lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-19441/10

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.02.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-05-19441/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
11.02.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4479
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. veebruar 2008 Tartu

Tsiviilasja number

2-05-19441

Tsiviilasi

AS Maardu Terminal hagi Einar Sanderi ja Õigusbüroo Aspekt OÜ vastu nõude tunnustamiseks OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses summas 222 075 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 2. novembri 2007 otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Einar Sanderi ja Õigusbüroo Aspekt OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

22. jaanuar 2008

Menetlusosalised ja nende

Apellandid (kostjad): Einar Sander ja Õigusbüroo Aspekt OÜ, esindaja advokaat Rene Varul

esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Vastustaja (hageja): AS Maardu Terminal, esindaja vandeadvokaat Tiia Nurm Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 2. novembri 2007 otsus muutmata. Apellantide apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta nende kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus

menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.AS Maardu Terminal esitas hagi Einar Sanderi ja Õigusbüroo Aspekt OÜ vastu nõude tunnustamiseks OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses summas 222 075 krooni. Hageja nõue OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) vastu tuleneb AS Maardu Terminal ja OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) (edaspidi võlgnik) vahel 16.06.2004 sõlmitud tööettevõtulepingust nr 411;2004. Töövõtulepingust tulenevalt oli ehitustööde teostamise ja tellijale üleandmise lõpptähtaeg 10.10.2004. Lepingu p 12.2 alusel kohustus tööettevõtja tasuma viivist 0,15 % ehitustööde üldmaksumusest iga lepingus sätestatud tähtaegadel alustamata, teostamata või lõpetamata töö tähtaega ületanud päeva eest. Viivise maksmine oli piiritletud 15 täisnädalaga. Võlgnik ei lõpetanud lepingus kokkulepitud tähtajaks töid. Hageja ja võlgnik leppisid tööettevõtulepingu lisas kokku uue tähtaja ehitise üleandmiseks – 20.12.2004. Selleks tähtajaks ehitise mitteüleandmisel kohustus võlgnik tasuma viiviseid lepingus ettenähtud maksimumsummas – 15,75 % ehitise kogumaksumusest, s.o 222 075 krooni. Võlgnik ei täitnud kohustusi ka uueks tähtajaks ning töö on lõpetamata kuni käesoleva ajani. Nimetatud asjaoludest tulenevalt tekkis hagejal õigus nõuda võlgnikult viivist tööettevõtulepingu p-s 12.2 ja selle lisa p-s 2 sätestatud alustel ja ulatuses.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
2.Kostjad võtsid omaks, et hageja ja OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) vahel sõlmitud tööettevõtulepingust nr 411 tulenev töö (ehitise) üleandmise kohustus ei olnud 20.12.2004 täidetud, kuid võlgniku poolt kohustuse mittetäitmine tulenes hagejapoolsest kohustuste rikkumisest, mille tõttu hageja sattus vastuvõtuviivitusse. Vastavalt tööettevõtulepingule tekkis töövõtjal pärast tööde etapiti vastuvõtmist õigus osaarvete esitamiseks. Hageja pidi finantseerima töövõtja tegevust osamaksete kaupa kogu ehitusperioodi vältel ning oli seda ka varasemalt teinud, tasudes korrektselt viis arvet kogusummas umbes 1 miljon krooni. 02.12.2004 esitas OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) hagejale tööde teostamise akti nr 7, milles olid kajastatud tehtud tööd 196 103 krooni väärtuses. Hageja keeldus nimetatud akti allkirjastamast, samuti ei ole aktis kirjeldatud tööde eest 14.12.2004 esitatud arve alusel tasunud. Hageja poolt oma kohustuste rikkumisest – tööde õigustamatust mittevastuvõtmisest ja tasu mittemaksmisest − tekkisid OÜ-l Bitek Ehitus (pankrotis) raskused tööde teostamisel, millest oli tungitud ka ehitise mitteõigeaegne üleandmine tellijale. Nimetatud asjaoludel leidsid kostjad, et hageja vastuvõtuviivitusest tulenevalt ei pea võlgnik viivist tasuma. Kostjad leidsid samuti, et hageja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, sest teatas alles ligi kolm kuud pärast ehitise üleandmise tähtaja möödumist leppetrahvi sissenõutavaks muutumisest, kuigi tal olid kõik võimalused esitada see nõue juba 2004. a detsembris. Hageja ei esitanud OÜ-le Bitek Ehitus ka mingeid pretensioone töö kvaliteedi suhtes. Nõudeavaldusele lisatud pretensioone aktide nr 7 ja 9 kohta ei ole tegelikkuses OÜ-le Bitek Ehitus (pankrotis) esitatud. Hageja andis oma käitumisega OÜ-le Bitek Ehitus hoopis mõista, et leppetrahvi nõuet ei esitata, kuna lubas töövõtjal ehitustöid jätkata kuni üleandmisakti nr 9 koostamiseni 2005. a veebruaris.

