete (sh alates hagi
esitamisest kuni kohtuotsuse teatavakstegemiseni osutatud teenuste eest) edastamise I.L.le.
5.Jätta rahuldamata N.L. (L.) hagi I.L. (L.) vastu elatise väljamõistmiseks.
6.Jätta läbi vaatamata I.L. (L.) vastuhagi N.L.lt lepingulise kohustuse täitmiseks 4101,97 euro väljamõistmiseks.
7.Jätta rahuldamata I.L. vastuhagi N.L.lt 4101,97 euro alternatiivselt väljamõistmiseks alusetu rikastumise või teise isiku asjale õigusliku aluseta tehtud kulude hüvitamise nõudena. Menetluskulude jaotus ja hüvitamine
8.Jätta I.L. kanda tema enda menetluskulud ja N.L. menetluskuludest tasutud riigilõiv ning 50% N.L. esindaja kuludest. N.L. kanda jäävad tema tõlkekulud ja 50% hageja esindaja kuludest.
9.Määrata N.L. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 2599,18 eurot (millest riigilõiv 500 eurot, tõlkekulud 139,18 eurot ja esindaja kulud 1960 eurot (käibemaksuga maksustatavad kulud 2099,18 eurot, käibemaksu summa 349,86 eurot).
10.Mõista I.L.lt N.L. kasuks menetluskulude katteks välja 1480 eurot (s.o riigilõiv ja 1⁄2 hageja esindaja kuludest), mis tuleb I.L.l tasuda N.L. arvelduskontole nr EExxx Swedbank AS-is.
11.Väljamõistetud menetluskuludelt on I.L. kohustatud maksma N.L.le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Hagi tagamise abinõu
12.Tsiviilasjas 09.02.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu – I.L.le kuuluvale 1/3 mõttelisele osale Xxxxxxxxx kinnistust asukohaga Xxxxxxx, Xxxx xxxx, Xxxxx xxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) N.L. kasuks seatud kohtulik hüpoteek hüpoteegisummaga 6122,56 eurot – jätta kehtima kuni kohtuotsuse täitmiseni ja seejärel kustutada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
N.L. esitas 22.01.2016 Pärnu Maakohtule hagi I.L. (L.) vastu. Hagi täpsustamise järel hageja taotleb kostjalt välja mõista: 1) võlgnevus 2889,14 eurot, 2) viivis põhivõlalt alates 25.06.2013.a kuni 22.01.2016.a summas 283,42 eurot ning edasi viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni; 3) hüvitis N.L.le kuuluva eluasemega seotud kommunaalteenuste eest vastavalt teenuste osutajate poolt esitatud arvetele (s.o arvetel näidatud summades ja maksetähtajaks) kuni I.L. surmani või kuni N.L. uuesti abiellub; 4) elatis 95,84 eurot kuus. Hageja palub määrata, et väljamõistetud hüvitis tuleb I.L.l tasuda N.L. arvelduskontole Swedbank AS-is IBAN EExxx. Menetluskulud, sh hageja kulud lepingulisele esindajale, palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt N.L. ja I.L. abiellusid xx xx xxxx.a ja nende abielu lahutati xx xx xxxx. Hageja ei ole uuesti abiellunud. xx xx xxxx sõlmisid pooled notariaalselt tõestatud vormis ühisvara jagamise lepingu, millega
pooled jagasid nendele kuuluva ühisvara järgmiselt: 1) hageja lahusvaraks jääb korteriomand asukohaga xxxxxxxx xxx x – xx xxxxx xxxx (registriosa nr xxxxxxx), väärtusega 300 000 krooni; 2) kostja lahusvaraks jääb: a) XXXX XX kinnistu asukohaga Xxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, Xxxxx xxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx), väärtusega 240 000 krooni; b) 1/3 mõttelist osa Xxxxxxxxx kinnistust asukohaga Xxxxxxxx xxxx, Xxxx xxxx, Xxxxx xxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx), väärtusega 100 000 krooni; c) 1/3 mõttelist osa Xxxxx kinnistust asukohaga Xxxxxx xxxx, Xxxx xxxx, Xxxxx xxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx), väärtusega 300 000 krooni. Lepingu punktis 3.3. leppisid pooled kokku, et I.L. kohustub tasuma kõigi N.L.le kuuluva eluasemega seotud teenuste (kommunaalmaksed jne) eest vastavalt esitatud dokumentidele kuni I.L. surmani või kuni N.L. uuesti abiellub. I.L. ei ole lepingujärgset kohustust hageja ees täitnud. Kostja väldib hagejaga suhtlemist, ei vasta hageja telefonikõnedele, mistõttu on hageja sunnitud kohtus nõudma, et kostja täidaks lepinguga võetud kohustused. Hageja nõuab kostjalt hageja korteriga seotud teenuste hüvitamist alates 2013.a. Vastavalt Korteriühistu xxxxxxxx xxx x esitatud arvetele ja Eesti Energia arvetele olid hagejale kuuluva, Xxxxxxxx xxx x-xx korteriomandiga seotud kulud 2013.a kokku 1055,39 eurot, 2014.a 1041,01 eurot ja 2015.a 1195,93 eurot. 2016.a jaanuaris on hagejale xxxxxxxx xxx x – xx korteriomandi kulude kohta korteriühistu poolt esitatud arve summas 96,81 eurot, hagi esitamise seisuga kokku 3389,14 eurot. Ajavahemikul 01.01.2013 kuni hagi esitamiseni on kost teinud hagejale ühe makse – 10.07.2014 summas 500 eurot. Selle summa on hageja korteri kuludest maha arvestanud ning nõuab kostjalt lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks sissenõutavaks muutunud osas summas 2889,14 eurot. Samuti soovib hageja kostjalt viivise väljamõistmist lepingu täitmata jätmisest tuleneva võlgnevuse tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab viivist perioodi eest 25.06.2013 kuni 22.01.2016 kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlast. Hageja arvestuste kohaselt on hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisesumma 283,42 eurot. Vastavalt lepingule kehtib kostja kohust tasuda hagejale kuuluva eluasemega seotud teenuste eest kuni kostja surmani või kuni hageja uuesti abiellub. Et kostja ei ole oma lepingujärgseid kohustusi täitnud, on hagejal põhjendatud alus arvata, et kostja väldib oma kohustuste täitmist ka tulevikus. Selleks, et vältida tulevikus uue hagi esitamise vajalikkust, nõuab hageja pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate, poolte vahel xx xx xxxx sõlmitud lepingu punktis 3.3. sätestatud kostja kohustuste täitmist tulevikus. Hagejal on alates 26.08.2005 tuvastatud 80% töövõimetus ning sellest ajast alates saab hageja töövõimetuspensioni. Perioodiks 01.04.2015 – 30.06.2017 on hagejale määratud töövõimetuspension summas 241,29 eurot kuus ning puudega tööealise isiku toetus summas 53,70 eurot kuus. Seega on hageja sissetulek kokku 294,99 eurot kuus. Hageja ei saa terviseseisundi tõtu endale täiendavaid elatusvahendeid hankida. Hagejale ei kuulu muud kinnisvara peale korteriomandi asukohaga xxxxxxxx xxx x – xx xxxxx xxxxx. Hagejal puudub märkimisväärne vallasvara, mille arvelt oleks võimalik täiendavaid elatusvahendeid hankida. Hageja arvestuslikud igakuised vajadused on kokku 390,83 eurot (ei sisalda korteri kommunaalkulusid). Seda eeldusel, et hageja saab kasutada kõiki temale isikliku rehabilitatsiooniplaaniga ettenähtud teenuseid. Hageja isikliku rehabilitatsiooniplaani kohaselt vajab muuhulgas psühholoogilist nõustamist, füsioteraapiat lihaspingete leevendamiseks (massaaži kulu oleks 40 eurot kuus) ja vesivõimlemist (kulu 40 eurot). Hageja igakuisteks kuludeks on veel telefon 2 eurot, televisioon 6,83 eurot, toit 200 eurot, psühholoog 20 eurot, hügieenivahendid 20 eurot, rohud 10 eurot, riided, pesu, jalanõud 18 eurot, ajalehed 4 eurot, huviringid 12 eurot. Hageja sissetulekute ja vajaduste vahe on 95,84 eurot. Hagejal puudub
terviseseisundi tõttu võimalus täiendavate elatusvahendite hankimiseks ning hageja terviseseisundist tingitud abivajadus oli olemas abielu lahutamise ajal, mistõttu hageja nõuab kostjalt elatise maksmist summas 95,84 eurot kuus.
KOSTJA VASTUS
Kostja kirjalikus vastuses vaidleb hagile täies ulatuses vastu. xx xx xxxx Pärnu notar K.K. ametitoimingute raamatu registris nr 3490 registreeritud ühisvara jagamise lepingu ja tagamiskokkuleppe p 3.1 ning 1.1 kohaselt jäi hageja N.L. lahusvaraks korteriomand aadressil Xxxxxxxx xxx x-xx Xxcxxx xxxxxx (registriosa nr xxxxxxx, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx). Sama lepingu p 3.3 kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja kohustub tasuma kõigi N.L.ile kuuluva eluasemega seotud teenuste (kommunaalmaksed jne) eest vastavalt esitatud dokumentidele kuni kostja I.L.’i surmani või kuni N.L. uuesti abiellub. Ehkki hageja N.L. ei esitanud kostjale hageja korteriomandiga seotud kuludokumente perioodil alates 2013.aasta jaanuarikuust, leppisid pooled suuliselt kokku, et kui kostja kohustub organiseerima ja rahastama nii hageja korteriomandi vannitoa kui ka köögi remondi, siis loevad pooled teineteise suhtes olevad nõuded tasaarvestatuks vastavalt remondikulude suurusele alates 2013.aasta jaanuarikuust kuni nõude kattuvuseni. Perioodil 2012 - 2013 tegi hagejale kuuluvas korteriomandis vastavalt kostja tellimusele ning hageja ja kostja omavahelisele kokkuleppele remonti OÜ Xxxxxxxx. Nimetatud remontööde kohta esitas OÜ Xxxxxxxx arve nr 1305144 kostjale tasumiseks 29.05.2013 (kostja vastuses ja vastuhagis ekslikult märgitud aastaks 2016, vt kostja täpsustus 24.08.2016 istungil (II kd, lk 65)) summas 4101,97 eurot koos käibemaksuga. Kostja tasus nimetatud arve samal päeval sularahas, mida kinnitab OÜ Xxxxxxxx nimel V.K.. Hagejal puudub õigus kostjalt rahalise kohustuse täitmist nõuda hagis märgitud alustel ja ulatuses, sest kostja on sisuliselt omapoolse kohustuse hageja ees täitnud rahaliselt hinnataval viisil. VÕS § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Pooltel on leping, mis välistab kostja vastu mistahes nõuete esitamise kuni summas 4101,97 eurot. Hagejal ja kostjal oli kokkulepe, et kui kostja rahastab hagejale kuuluva korteriomandi remondi, mis tehti OÜ Xxxxxxxx poolt perioodil 2012. - 2013.a, siis ei nõua hageja kostjalt notariaalses lepingus p 3.3 märgitud rahaliste kohustuste täitmist ning pooled loevad kostja kohustuse hageja ees täidetuks ehitusremondikulude kohta esitatud arvel näidatud summas. Nähtuvalt OÜ Xxxxxxxx arvest nr 1305144, on kostja poolt tasutud arve alusel tehtud remonttööd objektil nimetusega Xxxxxxxx xxx x-xx Xxcxxx xxxxxx, s.o hageja omandiks olevas korteriomandis. Kuna hageja oli nõus remontööde tegemisega ning on need ka vastu võtnud, on kostja omapoolse kohustuse hageja ees täitnud ning kostja on õigustatud ka hagejalt lepingu täitmist nõudma või vähemalt omapoolse kohustuse täitmisest nimetatud ulatuses VÕS § 111 lg 1 alusel keelduma. Esimesed aastad, s.o 2013.a, 2014.a, ja 2015.a, hageja pidaski oma sõna ning nähtuvalt hagiavalduses märgitud põhinõude suurusest oleks tasaarvelduseks piisanud veel ilmselt ka 2016.a ja 2017.a kommunaalmaksete summadest, et lugeda kostja kohustused hageja ees täidetuks. Seega on hageja nõue kostja vastu alusetu ning kostja palub kohtul selle käesoleva vastuse ning 24.05.2016 esitatud vastuhagis märgitud põhjustel jätta rahuldamata. Kostja vaidleb vastu ka elatise nõudele. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja materiaalne olukord ning sellest tulenev ülalpidamisvajadus ka vaatamata terviseprobleemidele sugugi selline, nagu hageja seda kohtule on presenteerinud. Nimelt kostjale teadaolevalt on hagejal küllaldaselt hoiuseid, sh pärandvara (saadud Xxxxxxxxt), millised annavad aluse väiteks, et hagejal on piisavalt rahalisi vahendeid enda ülalpidamiseks hagiavalduses märgitud ulatuses. Kuna hageja ei ole oma majandusliku seisundi tõendamiseks asja juurde lisanud ei pangakontode väljavõtteid ega ka muid kinnitusi muu vara puudumise kohta, siis, olles teadmises hageja elulaadist ning mõne aasta taguselt saadud päranditest ning pidevatest reisidest, on kostjal alust arvata, et hageja vassib kui väidab end eluga mitte toimetulevat rahaliselt.
PKS § 76 lg 2 sätestab, et kohus võib vabastada endise abikaasa ülalpidamiskohustusest niivõrd, kuivõrd see abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades suuteline andma ülalpidamist saama õigustatud abikaasale ülalpidamist ilma enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. On oluline kindlaks määrata kostja varaline seisund ning sellest tulenev ülalpidamisvõime, sest seda ületavas osas kostja hagejat ülal pidama ei pea ning hageja nõue tema ülalpidamiseks ka juhul, kui see tõepoolest nõuetekohaselt tõendatud saab, läheb üle hageja täisealistele lastele. Kostjal puuduvad hoiused ja muu oluline vara, v.a koduna kasutusel olev suvila. Kostja töötasu seoses kesiste majandustingimustega äris on miinimumi ulatuses, s.o 430 eurot (bruto) ning sedagi sissetulekut deklareerib kostja selleks, et tal oleks olemas kehtiv ravikindlustus, kuid igakuiselt vastava sissetuleku olemasolu ja võimalus viimastel aastatel on puudunud. I. L. Eletritööd OÜ TSD lisa väljamaksete väljatrükist nähtuvalt on kostja kohta deklareeritud töötasu väljamakseid jaanuaris 0 eurot, veebruaris 430 eurot (bruto) ja märtsis 430 eurot (bruto). Lisaks hageja kommunaalmaksete tasumise kohustusele on kostja enda elamisega seotud kuludeks ühe kuu kohta: - elektrikulud ca 50 eurot (kontolt nähtuvad maksed Eesti Energia AS-ile võrgutasu eest ja 220 Energia OÜ-le elektri eest); - kulud mobiilsidele kogusummas 48 eurot (kontolt nähtuvad maksed AS-ile Eesti Telekom, mille hulgas on ka telefoni järelmaks); - kulud sõidukile summas 85 eurot (sisaldab tööle sõitudeks isikliku sõiduauto kütusekulu ca 70 eurot ning kohustusliku liikluskindlustuse makset summas 15 eurot); - kulud ravimitele, taastusravile ja hambaravile summas 50 eurot; - kulud riietele ja jalanõudele summas 30 eurot; - kultuuriga seotud kulud summas 15 eurot. Kostja eelduslikult vajalikud igakuised väljaminekud, milles ei ole arvestatud veel toiduraha, on seega juba 278 eurot. Järelejäänud summa, s.o 430 euro suurusest töötasust palga väljamakse netosummas 365,62 eurot – vältimatud kulud kostjale summas 278 eurot = 87, 62 eurot. Arvestusest puuduvad veel ka kostja kulud internetiteenustele ja televisioonile 24 eurot kuus. Kui igakuiste kulude hulka arvestada ka hageja korteriga seotud kommunaalmaksete tasumise kohustus (xx xx xxxx lepingu p 3.3), mille suuruseks 2015.aasta maksete keskmise summa alusel on ühes kuus 99,66 eurot, siis on ilmne, et kostjal ei ole kõiki ülalviidatud kulusid võimalik kanda ning tahes tahtmata kannatab selle all kostja enda elukvaliteet, s.o kostja ei saa antud ajahetkel endale lubada ei hambaravi ega ka riiete ja jalanõude ostmist ning on toiduraha osas sisuliselt elukaaslase ülalpeetavaks. Seega ei ole õige ja õiglane, kui kostja veel juba xx xx xxxx notariaalse lepinguga võetud kohustusele veel ka hagejale elatist maksma peaks. Kostja arvates tingivad eeltoodud asjaolud hagiavalduse elatise nõudes täielikult rahuldamata jätmise. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
VASTUHAGI
24.05.2016 I.L. esitas kohtule vastuhagi N.L. vastu võla ja viivise väljamõistmiseks. Vastuhagi kohaselt hageja ja kostja xx xx xxxx.a sõlmitud abielu lahutati xx xx xxxx. xx xx xxxx Pärnu notar K.K. ametitoimingute raamatu registris nr 3490 registreeritud ühisvara jagamise lepingu ja tagamiskokkuleppe p 3.1 ning 1.1 kohaselt jäi kostja lahusvaraks korteriomand aadressil Xxxxxxxx xxx x-xx Xxcxxx xxxxxx (registriosa nr xxxxxxx). Sama lepingu p 3.3 kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et hageja kohustub tasuma kõigi N.L.’ile kuuluva eluasemega seotud teenuste (kommunaalmaksed jne) eest vastavalt esitatud dokumentidele kuni hageja I.L.’i surmani või kuni N.L. uuesti abiellub. Ehkki kostja N.L. ei esitanud hagejale kostja korteriomandiga seotud kuludokumente, leppisid pooled suuliselt kokku, et kui hageja kohustub organiseerima ja rahastama kostja korteriomandi vannitoa ja köögi remondi, siis loevad pooled teineteise suhtes olevad nõuded tasaarvestatuks vastavalt remondikulude suurusele alates 2013.aasta jaanuarikuust. Perioodil 2012 - 2013 tegi kostjale kuuluvas korteriomandis vastavalt hageja tellimusele ning hageja ja kostja omavahelisele kokkuleppele remonti OÜ Xxxxxxxx.
OÜ Xxxxxxxx esitas remonttööde kohta arve nr 1305144 hagejale tasumiseks 29.05.2013 summas 4101,97 eurot koos käibemaksuga. Hageja tasus nimetatud arve samal päeval sularahas, mida kinnitab OÜ Xxxxxxxx nimel V.K.. Nähtuvalt OÜ xxxxxxxxx arvest, on hageja poolt tasustatud arve alusel tehtud remontööd objektil nimetusega Xxxxxxxx xxx x-xx Xxcxxx xxxxxx, s.o kostja omandiks oleval korteriomandil. Kuna remontööd on tehtud hageja omandis olnud korteriomandis, millele juurdepääsu ei saa eeldada kostja nõustumiseta, on see üheks kinnituseks vastavasisulise lepingulise suhte olemasolu kohta hageja ja kostja vahel. Kuna kostja oli nõus remontööde tegemisega ning need ka vastu võtnud, on hageja omapoolse kohustuse kostja ees täitnud ning hageja on õigustatud ka kostjalt lepingu täitmist nõudma. Kostja on pärast hageja poolt rahastatud remonttööde tegemist hakanud pooltevahelist kokkulepet eitama ning ei ole nõus olnud ka nõude tasaarvetsusega, mida näitab Pärnu Maakohtule 22.01.2016 esitatud hagiavaldus tsiviilasjas nr 2-161059, milles N.L. hagejana on esitanud kostja vastu xx xx xxxx sõlmitud ühisvara jagamise lepingu punkti 3.3 alusel nõudeid alates 2013.aastast. Nimetatud hagis N.L. nõuab I.L.’lt kommunaalmaksete tasumist alates jaanuari eest 2013.a kuni jaanuari kuu eest 2016.a. (kaasa arvatud) kogusummas 2889,14 eurot ning viiviseid hagi esitamise seisuga summas 283,42 eurot. Seega on käesolevas asjas kostjaks olev N.L. oma varasematest lubadustest taganenud ning ka hagejal on õigus panna maksma oma rahalised nõuded kostja vastu summas 4101,97 eurot. Eeltoodu alusel nõuab I.L. vastuhagiga põhivõlana kostja korteriremondi remondi eest tasutud summat 4101,97 eurot. Vastuhageja taotleb ka sellelt summalt viivise väljamõistmist. Alternatiivselt I.L. nõuab N.L.lt rahalise kohustuse täitmist VÕS § 1028 alusel. Kuivõrd hageja vastu on kostja tsiviilasjas nr 2-16-1059 esitanud nõude rahalise kohustuse täitmiseks, siis näib, et kostja on varasema suulise kokkuleppe unustanud või vähemalt ei soovi seda tunnistada. Seega on hageja õigustatud esitama käesoleva alternatiivse nõude juhuks, kui kostja vaidleb jätkuvalt vastuhagiavalduse asjaolude punktis 3 nimetatud lepingule vastu, sest usalduslike suhete tõttu kostjaga, kes oli hageja endine abikaasa, jättis hageja vastavasisulise kirjaliku lepingu sõlmimata. Hageja on seisukohal poolte varaliste suhete jagamisega xx xx xxxx notariaalselt tõestatud ühisvara jagamise lepingu ja tagamiskokkuleppes märgitu tõttu ei saa hageja poolt finantseeritud kostja korteriremonti pidada tagastamatuks abiks. Ka puudub hagejal vastavasisulise lepingu alusel kohustus kostjale kuuluva korteriomandi remondiks ja/või selle rahastamiseks. Ajast, mil kostja hagi esitamise näol varasemaid kokkuleppeid eitama hakkas ehk 22.01.2016 kostja poolt hageja vastu kohtusse hagiavalduse esitamisest, on hagejale hagiavalduse kättesaamisel saanud teatavaks, et kostja on alusetult rikastunud VÕS § 1028 lg 1 mõistes, sest ta on võtnud õiguse jätta hageja nõudeõigus remondikuludele summas 4101,97 eurot kostja vastu tunnustamata. Riigikohus on 26.11.2014 lahendis märkinud, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena (vt Riigikohtu 7. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 34). Hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-11, p 13). VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt Riigikohtu 22. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 10). Kui lugeda olematuks poolte vahel sõlmitud leping, mille kohaselt hageja organiseerib ja rahastab kostja korteris remonttööd ning on selle järel õigustatud ka vastava summa ulatuses jätma tasumata xx xx xxxx tagamiskokkuleppe p 3.3 kohased maksed kuni sama lepingu p 3.3 tuleneva kostja poolse nõudesumma kattuvuseni, siis on hageja kostjast tulenevate asjaolude tõttu 29.05.2013 tasunud kostja korteriremondi eest n.ö vabal tahtel rahasummad, mida hageja tahtis kostja rikastamiseks täita olematu kohustuse või kohustuse, mida ei tekkinudki või mis langes hiljem ära, katteks. Hageja sooritus kostjale on otseselt rahaliselt hinnatav, kuivõrd see on tuletatav OÜ-le Xxxxxxxx makstud rahasummast, s.o summas 4101,97 eurot. Hageja hindab seetõttu rahalise soorituse suuruseks kostjale ning kostjast tulenevatel asjaoludel 4101,97 eurot. Hageja kinnitab, et tal puudub mistahes muu kokkulepe, mille kohaselt tal lasunuks kohustus rahastada kostja korteriomandi remonti. Seega on hageja täitnud 29.05.2013 arve nr 1305144 tasumisel summas 4101,97 eurot kostja ees olematu kohustuse ning kostja on vastava summa ulatuses alusetult rikastunud.