Leppetrahvi summa oli kostjate hinnangul ka ebamõistlikult suur. Leppetrahvi nõude esitamise ajaks olid OÜ Bitek Ehitus poolt tööd sisuliselt lõpetatud, teostamata olid vaid fassaaditööd, maksumusega 37 604 krooni. Samal ajal tehtud tööde väärtus oli ca 1,5 miljonit krooni.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 2. novembri 2007 otsusega hagi ja tunnustas AS Maardu Terminal nõuet OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses summas 222 075 krooni PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud järgus. Otsuse kohaselt on hageja õigustatud nõudma OÜ-lt Bitek Ehitus (pankrotis) leppetrahvi tasumist summas 222 075 krooni ning kuna võlgnik on pankrotis, kuulub hageja nõue tunnustamisele pankrotimenetluses. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Pooled ei vaidle selle üle, et kuigi tööettevõtulepingu p 12.1 kohaselt peab tööettevõtja tasuma tellijale lepingu rikkumise korral viivist, on sisuliselt tegemist leppetrahvi kokkuleppega, kuna viivise maksmine on VÕS §-st 113 lg 1 tulenevalt võimalik vaid rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Leppetrahvi nõude esitamise eelduseks on kõigepealt asjaolu, et pooltevahelises võlasuhtes on leppetrahvi tasumises kokku lepitud. Seejärel tuleb vaadelda, kas kohustust, mille täitmist leppetrahviga tagati, on rikutud ning kas kohustust rikkunud lepingupool on rikkumise eest vastutav. Lisaks sellele tuleb silmas pidada ka VÕS §-s 159 lg 2 sätestatud nõuet, et kahjustatud pool peab mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele teatama, et ta nõuab leppetrahvi, vastasel juhul ta kaotab õiguse seda nõuda. Leppetrahvi kokkuleppe olemasolus AS Maardu Terminal ja OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) vahelises võlasuhtes poolte vahel vaidlust ei ole – sellise kokkuleppena tuleb käsitleda tööettevõtulepingu p-s 12.2 sätestatut. Kohus oli seisukohal, et OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) ei saa toetuda hagejapoolsele kohustuse rikkumisele. VÕS § 119 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Käesoleva vaidluse puhul ei esine võlausaldaja (tellija) poolt vastuvõtuviivitust, sest tellijale ei ole pakutud kohast täitmist. Töövõtja poolt 02.12.2004 koostatud tööde teostamise aktis kirjeldatud tööd olid puudustega, mis on tõendatud nii tellija teatisega 05.12.2004 akti nr 7 mitteaktsepteerimise kohta kui ka hilisemalt kohtumenetluses teostatud ekspertiisi käigus saadud eksperdiarvamusega. Eksperthinnangu lisas nr 7 on eraldi analüüsitud tööde teostamise aktides nr 7 ja nr 9 kirjeldatud töid. Nimetatud tõendite põhjal sai teha järelduse, et kirjeldatud töödest valdav osa on olnud kas lõpetamata või defektsed. Kohus leidis, et tellijal ei olnud kohustust vastu võtta puudustega ja defektset tööd ega ka selle eest tasuda. AS-l Maardu Terminal ei tekkinud aktis nr 7 kirjeldatud tööde eest esitatud arve alusel ka osalist tasu maksmise kohustust. Lepingu p-s 8.3 oli kokku lepitud maksegraafik, mis nägi ette tööde eest tasumise kokku kuues osas, kusjuures arve esitamise õigus tekkis tööettevõtjal pärast