VÕS § 1035 lg 3 p 2 järgi on alusetu soorituse saaja alates ajast, kui ta saab teada või peab teadma asjaoludest, mis annavad aluse alusetult saadud raha väljamõistmiseks VÕS 52. ptk sätete alusel, kohustatud maksma soorituse tegijale saadud raha eest intressi seaduses sätestatud suuruses. Intressi suuruse sätestab VÕS § 94. Intressi nõue muutub VÕS § 1035 lg 3 p 2 järgi sissenõutavaks mitte enne, kui on muutunud sissenõutavaks alusetust rikastumisest tulenev põhinõue. Kuna kostja on tsiviilasjas nr 2-16-1059 esitanud hageja vastu hagiavalduse 2889,14 euro suuruse põhivõla ning kuni hagi esitamiseni viivise summas 283,42 eurot väljamõistmiseks, ehk asunud pooltevahelist kokkulepet eitama, siis on hageja õigustatud seoses VÕS § 1028 lg 1 tuleneva nõudealuse tekkimisega vähemalt alates 24.05.2016 summalt 4101,97 eurot viivist nõudma. I.L. palub vastuhagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg summas 4101,97 eurot ning viivised alates hagi kohtule esitamise päevast VÕS § 113 lg 1 ning § 94 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Juhul, kui kohus leiab, et hagiavalduses märgitud primaarne nõue (lepingulisest kohustusest tulenev rahalise kohustuse täitmise nõue) ei ole tõendatud, siis rahuldada hagi alternatiivses nõudes VÕS § 1028 lg 1 alusel ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg summas 4101,97 eurot ja viivised alates 24.05.2016 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 ning § 94 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
N.L. VASTUS VASTUHAGILE
N.L. vastuhagiga ei nõustu ning vaidleb selles esitatud nõuetele vastu. N.L. leiab, et vastuhagis on selle menetlemist takistavad olulised puudused ning vastuhagi oleks tulnud jätta vastu võtmata. I. L. õiguste rikkumine ei ole vastuhagi alusena toodu asjaoludele tuginedes üldse võimalik, vastuhagi ei ole esitatud I. L. seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, ning vastuhagiga ei ole I. L. taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Vastuhagi on tõendamata ning see ei vasta TsMS § 363 lg 1 nõuetele, kuna märkimata on tõendid. Mingit kokkulepet remonditööde tegemiseks ja nõuete tasaarvestamiseks pooltel ei ole olnud ja hageja ei ole sellisete kokkulepete olemasolu tõendanud. N.L. leiab, et nendel asjaoludel esineb alus vastuhagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2 alusel. N.L. vaidleb vastuhagile vastu ka sisuliselt. Vastuhagi on tervikuna, s.o nii põhinõude kui alternatiivsena esitatud nõude osas, põhjendamatu ning paljasõnaline. Vastuhagi põhinõue tugineb väitel, justkui oleks pooltel olnud kokkulepe selle kohta, et I.L. korraldab N.L.le kuuluva korteri vannitoa ja köögi remondi ning pooled loevad „teineteise suhtes olevad nõuded tasaarvestatuks“. Selliseid kokkuleppeid pooled sõlminud ei ole. Pooled ei saanud sellist kokkulepet kuidagi sõlmida, kuna neil puudus läbisaamine ja läbikäimine. N.L. on olnud huvitatud sellest, et I.L. täidaks tema suhtes lepinguga võetud kohustusi, kuid ei ole kunagi soovinud, et I.L. korraldaks selle asemel tema korteris remonditöid. Esiteks ei ole N.L. kunagi mingit remonti soovinud. Teiseks on N.L.l korteri võimalike parendustööde osas olnud juttu oma tütardega, kes väitsid, et soovivad teha N.L.le üllatust. Tütred soovisid paigaldada N.L.le kuuluva korteri vannituppa põrandakütte. N.L.l enesel põrandakütte paigaldamise soov ja vajadus puudus, tegemist oli tütarde sooviga. Kuna N.L. viibis haiget ema põetamise vajadusega seoses osa ajast xxxxxxxx, siis lubas N.L. tütardel (nende endi palvel) kasutada tema (N.L.) pangakontol olevaid vahendeid, mida tütred ka tegid. N.L. pangakonto väljavõttest nähtuvalt on N.L. tütred K.L. ja A.S. võtnud tema kontolt erinevate summade kaupa välja kokku 3250 eurot. N.L.le väitsid tütred, et raha kulus korteri vannitoa ja köögi remondiks (v.a ühekordne makse summas 150 eurot). N.L. ei ole omal initsiatiivil korteri remonti tellinud, kokku leppinud ega soovinud. Remont teostati laste initsiatiivil, kes seda korterit aeg-ajalt ka ise kasutasid. OÜ Xxxxxxxx arve ei tõenda vastuhagis väidetud kokkulepete olemasolu poolte vahel. Samuti ei tõenda nimetatud arve remonditööde tegemist N.L.le kuuluvas korteris ega väidetavate remonditööde mahtu. Ka ei tõenda arve selle tasumist I. L. poolt. I.L. ei ole tõendanud, et ta on N.L. korteri remondiks kulutusi teinud (nt oleks olnud võimalik esitada vastavaid kulusid tõendavaid dokumente, eelkõige I. L. pangakonto väljavõtted vastavast perioodist). Selliseid tõendeid I.L. esitanud ei ole. Millest järeldub üheselt, et I.L. ei ole mingeid kulusid kandnud. I.L. on tegelikkuses N.L. raha eest teostatud remondi esile toonud ja ennast selle töö tasujaks
nimetanud üksnes eesmärgiga vabaneda lepingulistest kohustustest N.L. ees. I.L. ei ole 10 aastat näidanud üles vähimatki huvi selle vastu, kas ja kuidas N.L. hakkama saab. Seetõttu on väide, et pooled leppisid kokku korteri remondis ja et I.L. selle eest maksab ning et pooled oma nõuded tasaarvestavad, puhas väljamõeldis, millel ei ole tegelikkusega mingit pistmist. Kui pooled oleksid sellise kokkuleppe sõlminud, oleks see kindlasti toimunud kirjalikus vormis, kuna mingisuguseid „usalduslikke suhteid“ poolte vahel ei olnud. N.L. vaidleb vastu ka vastuhagis esitatud alternatiivsele, VÕS §-le 1028 tuginevale nõudele. N.L. vastuväited alternatiivsele nõudele kattuvad põhinõude kohta esitatud vastuväidetega. Pooltel ei olnud kokkulepet remonditööde tellimise ega I. L. poolt rahastamise kohta; korteri remondi eest on tasunud N.L. ise (oma tütarde vahendusel); täielikult on tõendamata, et I.L. on väidetava summa (4101,97 eurot) üldse tasunud ning selle summa seos N.L.le kuuluva korteriga. Kuna I.L. ei ole vastuhagi aluseks olevaid asjaolusid tõendanud, ei ole N.L.l võimalik esitada vastuhagile täielikke ja lõplikke vastuväited. N.L.l kui kostjal puudub iseenesest kohustus esitada I. L. paljasõnaliste väidete ümberlükkamiseks omapoolseid tõendeid. N L. palub jätta asjas vastuhagi läbi vaatamata; vastuhagi menetlemise jätkumise korral jätta vastuhagi täielikult rahuldamata ja kõik vastuhagi menetlemisega seotud kohtukulud jätta I.L. kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.N.L. esitas hagis kostja I.L. vastu järgmised nõuded: 1) poolte ühisvara jagamise lepingus kokkulepitud rahalise kohustuse perioodil 01.01.2013 – 31.12.2015 täitmata jätmisest tuleneva võlgnevuse 2889,14 euro väljamõistmise nõue; 2) sellelt võlalt perioodi eest 25.06.2013 – 22.01.2016 seadusjärgses määras arvestatud ja hagiavalduse esitamise päevaga sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 283,42 euro ja edasi kuni täitmiseni samas määras protsendina põhivõlalt viivise väljamõistmise nõue; 3) poolte ühisvara jagamise lepingust tuleneva, tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse täitmise nõudena N.L.le kuuluva eluasemega seotud kommunaalteenuste eest vastavalt teenuse osutajate poolt esitatud arvetele (s.o arvetel näidatud summades ja maksetähtajaks) hüvitise väljamõistmise nõue kuni I.L. surmani või kuni N.L. uuesti abiellub. 4) elatise väljamõistmise nõue 95,84 eurot kuus.
2.Kostja I.L. vastuhagis nõuab N.L.lt 4101,97 euro väljamõistmist pooltevahelise lepingulise kohustuse täitmisena või alternatiivselt juhul, kui lepingulise kohustuse olemasolu tõendamist ei leia, alusetu rikastumise sätete alusel. Samuti I.L. taotleb N.L.lt välja mõista seadusjärgses määras viivis protsendina põhivõlast alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
3.Kohus, tutvunud esitatud kirjalike seisukohtadega, arutanud asja menetlusosalistega kohtuistungitel ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leiab, et N.L. hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. I. L. vastuhagis esimese eelistuse nõue tuleb jätta läbi vaatamata ja alternatiivsetel alustel esitatud nõue jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu.
4.Kohus tuvastas järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - N.L. ja I.L. abielu sõlmiti xx xx xxxx.a ning lahutati xx xx xxxx.a. - xx xx xxxx sõlmisid N.L. ja I.L. notariaalselt tõestatud vormis ühisvara jagamise lepingu. Lepinguga jagati poolte ühisvara selliselt, et N.L. lahusvaraks jäi korteriomand xxxxxxxx xxx x – xx, xxxxx väärtusega 300 000 krooni; I.L. lahusvaraks jäi kinnistu XXXX XX Xxxxxx xxxxs xxxxx xxxxxx xxxxxxxx (väärtusega 240 000 krooni), 1/3 mõttelist osa Xxxxxxxxx kinnistust Xxxxxxxx xxxxs xxxx xxxxxx xxxxxxxxx (100 000 krooni) ja 1/3 mõttelist osa Xxxxx kinnistust Xxxxxx xxxxs xxxx xxxxxx xxxxxxxxx (300 000 krooni). - ühisvara jagamise lepingu punktis 3.3. leppisid pooled kokku, et I.L. kohustub tasuma kõigi N.L.le kuuluva eluasemega seotud teenuste (kommunaalmaksed jne) eest vastavalt esitatud dokumentidele kuni I.L. surmani või kuni N.L. uuesti abiellub. - alates 2012.a maist ei ole I.L. lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks hagejale makseid teinud, v.a 500 eurot 10.07.2014.
- N.L. ei ole uuesti abiellunud. - ühisvara jagamisel N.L. lahusvaraks jäänud korteriomandis, aadressil xxxxxxxx xxx x—xx, xxxxxx tehti 2013.a esimesel poolaastal remonti; - 2013.a esimesel poolaastal (05.01.2013 – 02.06.2013) on N.L. arvelduskontolt poolte tütre A.S. arvelduskontole üle kantud 100 eurot ja teise tütre K. L. arvelduskontole 1850 eurot. - N.L.l on abielu ajal, alates 26.08.2005 tuvastatud 80% töövõimetus, talle on määratud raske puue ning ta saab töövõimetuspensioni ja sotsiaaltoetust. Sotsiaalkindlustusameti 16.09.2005 otsuse nr 927 ja 08.02.2012 otsuse nr 12752/7 lisa seisuga 01.01.2015 kohaselt oli perioodil 01.04.2015 – 30.06.2017 määratud pension 241,29 eurot ja perioodiks 30.06.2014 – 30.06.2017 oli määratud puudega tööealise inimese toetus summas 53,70 eurot kuus. - Sotsiaalkindlustusameti 28.06.2017 vastuse nr 6.SP-9/10882 kohaselt N.L.le on makstud alates 22.01.2016 töövõimetuspensioni kogusummas 4346,13 eurot ja sotsiaaltoetust kogusummas 912,90 eurot. - 19.06.2017 Eesti Töötukassa otsusega nr TVH/17/026055 (III kd, lk 33-34) on N.L.l tuvastatud puuduv töövõime alates 10.05.2017 kuni vanaduspensionieani. - 21.06.2017 Eesti Töötukassa otsusega nr TVT/17/024630 (III kd, lk 37 – 38) on N.L.le määratud töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest 11,82 eurot ehk keskmiselt 359,53 eurot kuus (11,82 eurot x 365 päeva/12 kuud). - N.L.le kuulub abielu ühisvara jagamise lepingu alusel xxxxxx, Xxxxxxxx xxx x-xx asuv korteriomand (registriosa nr xxxxxxx) ning pärimise teel P.A. tütar B. (pärimisõiguse tunnistus koos tõlkega II kd, lk 92 – 93, omandi 07.09.1998 riiklikult registreerimise tunnistus nr 062151 tõlkega II kd, lk 98 – 99) omandatud 1⁄2 elamust asukohaga xxxxxxxx, xxxxx-xxxxxxxxx xxxxxx, xxxxx xxxx, xxxx xxxxxxxxxxxxxx xx xx. - Samuti on N.L. xxxxxxxx, xxxxx-xxxxxxxxx xxxxxxxx, xxxxx xxxxxx, aadressil xxxx xxxxxxxxxxxxxxx xx xx asuva elamu teise poole pärija koos vennapojaga S.T.: elamu ülejäänud 1⁄2 osa omanikuks olnud J.T. (N.L. vend) surma järel on N.L. ema A.T. loobunud pärimisõigusest N.L. kasuks (loobumisavaldus II kd, lk 94 – 97). J. T. päritud elamu osa kohta pärimisõiguse tunnistust kohtule esitatud ei ole, kuid notari 24.04.2012 teatest (II kd, lk 88 – 89) nähtuvalt on pärimismenetlus algatatud N.L. vennapoja S.T. pärandi vastuvõtmise avalduse alusel ning eelduslikult kuulub J.T. pärandvaraks olnud 1⁄2 osa elamust võrdselt N.L.le ja vennapojale. - 15.01.2013 on N.L.le välja makstud notari deposiidist 890 379 rubla (kassa väljaminekuorder nr 300, II kd, lk 86-87) xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx aktsiate väljaostu tasu.
5.Eelmises punktis nimetatud asjaolude üle asjas vaidlust ei ole. Pooled vaidlevad ühisvara jagamise lepingust tuleneva I.L. kohustuse täitmise üle. I.L. tunnistab ühisvara jagamise lepingust tuleneva kohustuse olemasolu, kuid tema arvates on kohustus poolte kokkuleppel tasaarvestatud kostja poolt hageja korteris tehtud remondi maksumusega 4101,97 eurot. Kostja arvestuste kohaselt peaks tasaarvestatud summaga olema kaetud hageja korteriga seotud kulude hüvitamise kohustus kuni 2016.a märtsini (kaasa arvatud). Kostja 21.06.2017 kohtuistungil (II kd, lk 195) võttis kulude hüvitamise nõude osas hagi õigeks alates 2016.a aprillist sissenõutavaks muutunud kohustuse osas. N.L. eitab kostja väidetud kokkuleppeid ja tasaarvestust; N.L. tunnistab, et tema korteris tehti remonti, kuid, remonti tegid hageja tütred enda initsiatiivil hageja enda raha eest, hagejal korteri remonti vaja ei olnud. Lisaks ei ole hageja hinnangul tõendatud, et tema korteris on kõiki kostja väidetud töid tehtud, tõendamata on tööde maksumus ning kostja poolt tööde eest tasumine. Pooled vaidlevad ka N.L. abivajaduse ja elatise nõude põhjendatuse üle. Kostja I.L. on seisukohal, et N.L.l on piisavalt vara, sh kinnisvara xxxxxxxx, enda kulutuste katmiseks. N.L. väidetel elab xxxxx linnas asuvas elamus tema hooldamist vajav ema, N.L.le kaasneb elamuosa omandiõigusega üksnes täiendavaid kulusid, elamuga seotud otsuste tegemiseks ja venna järel pärimise vormistamiseks ei ole kaaspärija olnud kättesaadav. Samuti on pooltel vaidlus selle üle, kui suur on xxxxxxxxxxxxxxxxx aktsiate eest saadud summa tegelik väärtus eurodes ning kas tegemist on rahaga, mida elatise nõude lahendamisel saab arvestada N.L. vara või sissetulekuna.
N.L. sõnul sai ta aktsiatest ca 10 000 eurot ja on selle kasutatud oma voodihaige ema hooldamiseks xxxxxxxx, rahast on järgi 1000 eurot (august 2016.a seisuga).
6.N.L. elatise nõue Hageja nõuab kostjalt elatist põhjusel, et hageja ei ole oma terviseseisundi tõttu võimeline täiendavat sissetulekut hankima ja hageja töövõime vähenes abielu ajal. Hagejal tuvastati 80% töövõimekaotus 2005.a ja poolte abielu lahutati xxxx.a, s.o enne praegu kehtiva perekonnaseaduse (PKS) 01.07.2010 jõustumist. PKS § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. PKS § 213 näebki erisusena ette, et kui abielu lahutati enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse abikaasa ülalpidamisnõudele varem kehtinud õigust. See ei puuduta abikaasade vahel sõlmitud kokkuleppeid ülalpidamise kohta.
7.N.L. ja I.L. vahel ei ole kokkulepet abikaasa ülalpidamise kohta. Seega vastavalt PKS §-ile 213 tuleb N.L. elatise nõudele kohaldada poolte abielu xx xx xxxx (abielulahutuse tunnistus I kd, lk 12) lahutamise ajal abikaasa ülalpidamisnõudele kehtinud õigust. Sel ajal reguleeris perekonnaõigust 01.09.1994 jõustunud ja kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseadus (edaspidi nimetatud PKS(1994)). PKS(1994) § 22 nägi ette, et abivajaval töövõimetul lahutatud abikaasal on õigus saada endiselt abikaasalt ülalpidamist, kui ta muutus töövõimetuks abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Sama paragrahvi 3.lõike järgi juhul, kui abielu on kestnud vähemalt 25 aastat, on lahutatud abikaasal õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist ka siis, kui abivajav abikaasa muutus töövõimetuks kolme aasta jooksul pärast abielu lahutamist ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. PKS(1994) § 23 lg-st 1 tuleneb, et juhul, kui lahutatud abikaasa ei täida käesoleva seaduse §-is 22 sätestatud ülalpidamise kohustust, mõistab kohus elatise lahutatud abikaasa ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi abikaasa varalisest seisundist ja abivajadusest. Sarnaselt reguleerib lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustust ka kehtiva, 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse 2. jagu – lahutatud abikaasa on õigustatud ülalpidamist saama, kui ta oma vanuse või oma terviseseisundi tõttu ei suuda pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli olemas abielu lahutamise ajaks või ajaks, mil lõppes õigus saada teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist muul seaduses sätestatud alusel (PKS § 73 lg 1). Ka kehtiva seaduse kohaselt arvestatakse ülalpidamise suuruse määramisel abikaasade varalist seisundit (PKS § 74 lg 1 ja § 76). Hageja ise on hagiavalduses viidanud kehtiva perekonnaseaduse normidele. Kohus möönab, et ei ole pooltega arutanud hageja elatise nõudele varasema perekonnaseaduse kohaldumist. Kohus leiab aga, et kuivõrd lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustuse tekkimise alused on mõlemas perekonnaseaduses sarnased, kohus on pooltega nõude rahuldamise eelduseid ja tõendamiskoormust arutanud, siis kohtu hinnangul ei ole eelmise perekonnaseaduse kohaldumise välja toomata jätmine oluline viga ning ei ole vajalik asjaarutamise uuendamine TsMS § 437 p 1 alusel.
8.Tsiteeritud õigusnormidest tulenevalt peab kohus N.L. elatise nõude rahuldamise eeldusena (lisaks vaidluse all mitteolevatele või tõenditega kindlaks tehtud asjaoludele, et hageja 80% töövõimekaotus tekkis abielu ajal ning käesolevaks ajaks tal töövõime puudub) kindlaks tegema hageja tegeliku abivajaduse ning seejärel hindama I.L. võimet lahutatud abikaasale ülalpidamist anda. Selleks tuleb hinnata poolte majanduslikku olukorda.
9.Kohus leiab, et hageja abivajadus ei ole asjas tõendamist leidnud. Kohus nõustub kostja vastuväidetega, et hagejal on või on olnud piisavalt sissetulekut ja vara enda vajaduste rahuldamiseks ning hageja väidetav materiaalne abivajadus on tingitud tema enda valikutest oma vara ja sissetulekute kasutamisel, mitte töövõimekaotusest. Hageja sissetulekuks on töövõimetuspension ja puudega tööealise inimese sotsiaaltoetus. Pensioni ja toetuse määramise otsuste (I kd, lk 108 – 109) kohaselt oli 30.06.2014 kuni
30.06.2017 hageja töövõimetuspensioni suuruseks 241,29 eurot kuus ja sotsiaaltoetuse suuruseks 53,70 eurot kuus, kokku 294,99 eurot kuus. Sellest sissetulekute suurusest on lähtutud ka hagiavalduses. Sotsiaalkindlustusameti 28.06.2017 teatise (III kd, lk 30) kohaselt on N.L.le alates 22.01.2016 makstud töövõimetuspensioni kogusummas 4346,13 eurot ja sotsiaaltoetust kogusummas 912,90 eurot, kokku 5259,03 eurot, mis sellesse perioodi jääva 17 kuu peale jaotatuna teeb hageja sissetulekuks keskmiselt 309,35 eurot kuus. Sellest toetuse osa 53,70 eurot kuus on olnud muutumatu (17 kuud x 53,70 € = 912,90 €), keskmine pensioni suurus alates hagi esitamisest on 255,65 eurot kuus. Alates 01.07.2017 makstakse hagejale töövõimetoetust 11,82 eurot kalendripäeva eest. Sõltuvalt kalendripäevade arvust on toetuse summa kuus 330,96 eurot – 366,42 eurot. Hageja igakuised tavapärased kulud on hagiavalduse kohaselt kokku 390,83 eurot, arvestamata korteri kasutamisega seotud kulusid, mida ühisvara jagamise lepingu kohaselt peab tasuma kostja. Hageja nõutav elatis 95,84 eurot on tema kulude summa 390,83 euro ja sissetulekute summa 294,99 euro vahe.
10.Kostja vaidleb vastu hageja kuludele vesivõimlemine 40 eurot, massaaž 40 eurot, psühholoog 20 eurot, huviringide tasu 12 eurot kuus. Hageja väidetel on need kulutused talle isiklikus rehabilitatsiooniplaanis ette nähtud teenustele. Kohus leiab, et hagejal selliste kulude olemasolu ei ole tõendatud. Kohus on korduvalt selgitanud kulude tõendamise vajadust, kuid hageja ei ole väidetud teenuste kasutamise ja huviringides osalemise ega nendega seotud kulude olemasolu või suuruse kohta tõendeid esitanud. Hageja ei pidanud võimalikuks ka isiklikult kohuistungitest osa võtta ega kohtule selgitusi anda. Hageja kulusid ja tema poolt teenuste kasutamist ei tõenda hinnakirja väljatrükk Estonia Resort Hotel & Spa veebilehelt (I kd, lk 120 – 122). Hagiavaldusest ega sellele lisatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks talle 2011.a koostatud ja kuni 01.03.2016 kehtinud isiklikus rehabilitatsiooniplaanis (I kd, lk 110 – 119) soovitatud ja hageja kulude nimekirjas nimetatud teenuseid (massaaž, vesivõimlemine, psühholoog) üldse kasutanud. Hagiavalduses ei ole täpsustatud, millistes tasulistes huviringides hageja osaleb. Hageja esindaja sõnul tegeleb hageja praegu usuküsimustega ning sellega kaasnevad kulud. Kohtu hinnangul ei ole tegemist huviringiga ega kuluga, mida arvestada hageja ülalpidamisvajaduse väljaselgitamisel. Kohus möönab, et hagejale võib tema tervisliku seisundi tõttu olla vajalik ja ta tõenäoliselt käib psühhiaatri ja/või psühholoogi vastuvõtul, kuid hageja ei ole vastuvõttudel käimist tõendanud ega põhistanud, et need konsultatsioonid on tema jaoks tasulised. Hageja enda sõnul viibib seoses oma ema hooldamisega palju aega xxxxxxxx, seega ei saa psühholoogi konsultatsioonid olla ka igakuised.