tellijapoolset üleandmise-vastuvõtuakti aktsepteerimist. Vastavalt lepingu p-le 16.2 toimus üleandmis-vastuvõtuakti aktsepteerimine tellija poolt selle allkirjastamise teel. Aktil nr 7 ei ole tellija esindaja allkirja, millest saab järeldada vaid akti mitteaktsepteerimist ja seetõttu ei olnud töövõtjal alust ka arve esitamiseks. Lisaks sellele on pooled kinnitanud, et viis makset tehtud tööde eest oli juba tehtud, järelikult ei olnud tellijal lepingust tulenevalt kohustust enne töö (ehitise) lõplikku üleandmist tehtud töö eest osaliselt tasuda. Tellija tahe oli suunatud sellele, et tööettevõtja teeks oma töö lõpuks valmis, arvestades, et lepingus kokkulepitud tähtaeg oli akti nr 7 koostamise ajaks juba möödunud. Lepingupooled olid kokku leppinud uue tähtaja ehitise tellijale üleandmiseks, kusjuures nimetatud kokkuleppes ei ole muudetud töö eest tasumise korda. Kohus nõustus hagejaga ka selles, et kostjad ei ole tõendanud, et tööettevõtja ei saanud tööd lõpetada tellija poolt töö eest tasumata jätmise tõttu. Kostjad on ise omaks võtnud, et tööettevõtja jätkas vaatamata tellija poolt aktis nr 7 kajastatud tööde eest tasumata jätmisele ehitusobjektil tööd. See asjaolu on tõendatud aktides nr 7 ja 9 kirjeldatud tööde võrdlusega eksperthinnangu lisas nr 7 tooduga. Kohus oli seisukohal, et tööettevõtja OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) ja tellija AS Maardu Terminal poolt allkirjastatud lisa 16.06.2004 tööettevõtulepingule nr 411;2004 sisaldab muuhulgas ka teadet leppetrahvi nõude esitamisest. Dokumendis on fikseeritud poolte kokkulepe uue ehitise tellijale üleandmise tähtaja kohta (20.12.2004) ning leppetrahvi (kokkuleppes nimetatud viivised) rakendamise tingimused: kui ehitist tähtaegselt üle ei anta, kuulub leppetrahv tasumisele maksimumsummas, s.o 222 075 krooni, kui aga töö uueks tähtajaks valmib, siis viiviseid ei arvutata. Eeltoodud kokkuleppe sõnastuse põhjal ei saanud kohtu arvates teha järeldust, et tegemist oli pelgalt lepingu muutmisega töö tegemise tähtaja osas, mis tähendab, et uue tähtaja rikkumise korral oleks tulnud uuesti teatada vastavalt VÕS §-le 159 lg 2 leppetrahvi nõude esitamisest. Nimetatud lisas oli kohtu hinnagul fikseeritud kohustuse rikkumine (lisa preambula), VÕS §-s 159 lg 2 sätestatud teade leppetrahvi nõude esitamise kohta, kui saabub tingimus – ehituse mittetähtaegne üleandmine ning leppetrahvi nõudest loobumine (lisa p 3), juhul kui lepingu eesmärk uueks kokkulepitud tähtajaks (lisa p 1) saab siiski saavutatud. Kuna tõendatud on asjaolu, et ehitist ei ole tellijale üle antud, siis on tingimus, mille puhul tellijal on õigus leppetrahv tööettevõtulepingu lisa p-s 2 tööettevõtjale teatavaks tehtud ulatuses sisse nõuda, saabunud. Ainetu on kostjate väide, et hageja on käitunud pahauskselt, jättes leppetrahvi nõude pärast ehitise tähtajaks mitteüleandmist esitamata, mistõttu tööettevõtja jätkas tööd, arvates, et leppetrahvi nõuet ei esitata. Tulenevalt VÕS §-st 159 lg 1 võib leppetrahvi kokku leppimisel kohustuse rikkumise puhuks kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. AS Maardu Terminal ja OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) vahel sõlmitud tööettevõtulepingust ei nähtu, et lepingu rikkumisel tööettevõtja poolt, mis toob kaasa leppetrahvi nõudmise, vabaneb ta kohustuse täitmisest. Järelikult pidi OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) töö ikkagi lõpetama, vaatamata sellele, et uueks kokkulepitud tähtajaks – 20.12.2004 – ehitise tellijale mitteüleandmisel oli tal tekkinud kohustus tasuda leppetrahv. Kohus leidis, et leppetrahvi summa – 222 075 krooni – ei ole ebamõistlikult suur. Eksperdiarvamusega on tuvastatud, et OÜ Bitek Ehituse poolt teostatud töid AS Maardu Terminal olmehoone ehitamisel ei saa lugeda lõpetatuks, esineb olulisi kõrvalekaldeid projektist ning tööde kvaliteet ei vasta nõuetele, projektile ega heale ehitustavale. Hinnanguliselt on tehtud töödest 14,7 % lepingutingimustele mittevastavad (arvamuse p 5.2). Lepingus kokkulepitud