11.2013.a xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx aktsiate võõrandamisest saadud vahendite arvel oli hagejal piisavalt vahendeid oma vajaduste rahuldamiseks. Seega oli hagejal vahendeid ka enda vajalike rehabilitatsiooniteenuste eest tasumiseks ning tal oleks võimalik vastavate kulude olemasolu tõendada. Hagejal on õigus otsustada, kas soovitatud teenuseid kasutada ja kuidas enda raha kasutada. Kuna hageja ei ole rehabilitatsiooniteenuste kulude kohta tõendeid esitanud, tuleb järeldada, et hageja igakuiste tavapäraste vajaduste hulka kulud vesivõimlemisele, massaažile ja psühholoogi teenusele tegelikult ei kuulu. Lisaks hageja väidab, et ta viibib palju aega xxxxxxxx ema hooldades. Seega ei ole hagejal mitte piisavate sissetulekute puudumise tõttu, vaid eelkõige temast endast tingitud muudel põhjustel võimalik Eestis regulaarselt rehabilitatsiooniteenuseid kasutada. Hageja ei ole tõendanud, et ta käib massaažis, vesivõimlemises või psühholoogi juures Xxxxxxxx, samuti ei ole toonud välja nende teenuste hinda Xxxxxxxx. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja kuludest välja jätta vesivõimlemise kulu 40 eurot, massaažikulu 40 eurot, psühholoogi kulu 20 eurot ja huviringide kulu 12 eurot. Seega hageja põhjendatud vajaduste rahuldamiseks kuluv summa on 278,83 eurot kuus, mis on kaetud ka tema enda pensioni ja sotsiaaltoetustega. Sõltumata hagejal muu vara olemasolust, on hageja sissetulekud tema kulude katmiseks piisavad ning hageja ei vaja enda ülalpidamiseks abi. Elatise
nõue lahutatud abikaasa vastu ei ole seetõttu põhjendatud.
12.Isegi juhul, kui hageja kulud ületavad tema igakuiseid sissetulekuid hagis näidatud ulatuses, on hagejal piisavalt muud vara, mille arvelt enda kulusid katta. Hageja sai 15.01.2013 xxxxxxxxxxxxxxxxx aktsiate võõrandamise eest raha 890 379 rubla. Hageja pangakonto väljavõttest (II kd, lk 160 pöördel) nähtuvalt oli 31.01.2013 rubla vahetuskurss pangas 1 RUB = 0,02462 EUR. Kostja esitatud valuutakursside ajaloo väljatrüki (toimikus II kd, lk 174 – 178; elektrooniliselt kättesaadav www.currencywatch.co.ik/best-euro-exchange-rates/) kohaselt 15.01.2013 pankadevahelise turu avanemisel oli kurss 1 EUR=40.5069 RUB ja sulgumisel 1 EUR=40.3031 RUB. Seega hageja sai xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx aktsiate müügist raha vähemalt 21 921,13 eurot. Hageja väidetel kasutas ta rublade eurodeks vahetamisel väimehe R. S. abi ning viimaselt laekus 30.07.2013 N.L. arvele 9150 eurot, millest 16.08.2016 seisuga (s.o 8 kuud pärast hagi esitamist) oli alles 1070,86 eurot. Hageja esindaja väidetel sai hageja aktsiate hinna rublades sularahas, mis toodi sularahana Eestisse, vältimaks xxxxxxxx pangamaksusid. Hageja ei ilmunud kohtusse ega andnud ka esindaja kaudu täiendavaid selgitusi, mismoodi rublad Eestisse väimehe kätte jõudsid. Samas nähtub hageja Swedbank’i konto väljavõttest (II kd, lk 160 pöördel), et 04.02.2013 ehk paar nädalat pärast aktsiate müügiraha hagejale väljamaksmist, on hageja kontole Swedbank AS-is laekunud 10 000 eurot välisriigi pangas asuvalt tema enda pangakontolt nr xxx selgitusega „xxxxxxxx xxxxxxx“ (tõlkes „osaline ülekanne“), makselt on pank arvestanud välismakse tasu 5,75 eurot. Seisuga 28.10.2015, s.o 3 kuud enne hagi esitamist, oli hageja pangakonto jääk 5860,66 eurot. Eeltoodu alusel on põhjendatud ka kostja vastuväited, et hageja ei ole kohtule avaldanud kõiki oma varasid ega ole esitanud kõikide pangakontode väljavõtteid. Hagejale kuulub ka kaasomandi osana osa elamust Xxxxxxxx xxxxx linnas, seejuures hageja on elamust suurema osa (eelduslikult 3⁄4) omanik. Hageja abivajadust ei põhjenda väited, et elamus elab tema ema ning et omandiga kaasnevad hagejale üksnes täiendavad kulud. Kostjalt elatise väljamõistmisega jääksid hageja Xxxxxxxx asuva kinnisvaraga seotud kulud kaudselt kostja kanda, mis on vastuolus lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustuse eesmärgi ja sisuga. Hageja abivajadus ja kostja ülalpidamiskohustus ei sõltu sellest, mil viisil hageja otsustab enda kinnisvara majandada.
13.Kohus nõustub kostja vastuväidetega, et hageja abivajadus ei ole põhjendatav hageja väidetud asjaoluga, et suurema osa xxxxxxxxxxxxxxxxx aktsiate eest saadud rahast on hageja kulutanud oma ema ülalpidamiseks ja hooldamiseks. Perekonnaseaduses sätestatu kohaselt ei ole hageja kohustatud teisi täisealisi isikuid üleval pidama ulatuses, milles selle tõttu kannatab tema võime ennast üleval pidada. Seetõttu ei oma asjas tähtsust, kui suur on hageja ema enda pension ja toetused ning kui suuri kulutusi on hageja ema hooldamiseks oma vara arvel teinud. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt ülalpidamist põhjendusega, et hageja enda vara kulub ema ülalpidamiseks. Kostja ei ole kohustatud hageja ema ülal pidama, kostjale ei saa hageja ema ülalpidamise kohustust panna ka kaudselt. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et õigus nõuda lahutatud abikaasalt elatist tekib üksnes siis, kui abikaasal ei ole endal sissetulekut või vara, mille arvel end ülal pidada. Praegusel juhul on tõendatud, et hagejal on enda tavapäraste väljaminekute katmiseks piisavalt sissetulekut ja vara. Kui hageja on otsustanud enda vajaduste väidetava rahuldamata jäämise hinnaga täita moraalset kohustust hoolitseda oma eaka ema eest, ei anna see õiguslikku alust nõuda elatist kostjalt. Kohus jätab elatise nõude rahuldamata.
14.Kuna kohus hageja abivajadust ei tuvastanud ning jätab seetõttu elatise nõude rahuldamata, puudub vajadus analüüsida kostja väiteid, et tema majanduslik olukord ei võimalda hagejale elatist maksta.
15.Ühisvara jagamise lepingust tuleneva võlgnevuse tasumise ja lepingust tulenevate korduvate kohustuste täitmise nõuded ning kostja vastuhagi. Kostjal on xx xx xxxx ühisvara jagamise lepingu (I kd, lk 13 – 19) punkti 3.3. kohaselt kohustus tasuda „kõigi N.L.’ile kuuluva eluasemega seotud teenuste (kommunaalmaksed jne) eest
vastavalt esitatud dokumentidele kuni I.L.’i surmani või kuni N.L. uuesti abiellub“. Asjas ei ole vaidlust, et hagetaval perioodil - alates jaanuarist 2013 kuni detsembrini 2016 – on kostja tõendatult tasunud hagejale 500 eurot ning hageja arvestuste kohaselt võlgneb kostja hagejale kokku 2889,14 eurot. Hageja on detailselt välja toonud kuude kaupa korteriühistule ja Eesti Energiale tasutud summad. Tabelisse kantud summade õigusust tõendavad lisatud Korteriühistu xxxxxxxxx xxx x ja Eesti Energia AS poolt hagejale adresseeritud arved. Ka hageja pangakonto väljavõttest nähtuvad maksed Eesti Energiale ja korteriühistule (väljavõte on esitatud seisuga 28.10.2015).
16.Kostja tunnistab lepingust tuleneva kohustuse olemasolu, kuid kostja väidetel lähtus ta teadmisest, et vastavalt poolte kokkuleppele on kohustus summas 4101,97 eurot tasaarvestatud kostja poolt kostja korteri remondiks 2013.a tehtud kuludega, mistõttu ei ole kostja alates 2012.a hagejale lepingu alusel regulaarselt makseid teinud. Hageja poolt 2013 – 2015 kulude kohta esitatud andmete alusel arvestab kostja hageja korteri keskmiseks kuluks kuus 100 eurot ning seega katab tasaarvestus kostja lepingulise kohustuse kuni 2016.a märtsikuuni (kaasa arvatud). Sellele asjaolule tuginedes esitas kostja ka vastuhagi: kui tasaarvestust ei ole, taotleb kostja remondi maksumuse hagejalt välja mõista lepingulise kohustuse täitmisena või alternatiivselt, kui pooltevaheline kokkulepe tõendamist ei leia, siis alusetu rikastumise sätete alusel.
17.Esmalt kohus märgib, et kostja väidetel seisnes poolte kokkuleppest tulenev hageja lepinguline kohustus kohustuses tasaarvestada kostja poolt hageja korteri remondiks tehtud kulude summa ühisvara jagamise lepingust tuleneva kostja kohustusega tasuda hageja korteriga seotud kommunaalteenused jm kulud vastavalt korteriühistu ja teenuse osutajate arvetele. Seega väidetavast tasaarvestuse kokkuleppest ei tulnud hagejale lepingulist kohustust maksta kostjale remondi maksumus välja rahas. Kostjal omakorda ei olnud hageja korteris tehtava remondi kulude enda kanda võtmiseks muud huvi, peale nõuete tasaarvestuse. Seega, kui kohus tuvastab, et poolte vahel oli kostja väidetud kokkulepe, ei ole kostjal õiguslikku alust nõuda hagejalt remondikulud ulatuses rahasumma väljamõistmist, vaid kostja saaks üksnes kulusid tasaarvestada enda kohustusega hageja ees. Tasaarvestamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele ning see ei vaja kehtima hakkamiseks teise poole nõusolekut. Riigikohus on mitmetes lahendites märkinud, et tasaarvestuse tuvastamiseks ei ole vajalik vastuhagi esitamine, piisab tasaarvestuse vastuväitest. Kui tasaarvestuse kokkulepe tõendamist ei leia, puudub poolte vahel ka lepinguline suhe, mille täitmiseks I.L. saaks hagejalt remondikulude hüvitamist nõuda. Seega pooltevahelisele kokkuleppele ja tasaarvestussuhte olemasolule tugineva vastuhagi põhinõude osas ei ole I.L. õiguste rikkumine üldse võimalik, eeldades esitatud faktiliste väidete õigsust ning selles osas oleks kohus pidanud jätma vastuhagi TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata. Kuna kohus on vastuhagi siiski täies ulatuses menetlusse võtnud, tuleb TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata vastuhagis esimese eelistusena esitatud nõue mõista N.L.lt I.L. kasuks välja 4101,97 eurot lepingulise kohustuse täitmisena.