tööde lõpetamise maksumus on eksperdiarvamuse kohaselt 244 600 - 373 190 krooni, olenevalt sellest, kas töö viib lõpuni tööettevõtja või tellija. OÜ Megalet Ehitus 15.06.2005 hinnapakkumise kohaselt on tööettevõttu maksumus 460 200 krooni. Leppetrahvi üks funktsioone lisaks kohustuse täitmisele sundimisele on ka lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ehk õiguskaitsevahendi funktsioon, mistõttu kohtu hinnagul oli õigustatud leppetrahvi võrdlemine võlgniku poolt lepingu rikkumise tagajärjel võlausaldajale tekkinud kahjuga. Kahjuna tuleb käsitleda lepingule mittevastavalt tehtud tööde mahtu ja maksumust, mis on käesolevas asjas suhteliselt proportsionaalne leppetrahvi summaga. Kostjad ei ole tõendanud, et teostamata tööde maksumus on leppetrahviga võrreldes ebaproportsionaalne.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.OÜ Õigusbüroo Aspekt ja Einar Sander taotlevad apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu
2.novembri 2007 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti kohaldatud VÕS § 159 lg 2, jättes arvestamata, et AS Maardu Terminal leppetrahvi nõue põhineb töövõtulepingu lisas sätestatud tähtaja 20.12.2004 ületamises, mitte algselt töövõtulepingu p-is 7.2. kokkulepitud tähtaja (10.10.2004) ületamises. Leppetrahvi nõude tuginemist 20.12.2004 rikkumisele tõendab ka asjaolu, et nimetatud tähtaja puhuks on töövõtulepingu lisas sätestatud leppetrahvi summana 222 075 krooni, samas kui 10.10.2004 tähtaja rikkumise eest oli lepingu lisa allkirjastamise hetkeks saanud koguneda vaid ca 44 415 krooni (21 p. * 0,15% * 1 410 000) ulatuses leppetrahvi, vastavalt lepingu p-le 12.1. Seega oli AS Maardu Terminal tingimus täiendava tähtaja kokkuleppimisel see, et uue tähtaja rikkumisel saab ta nõuda kohe suuremat leppetrahvi, kui see oleks muidu 20.12.2004 seisuga kogunenud. AS Maardu Terminal teavitas 02.03.2005 vastuväidetes esmakordselt oma leppetrahvi nõudest, s.o ca kolm kuud pärast väidetava tähtaja rikkumise toimumist ja võimaliku leppetrahvi sissenõutavaks muutumist. Tulenevalt VÕS §-st 159 lg 2 kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Ligikaudu kolm kuud on antud juhul ebamõistlikult pikk periood leppetrahvi nõudest teavitamiseks ja AS Maardu Terminal on seetõttu leppetrahvi nõudeõiguse kaotanud. Pooled ei ole kokku leppinud edasilükkava tingimusega leppetrahvi nõude esitamises. Kuivõrd leppetrahvinõude aluseks on olnud 20.12.2004 tähtaja rikkumine, siis on juba VÕS § 159 lg 2 sõnastuse kohaselt selge, et teade leppetrahvi nõude kohta on võimalik esitada pärast rikkumise avastamist ehk kindlasti pärast 20.12.2004 tähtaja möödumist. VÕS § 159 lg 2 järgi ei ole võimalik esitada leppetrahvi nõude teatist enne rikkumise avastamist, n.ö „tingimuslikult ette ära”, vaid ajaliselt pärast rikkumise toimumist. AS Maardu Terminal on alles kohtumenetluse raames (20.01.2006 kirjalikus vastuses apellantide vastusele) tunnistanud, et töövõtulepingu lisas nimetatud viivise näol on olemuslikult tegemist leppetrahviga. Varasemalt on AS Maardu Terminal olnud kogu aeg teadmises, et tegemist on viivisega VÕS § 113 tähenduses. Eeltoodu viitab sellele, et AS Maardu Terminal ei ole kindlasti tõlgendanud ega valmistanud töövõtulepingu lisa teksti ette teadmises, et siia lülitataks ka VÕS § 159 lg 2 sätestatud nõue teavitada teist poolt leppetrahvi nõudest. Järelikult ei olnud kohus õigustatud tõlgendama töövõtulepingu lisa selliselt, et sinna on hõlmatud juba ka VÕS §-s 159 lg 2 sätestatud nõuete täitmine; 2) ei ole arvestatud, et AS Maardu Terminal oli vastuvõtuviivituses ning ei ole kunagi esitanud OÜ-le Bitek Ehitus (pankrotis) 04.12.2004 teatist mittevastavuse kohta, millisele tõendile kohus on otsuse tegemisel tuginenud.