18.Hageja eitab kostjaga korteri remondi ja tasaarvestuse kokkulepete sõlmimist ja väidab, et tema remonti ei soovinud, remonti korteris tehti hageja kulul, hageja loal tütred võtsid tema arvelt selleks raha; remonti võisid kostjalt tellida lapsed; kostja pääses korterisse sisse, sest lastel olid võtmed olemas (vt hageja esindaja selgitused 31.05.2016 eelistungil, I kd, lk 200). Hageja on samuti menetluse jooksul tuginenud sellele, et töid ei ole tehtud kostja esitatud hinnapakkumises näidatud mahus, korteris tehtud remont ei maksnud kostja väidetud summat, kostja poolt tasumine ei ole tõendatud.
19.Kostja taotles enda vande all ülekuulamist, et tõendada hagejaga suulise kokkuleppe sõlmimist, kostjal remondiks raha olemasolu ning OÜ Xxxxxxxx arve kostja poolt tasumist. Hageja 24.08.2016 eelistungil esindaja kaudu taotles tingimuslikult hageja vande all ülekuulamist, kuna kostja on taotlenud enda ülekuulamist vande all. Samas hageja vaidles vastu kostja vande all ülekuulamise taotlusele. Kohus 21.06.2017 protokolli kantud määrusega jättis kostja taotluse enda vande all ülekuulamiseks rahuldamata, hageja ise istungitest osa võtta ei soovinud ning hageja esindaja teatas, et hageja on loobunud enda vande all ülekuulamise
taotlemisest. Enda väidete tõendamiseks tütarde tunnistajatena ülekuulamist hageja ei taotlenud. Hageja esindaja menetluses viitas võimalusele taotleda kohtu abi remondi maksumuse erapooletu hindamisakti saamiseks, kuid sellist taotlust siiski kohtule ei esitanud. Kostja omakorda on nimetanud võimalust tõendada remondiga seotud asjaolusid OÜ Xxxxxxxx töötajate ütlustega, kuid konkreetset taotlust tunnistajate ülekuulamiseks ei ole esitanud. Pooled 21.06.2017 kohtuistungil kinnitasid, et nad on kõik soovitud tõendid esitanud ja neil midagi lisada ei ole. Hageja esindaja nõustus, et kohus ise teeks täiendava päringu hageja pensioni suuruse täpsustamiseks.
20.Asjas ei ole tõendeid, mis üheselt kinnitaksid pooltevahelist suulist kokkulepet remondi tegemise ja kulude tasaarvestuse kohta. Kostja väidetel sõlmiti kokkulepe 2012.a sügisel, hageja kiitis remondi hinnapakkumise heaks ja oli nõus selle maksumuse tasaarvestamisega. Hageja eitab hinnapakkumise saamist, hageja sai selle alles kohtumenetluses ning esindaja sõnul soovis siis kohe, et töödele tehtaks ekspertiis. Kokkuleppe olemasolu ja remondimaksumuse tõendamine on TsMS § 230 lg 1 kohaselt nendele asjaoludele tugineva kostja kohustus. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud OÜ Xxxxxxxx hinnapakkumise (II kd, lk 27-28), mille koostamise kuupäevaks on märgitud „november 2012“, ning 29.05.2013 kuupäevaga vormistatud, kostjale adresseeritud OÜ Xxxxxxxx arve (I kd, lk 179) selgitusega „remonttööde eest objektil xxxxxxxx xxx x – xx“. Hinnapakkumisel ja arvel summad kattuvad sendi täpsusega, mõlemad dokumendid on koostatud elektrooniliselt ning arvele on trükitud tekst „Tasutud sularahas“, mis annab alust kahtlusteks, et dokumendid on tagantjärele koostatud. Kahtlusi süvendab asjaolu, et 29.05.213 kuupäevaga arve on vormistatud OÜ Xxxxxxxx blanketile, mille jaluses on OÜ Xxxxxxxx arvelduskonto märgitud rahvusvahelise pangakonto numbrina (IBAN). Teadaolevalt toimus Eestis üleminek IBAN-formaadis kontonumbritele alates 01.02.2014, kui jõustus Euroopa Liidus ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) määrus nr 260/2012. Kuigi rahvusvaheliste maksete puhul kasutati IBAN-formaati ka varem, on OÜ Xxxxxxxx majandusaasta aruannete kohaselt tegutsenud ainult Eestis (ka Xxxxxxxx OÜ hinnapakkumisel on arvelduskonto ilma IBAN-numbrita). Samuti ei ole tõenäoline, et välispartneritega suheldes oleks OÜ Xxxxxxxx kasutanud eestikeelset blanketti (mh puudub blanketil märgitud telefoninumbril Eesti suunakood). Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul enam kui põhjendatud hageja kahtlused, et OÜ Xxxxxxxx arve on koostatud tagantjärele. Kohus on seisukohal, et kuna arvest saab järeldada, et see on koostatud pärast 01.02.2014, ei tõenda esitatud arve, et OÜ Xxxxxxxx „november 2012“ kuupäevaga vormistatud hinnapakkumist ka tegelikult realiseeriti (eeldusel, et hinnapakkumine koostati sellel näidatud ajal). Hinnapakkumise kehtivusajaks on 30 päeva, kuid kostja viimaste seisukohtade järgi tehti remonttöid 2013.a esimeses pooles ajal, mil hageja ise viibis Xxxxxxxx. Hageja pangakonto väljavõtetest nähtuv hageja pangakaardi kasutus tõendab, et 2012. novembrist kuni 2013.a jaanuari alguseni viibis hageja Eestis. Seega tööde tegeliku alustamise ajaks OÜ Xxxxxxxx hinnapakkumine enam ei kehtinud. Kostja ei ole tõendanud, et tema ja OÜ Xxxxxxxx vahel ka tegelikult sõlmiti (suuliselt või kirjalikult) töövõtuleping hageja korteris remondi tegemiseks.
21.Lisaks on kostja ise tööde tegemise aja ja arve tasumise kohta andnud vastakaid seisukohti, mis samuti süvendab kahtlusi kostja väidete tõepärasuses remondi tegemise ja kulude tasaarvestamise kokkulepe olemasolu ning arves-hinnapakkumises kajastatud remonttööde OÜ Xxxxxxxx poolt tegemise ja kostja poolt nende tööde eest tasumise kohta. 24.05.2016 esimeses vastuses hagile (I kd, lk 166) on märgitud, et OÜ Xxxxxxxx tegi hageja korteris kostja tellimusel töid perioodil 2012 – 2013, kostja sai arve 29.05.2013 (vastuses on kostja esindaja sõnul ekslikult märgitud arve väljastamise aastaarvuks 2016) ja tasus selle samal päeval sularahas. 24.08.2016 istungil (II kd, lk 65) kostja väitis aga, et remonttöid tehti periooditi jaanuarist maini 2013, 29.05.2013 esitatud arve tasuti sularahas nädal pärast arve esitamist.
22.Samuti on kostja väited vastuolus asjas esitatud tõenditest nähtuvate asjaoludega. Kostja väidetel leppis ta hagejaga remondi tegemises ja kulude tasaarvestuses kokku 2012.a sügisel ning seetõttu hageja ei esitanud enam kostjale tasumiseks korteri arveid. Kostja ei ole aga ühisvara
jagamise lepingust tulenevaid kohustusi täitnud maist 2012 (v.a. üks makse 2014). Kostja ei ole väitnud, et tasaarvestus hõlmas enne kokkulepet tasumata makseid. Kostja arvestustest järelduvalt algas tasaarvestuse periood 2012.a novembrist - kostja tasaarvestas remondikulude summa 4101,97 eurot arvestusega 100 eurot kuus seega tasaarvestas kostja ca 41 kuu (ehk 3 aastat ja 5 kuu) maksed. Kuna kostja leiab, et tasaarvestus hõlmab ka 2016.a märtsikuu kulusid, pidi tasaarvestus algama 3 aastat ja 5 kuud varem ehk 2012.a novembrist.
23.Siinkohal väärib märkimist, et kostja tähtaegselt hagile ei vastanud. Kostja sai hagiavalduse lisadega ja 09.02.2016 menetlusse võtmise määruse, millega kostjale anti hagile vastamiseks 14päevane tähtaeg, isiklikult allkirja vastu kätte 19.02.2016 (I kd, lk 156), seejärel sai kostja isiklikult kätte kohtukutse 01.04.2016 (I kd, lk 162), kuid esitas lepingulise esindaja vahendusel kirjalikud vastuväited alles 24.05.2016 (samal päeval esitas ka vastuhagi). Asjaolud, et kostja teatas kohtule tasaarvestatava nõude olemasolust ja tasaarvestuse kokkuleppest rohkem kui kolm kuud pärast hagiavalduse kättesaamist ning esitas nõude olemasolu tõendamiseks üksnes enda pikaajalise koostööpartneri OÜ Xxxxxxxx arve, millest ei nähtunud tööde maht, lubab järeldada, et tasaarvestuse vastuväide on kunstlikult konstrueeritud, remonttööde arve on tagantjärele koostatud, mistõttu arves märgitud andmed remonttööde eest tasumise kohta ei ole usaldusväärsed.
24.Asjas ei ole tehtud tööde ja nende eest tasumise kohta ühtegi muud tõendit peale OÜ Xxxxxxxx arve ja hinnapakkumise. Vaatamata hageja esindaja märkusele, et arve tasumine peaks ka ettevõtte arvepidamises olema kajastatud, ei esitanud kostja 29.05.2013 arve tasumise tõendamiseks OÜ-lt Xxxxxxxx täiendavaid dokumente ega taotlenud nende kogumist. Kostja väidetel toimus tasumine OÜ Xxxxxxxx soovil sularahas. Kui hageja esitas vastuväite, et kostjal puudusid selliste kulude tasumiseks endal rahalised vahendid, tuli kostja välja väitega, et ta sai arve tasumiseks raha oma elukaaslaselt R.T., raha saamine ja elukaaslasele tagasi maksmine olevat samuti toimunud sularahas. Kostja selgituste kohaselt tasus ta R. T. laenu rahast, mis laekus kostja pangakontole kinnistu müügist 11.06.2013. Kohus leiab, et hageja ei ole veenvalt tõendanud ühegi eelnimetatud tehingu toimumist. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, et üle 4000 euro väärtuses arve tasumine sularahas ei ole tavapärane. Hageja kannab sularaha tehingute tõendamise riski. Kuigi hageja on menetluse algusest peale tehtud tööde mahtu ja kvaliteeti kahtluse alla seadnud, ei ole esitatud tööde tegemisega seotud dokumente (nt materjalide kuludokumendid, kaetud tööde aktid, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid vms), mis võimaldaksid kontrollida, kas kostja korteris on loetletud tööd tehtud või mis oli nende tööde põhjendatud hind. Kostja taotles raha olemasolu ja üleandmise tõendamiseks ka enda vande all ülekuulamist, mis ei ole aga selliste asjaolude tõendamiseks kohane tõend. Kostja ei esitanud kohtule vastuväidet taotluse rahuldamata jätmise kohta. Samuti ei ole kostja esitanud mingeid tõendeid tema ja tema elukaaslase vahel väidetvalt toimunud raha üleandmiste kohta. Kostjale kuulunud Xxxxx kinnistu müügilepingust nähtub üksnes kinnistu ostja kohustus tasuda kostjale tema omandiosa suurusele vastav osa müügihinnast, kuid ei tõenda isegi raha kostja arvelduskontole laekumist, rääkimata raha kasutamise tõendamisest. Kostja on kohtule esitanud üksnes enda konto väljavõtte alates 09.01.2016, et tõendada vastuväiteid hageja elatise nõudele.
25.Hageja eitab kostjalt OÜ Xxxxxxxx hinnapakkumise saamist ja selle heakskiitmist, samuti ei ole hageja väidetel kostja edastanud talle OÜ Xxxxxxxx 29.05.2013 kuupäevaga vormistatud arvet. Hageja väidetel sai ta arve ja hinnapakkumise alles kohtumenetluses. Ka väidetava tasaarvestuse kokkuleppe korral pidanuks kostja tasaarvestuse toimumiseks hagejale edastama konkreetse tasaarvestamise tahteavalduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt juhul, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki (tasaarvestav pool) oma nõude teise poolte nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse
poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisti. VÕS § 198 kohaselt tasaarvestuse tegemine toimub tasaarvestusavalduse edastamisega teisele poolele. Eeltoodust järelduvalt saavad üldjuhul tasaarvestusega lõppeda sissenõutavaks muutunud kohustused. Kostja väidetel tasus ta remondikulude eest 2013.a mai lõpus-juuni alguses, remondikuludega tasaarvestati aga kostja kohustused hageja ees alates novembrist 2012. Seega isegi juhul, kui hinnapakkumine oli olemas ja hagejale esitatud 2012.a novembris, ei olnud sel ajal võimalik üheselt kindlaks määrata, kas üldse ning kui jah, siis mis ulatuses ja millal täpselt ühisvara jagamise lepingust kostjale tulevikus tekkivad kohustused tasaarvestusega lõpevad. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et pooled oleksid sõlminud sedavõrd ebamäärast kokkulepet suuliselt, arvestades, et kostja kohustuse kohta tasuda hageja kommunaalkulud oli kokkulepe notariaalselt tõestatud lepingus. Samuti ei ole kostja välja toonud, et tasaarvestuse kokkulepe oleks sisaldanud kokkulepet, kes ning kuidas peab arvestust tasaarvestuse tulemusel tulevikus sissenõutavaks muutuvate kostja korduvate kohustuste lõppema hakkamise üle. Tulevikus tekkivate kohustuste tasaarvestamine eeldab minimaalselt infovahetust hageja korteri igakuiste kommunaalkulude suuruse kohta, mida kostja oli lepingu järgi kohustatud tasuma. Kostja väidetel ei ole aga hageja alates 2012.a talle arveid esitanud. Kostja ei väida ka, et ta on arveid hagejalt küsinud või et ta on ise hagejale tasaarvestuse kulgemise kohta mingeid arvutusi esitanud. Hageja väidetel pooltel omavahelist suhtlemist üldse ei ole, kostja selgitustest nähtuvalt on tema hageja kohta infot saanud ühiste laste kaudu (eelkõige hageja vara ja hageja Eestis viibimise kohta). Kohus nõustub hagejaga, et poolte head läbisaamist ja tihedat suhtlemist ei saa järeldada 2011.a koostatud hageja isikliku rehabilitatsiooni plaanis märgitust. Kostja ei ole OÜ Xxxxxxxx arve väidetava tasumise järel (kui tekkis reaalne alus tasaarvestuseks) esitanud hagejale selget täiendavat tahteavaldust tasaarvestuse kohta, mida hageja oleks saanud heaks kiita. Kostjal ei olnud endalgi selget ülevaadet, mis ulatuses on tema kohustused hageja ees väidetava tasaarvestusega lõppenud. Kostja arvutas tasaarvestatavate kohustuste lõpptähtaja kohtumenetluses, tuginedes hagiavalduses esitatud hageja korterikulude andmetest tuletatud keskmisele kulule.
26.Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja tasunud hagejale kuni 16.04.2012.a suhteliselt regulaarselt summasid selgitusega „abi“, mis vähemalt 2012.a enam-vähem katsid hageja poolt samal perioodil korteriühistule ja Eesti Energiale tasutud summasid. Seega konto väljavõte lükkab ümber hagiavalduse väite, et kostja ei ole 10 aasta jooksul lepingust tulenevat kohustust üldse täitnud. Asjaolu, et kostjal oli hageja ees võlgnevus 2012.a maist alates, kuid hageja pöördus nõudega kohtu poole alles 2016.a jaanuaris, ei tõenda aga, et pooltel oli remondi rahastamise ja tasaarvestuse kokkulepe. Kostja enda käitumine vaidlusalusel perioodil räägib samuti tasaarvestuse väitele vastu. Kui pooltel olnuks kostja väidetud kokkulepe, tekkinuks kostjal hiljemalt OÜ Xxxxxxxx arve tasumisel 2013.a mais-juunis alus tasaarvestuseks ning vastavalt kostja arvestustele oleks remondikuludega kommunaalmaksete tasumise kohustus olnud tasaarvestatud 2016.a märtsini. Samas on kostja 10.07.2014 teinud hagejale ülekande 500 eurot selgitusega „abi“. Asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt ei olnud kostja majanduslikult nii heas olukorras, et võiks eeldada, et tegemist oli vabatahtliku hagejat abistava maksega lisaks lepingulisele kohustusele (mis oli väidetavalt tasaarvestatud). Ka kostja on ise, küll seoses hageja elatise nõudega, toonud välja, et hageja sai 2013.a suure summa raha pärandina saadud aktsiate arvelt ning hagejal on enda ülalpidamiseks piisavalt vara. Seega kostja enda esitatud andmetest nähtub, et mingit täiendavat abi kostjalt hageja 2014.a ei vajanud. Seega saab järeldada, et 2014.a kostja episoodiliselt täitis oma lepingust tulenvat kohustust, mis omakorda kinnitab, et poolte vahel ei olnud tasaarvestuse kokkulepet. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja kahtlus, et kostja väide tasaarvestuse kokkuleppe kohta on asjaoludele tuginevalt kunstlikult konstrueeritud eesmärgiga vabaneda lepingulise kohustuse täitmisest.
27.Hageja tunnistas, et tema korteris on remonttöid tehtud, hageja ei ole vastu vaielnud kostja
väidetele selle kohta, et hageja korteris tehti remonttöid peamiselt 2013.a esimesel poolel vastavalt sellele, kuidas hageja ise Xxxxxxxx ära oli, tööd katkestati ajaks, kui hageja oli Eestis ja kasutas korterit, remont lõpetati 2013.a maikuu lõpus. Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on 2012.a lõpus ja 2013.a esimesel poolaastal hageja pangakaarti Eestis kasutatud 7.11.2012 - 11.01.2013 ja perioodil 09.04.2013 – 03.05.2013. Enne 09.04.2013 ja pärast 03.05.2013 on kaarti kasutatud Xxxxxxxx pangaautomaadist raha võtmiseks, millest kohus järeldab, et hageja viibis remondi tegemise perioodil Eestis 2013.a aprillis. Seega hageja oli juba tööde tegemise ajal remondi tegemisest teadlik. Korter kuulub hagejale. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks Eestis käies remondi tegemisele vastu vaielnud. Arusaamatuks jääb, miks hageja võimaldas väidetavalt enda kulul korteris remonti teha, kui talle remonti vaja ei olnud ja vannituppa paigaldatud põrandaküte olevat tema tervisele isegi kahjulik. Kohtu hinnangul ei ole asjakohased hageja väited, et tema remonti ei soovinud. See aga ei tõenda, et remonti tegi OÜ Xxxxxxxx või et töid on tehtud hinnapakkumises näidatud ulatuses ning et tööde eest on tasunud kostja. Hageja väidetel korraldasid remonti tütred talle üllatuseks ja hageja enda raha eest.
28.Kohtule esitatud fotode (II kd, lk 42 – 45) põhjal ei ole võimalik tuvastada hageja korteris 2013.a tehtud remondi mahtu, kohtule ei ole esitatud fotosid ega muid andmeid hageja korteri olukorra kohta enne remonti. Kohtul ei ole ka vastavate eriteadmiste puudumise tõttu võimalik anda hinnangut, kas OÜ Xxxxxxxx hinnapakkumises näidatud tööd on hageja korteris tehtud ning kas hinnapakkumises näidatud hind vastab turuhinnale. Ekspertiisi ei ole pooled taotlenud. Ka hageja esitatud Viimistlus ja Ehitus OÜ 17.08.2016 koostatud hinnakalkulatsioon (II kd, lk 56) ei tõenda hageja korteris 2012 – 2013 tehtud remonttööde maksumust. Kalkulatsioonist ei nähtu, et arvesse oleks võetud materjalikulu ning lähtutud 2012-2013. a hindadest. Kohtu hinnangul saab sellest dokumendist mõistlikult järeldada, et pakkumine on tehtud olemasoleva olukorraga korteri remontimiseks. Viimistlus ja Ehitus OÜ hinnakalkulatsioonist ei saa ka järeldada, et OÜ Xxxxxxxx hinnapakkumine on ülemäärane. Viimistlus ja Ehitus OÜ hinnakalkulatsiooni ei ole tööde loetelus kõiki OÜ Xxxxxxxx hinnapakkumises nimetatud töid. Tööde komplektihinnast ja maksumusest ei saa teha hageja esindaja väidetud järeldust, et erinevad tööd sisaldavad ka töö tegemiseks vajalikke ettevalmistavaid töid (pindade puhastamist vanast materjalist, aluspinna loodimist, tasandamist, pahteldamist jms). Näiteks on Viimistlus ja Ehitus OÜ hinnakalkulatsiooni tööde loetelus nr 1.6. all vannitoa ja WC põranda plaatimine, kogus 1 komplekt hinnaga 88 eurot (lisandub käibemaks). Ei ole eluliselt usutav, et põranda plaatimise hind 88 eurot sisaldab ka põranda lammutamist, põrandavalu, EPS, armatuuri, põrandakütte ja hüdroisolatsiooni paigaldamist ning põrandaplaatide hinda, mis on OÜ Xxxxxxxx hinnapakkumise tööde loetelus nimetatud. Kohtu hinnangul on mõlemas hinnapakkumises näiteks põranda plaatimise hind võrreldav – Ehitus ja Viimistlus OÜ-l üksnes plaatimine 88 eurot komplektihinnana, OÜ-l Xxxxxxxx 102,20 eurot koos plaatidega (2,8 m2 eest kokku, ruutmeetri hind 36,50 eurot), summadele lisandub käibemaks. Kohus nõustub kostja väitega, et Viimistlus ja Ehitus OÜ ei ole korterit näinud enne remonti ning seega ei saanukski vajalike ja tehtud eeltööde (mis on varjatud tööd) mahtu hinnata. Samas ei tõenda ükski dokument asjas seda, et hageja korteris on tehtud kõik OÜ Xxxxxxxx hinnapakkumises näidatud tööd ning et neid töid oleks teinud OÜ Xxxxxxxx.
29.Hageja on enda pangakonto väljavõttel tähistanud tütardele tehtud ülekanded, mille arvelt tütred väidetavalt rahastasid hageja korteri remonti, v.a üks makse kingade ostuks. Hageja arvelt on tütardele üle kantud summa 2290 eurot: jaanuarist 2013 kuni 18.04.2013 kokku summas 1870 eurot. Järgmised maksed on tehtud 1.06.2013 summas 200 eurot, 02.06.2013 summas 50 eurot ja seejärel 01.08.2013 ja 29.08.2013. Viimased kaks makset on tehtud pärast seda, kui kostja väidetel toimus remonttööde eest tasumine OÜ-le Xxxxxxxx. Pooled ei ole väitnud, et remonttöid oleks tehtud ka pärast 2013.a maikuud. Seega ka hageja enda positsiooni kohaselt ei ole pärast 02.06.2013 tütarde poolt endale tehtud ülekanded seostatavad vaidlusaluste remonttöödega.
A.S. 20.01.2013 ülekande (100 €) selgituseks on „x“ ja 01.08.2013 ülekande (200 €) selgituseks „külmik“, kõik ülejäänud ülekanded on teinud K.L. selgitusega „ülekanne“. Remondile viitavaid selgitusi ei ole. K. L. (L.) ja A.S. poolt hageja kontolt nende endi pangakontodele tehtud ülekanded ei seondu otseselt hageja korteris tehtud remondiga ega tõenda raha kasutamist hageja korteris tehtud remonttööde eest tasumiseks. Kohus leiab aga, et tehtud remonttööde ulatuse, maksumuse ja nende eest tasumise tõendamiseks oli kohustatud kostja, kes nendele asjaoludele rajas oma tasaarvestuse vastuväite. Hagejal ei olnud kohustust esitada tõendeid korteri remondiga seotud kostja vastuväidete ümberlükkamiseks enne, kui kostja on enda väiteid tõendanud. Kostja remondiraha olemasolu tõendamiseks esitanud Xxxxx kinnistu müügilepingu, muus osas on väited paljasõnalised – ei ole tõendanud, et kostja elukaaslasel 4000 euro ulatuses raha olemasolu, selle kostjale laenamine ega kostja poolt raha tagasimaksmist. Kinnistu müük ei tõenda raha elukaaslasele maksmist. Erinevalt OÜ Xxxxxxxx arvele trükitud märkusest „tasutud sularahas“, tõendavad hageja pangakontolt K. L.le ja A. S.le tehtud ülekanded hagejal reaalse raha olemasolu ja liikumist. Arvestades lisaks põhjendatud kahtlusi OÜ Xxxxxxxx dokumentide tagantjärele koostamise kohta, on kohtu jaoks usutavamad hageja N.L. väited tema korteris tehtud remondi ja selle rahastamise allikate kohta.
30.Kohus jätab tõendina arvestamata Tettrian OÜ elektritööde hinnapakkumise (II kd, lk 38). Kuna kostja nõutav summa ega Xxxxxxxx OÜ arve ei sisalda tasu elektritööde eest, ei oma elektritööde hind asjas tähtsust. Kostja väidetel tegi ta elektritöid ise, kuid tasu nende eest ei nõua.
31.Eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et lisaks tasaarvestuse kokkuleppe puudumisele ei ole asjas tõendamist leidnud ka kostja poolt hageja korteri remondiks kulude tegemine. Seega ei saa kostjal olla hageja vastu vastuhagis alternatiivse nõudena esitatud alusetu rikastumise nõuet VÕS § 1028 lg 1 alusel ega hageja korterile tehtud kulude hüvitamise nõuet VÕS § 1042 alusel, mida hageja kommunaal- jm korteri kasutamisega seotud kulude hüvitamise nõudega tasaarvestada. Kohus rahuldab N.L. hagi I.L. vastu ühisvara jagamise lepingust tuleneva kohustuse täitmise nõude osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja perioodi 01. jaanuar 2013 – 31. detsember 2015 eest võlgnevuse 2889,14 eurot.
32.TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hagejal oli hagi esitamise ajal kostja käitumise põhjal alust eeldada, et kostja kohustust tulevikus ei täida, ning esitada korteri kulude hüvitamise nõue ka edasiulatuvalt. Kostja on alates 2016.a aprillikuust sissenõutavaks muutuva kohustuse osas hagi õigeks võtnud. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostja oleks pärast hagi esitamist hagejale oma lepingulise kohustuse täitmiseks midagi tasunud, mistõttu kohus rahuldab hagi ka edasiulatuvalt esitatud nõude osas ning mõistab lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevusele kostjalt hageja kasuks välja alates 01.01.2016 sissenõutavaks muutuva kulude hüvitise vastavalt teenuste osutajate poolt esitatud arvetele (s.o arvetel näidatud summades ja maksetähtajaks) kuni I.L. surmani või kuni N.L. uuesti abiellub. Vastavalt hageja istungil esitatud täpsustusele paneb kohus hagejale kohustuse korraldada korteriga seotud arvete edastamine I.L.le.
33.N.L. taotleb kostjalt välja mõista viivise lepingulise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Hageja arvestuste kohaselt oli hagi 22.01.2016 esitamise ajaks viivis muutunud sissenõutavaks summas 283,42 eurot. Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses määras alates 25.06.2013 ning arvete summasid ja tasumise tähtaega arvestades. Alates hagi esitamisest taotleb hageja viivise väljamõistmist protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Tulenevalt TsMS § -st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude
täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtuotsuse teatavakstegemise seisuga on alates hagi esitamisest viivist täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 383,78 eurot (viiviseraport toimikus). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks lisaks põhivõlale välja sissenõutavaks muutunud viivise summaliselt (667,20 eurot) ja alates 20.09.2017 protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus
34.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas N.L. hagi osaliselt ja jättis I.L. vastuhagi täies ulatuses rahuldamata. Arvestades N.L. hagi rahuldamise ulatust (kohus rahuldas kahest põhinõudest ühe ja rahuldamata jäänud elatise nõudelt riigilõivu ei nõuta ega ole tasutud), peab kohus õigeks jätta I.L. kanda tema enda menetluskulud, N.L. menetluskuludest tasutud riigilõivu ning 50% esindaja kuludest. N.L. kanda jäävad 50% tema esindaja kuludest ja tõlkekulud, kuivõrd tõlkimist vajavad dokumendid esitati seoses elatise nõudega, mille kohus jättis rahuldamata.
35.TsMS § 176 lg 1 kohaselt esitatakse juhul, kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seostuvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates. Tuginedes Riigikohtu praktikale, esitas hageja pärast viimast istungi kohtu määratud tähtaja jooksul oma menetluskulude nimekirja kõigi oma kulude kohta. Kostja vaidles istungil sellele vastu, et hagejal võimaldatakse esitada pärast istungit nimekiri kõigi menetluskulude kohta, pidades lubatavaks pärast istungi ainult istungil osalemise kulude kohta taotluse esitamist. Kostja esitas viimasel istungil 21.06.2017 oma menetluskulude nimekirja ning pärast istungit viimase istungiga seotud kulude kohta täiendava nimekirja.
36.Riigikohus on 07.09.2016 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-60-16 punktis 13 asunud seisukohale, et kõigi menetluskulude nimekirja esitamine ühes dokumendis pärast viimast istungit kohtu määratud tähtpäevaks on lubatud vaatamata sellele, et seadus näeb ette menetluskulude nimekirja mitmeastmelise esitamise. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kolleegium on seisukohal, et kõigi kulude kohta ühtse nimekirja esitamine aitab kaasa menetlusökonoomiale ja asja lahendamisele mõistliku aja jooksul. Ühtse kulunimekirja esitamine ei venita menetlust, sest kohus peab TsMS § 176 lg 1 teise lause järgi nagunii andma pooltele tähtaja viimasel kohtuistungil kantud kulude nimekirja esitamiseks. Seega tuleb kohtul hageja poolt kohtu määratud tähtpäevaks esitatud kulude nimekirja arvestada. Hageja kulude nimekiri on kostja esindajale e-toimiku kaudu 27.06.2017 kätte toimetatud. Kohtuistungil vastaspoole menetluskulude kohta arvamuse andmise tähtpäevaks kostja hageja kuludele vastuväiteid ei esitanud.
37.TsMS§ 174 lg 1 alusel kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kuna kostja kulud jäävad tema enda kanda, puudub vajadus kostja kulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
38.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 06.05.2015 lahendis asjas 3-2-1-4-15 leidnud, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja
keerukust.
39.Hageja menetluskulude nimekirja ja sellel lisatud tõendite (arved ja tasumist tõendavad dokumendid) kohaselt koosnevad hageja menetluskulud hagi esitamise ja hagi tagamise riigilõivust, tõlkekuludest ning ja lepingulise esindaja tasudest. Hageja on tasunud riigilõivu summades 350 eurot, 50 eurot ja 100 eurot (viimase tasus advokaadibüroo N.L. eest), mille kohta maksekorraldused on kohtule esitatud varem. Hageja on advokaadibüroole Järve, Otti ja Partnerid OÜ tasunud seoses käesoleva tsiviilasja ajamisega kokku 1960 eurot, mis vastab 16,33 töötunnile. Esitatud arvetel on välja toodud tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg järgmiselt:
1.Arve nr 95, 08.12.2015 summas 720 eurot (6 töötundi tunnitasuga 120 eurot, sisaldab käibemaksu 20%, hagiavalduse koostamise eest kohtusse esitamiseks), maksekorraldus 08.12.2015. Hagi koostamisega seoses on esindaja tutvunud kliendi poolt esitatud dokumentide ja tõenditega, arutanud kliendiga hagi esitamise asjaolusid.
2.Arve nr 2, 19.01.2016 summas 600 eurot (5 töötundi tunnitasuga 120 eurot, sh hagiavaldusele täienduse koostamise eest ja ettevalmistus esinduseks maakohtus), maksekorraldus 19.01.2016.
3.Arve nr 52, 08.08.2016 summas 200 eurot (1,6667 töötundi tunnitasuga 120 eurot, juurdemaks esinduse eest kohtus), maksekorraldus 09.08.2016.
4.Arve nr 53 16.08.2016 summas 200 eurot (1,6667 töötundi tunnitasuga 120 eurot, juurdemaks protsessi kestvuse eest); maksekorraldus 16.08.2016;
5.Sularahaarve 17.10.2016 summas 200 (esindus tsiviilasjas nr 2-16-1059, osaline tasumine);
6.Sularahaarve nr A200320 2.11.2015, suuline nõuanne advokaadibüroos alustamaks antud tsiviilasja, summas 40 eurot, sisaldab 20% käibemaksu. Hageja on kandnud kulutusi ka seoses dokumentide tõlkimisega. Tõlkebüroo arved on esitatud advokaadibüroole ja tasutud järgmiselt: Lingo arve nr 3176 summas 113,58 eurot; Lingo arve nr 3140 summas 25,60 eurot, kokku 139,18 eurot. Hageja taotleb hagi rahuldamisel mõista menetluskulud summas 2599,18 eurot (500 eurot riigilõiv, 1960 eurot esindajatasu ja 139,18 eurot tõlkekulu) välja kostjalt I.L.lt N.L. kasuks. Väljamõistetud menetluskulud palub hageja kanda N.L. arveldusarvele EExxx (Swedbank) Hageja kinnitab, et kõik summad sisaldavad käibemaksu 20% ja on eranditult kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. TsMS § 177 lg 2 alusel taotleb N.L. hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
40.Kohus leiab, et hageja esindaja näidatud ajakulu kokku 16,33 tundi on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Arvestades esindaja esitatud kirjalik seisukohtade sisu ja mahtu ning asjaolu, et adv Järve on osalenud menetluse jooksul peetud istungitel 31.05.06, 24.08.2016 ja 21.06.2017 (kokku kestusega 5 tundi ja 5 minutit) on näidatud ajakulu mõistlik. Kohus määrab N.L. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 2599,18 eurot (millest riigilõiv 500 eurot, tõlkekulud 139,18 eurot ja esindaja kulud 1960 eurot (käibemaksuga maksustatavad kulud 2099,18 eurot, käibemaksu summa 349,86 eurot). Vastavalt menetluskulude jaotusele kohus mõistab I.L.lt N.L. kasuks menetluskulude katteks välja 1480 eurot (s.o riigilõiv 50 eurot ja pool esindaja kuludest), mis tuleb I.L.l tasuda N.L. arvelduskontole nr EExxx Swedbank. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Väljamõistetud menetluskuludelt on I.L. TsMS § 177 lg-le 4 ja hageja taotlusele kohustatud maksma N.L.le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
41.Hagi tagamise abinõu TsMS § 442 lg alusel kohus lahendab otsuse resolutsioonis ka rakendatud hagi tagamise abinõuga seotud küsimused. Tsiviilasjas 09.02.2016 määrusega kohus rahuldas hageja taotluse ja seadis hagi tagamiseks I.L.le kuuluvale 1/3 mõttelisele osale Xxxxxxxxx kinnistust asukohaga Xxxxxxx, Xxxx xxxx, Xxxxx xxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) kohtuliku hüpoteegi hageja
kasuks hüpoteegisummaga 6122,56 eurot. Juhindudes TsMS § 386 lg-st 4, kohus jätab kohaldatud hagi tagamise abinõu kehtima kuni kohtuotsuse täitmiseni.
/Allkirjastatud digitaalselt/
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.