Vastavalt VÕS §-le 119 lg 1 satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Ehitusobjekt ei saanud 20.12.2004 valmis, kuna AS Maardu Terminal ei täitnud omapoolseid kohustusi tööde eest tasumisel, tellija ei tasunud akti nr 7 järgi teostatud tööde eest, mistõttu kannatas tööde finantseerimine, alltöövõtjatele tasumine ja materjali hankimine jne, mis omab mõju tööde teostamise kiirusele. Enne tähtaja 20.12.2004 saabumist oli OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) edastanud AS-le Maardu Terminal allkirjastamiseks teostatud tööde akti nr 7 ning seejärel tasumiseks arve. Töövõtulepingu p 5.7 kohaselt oli tellija õiguseks kontrollida ja aktsepteerida teostatud tööde kohta esitatud akti kolme tööpäeva jooksul, keeldumise korral teatama põhjusest kirjalikult kolme tööpäeva jooksul. Arvestades asjaolu, et tellija AS Maardu Terminal on töölepingu sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuses, pidi ta tehtud töö (tööosa) viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma vastavalt VÕS §-le 643. Kuna aktis nr 7 sätestatud tööde kohta ei ole ühtegi pretensiooni esitatud, siis on AS Maardu Terminal kaotanud õiguse mittevastavusele tugineda ja AS Maardu Terminal pidanuks akti nr 7 alusel tehtud tööd kinni maksma. 05.12.2004 teatis tuleb jätta tähelepanuta, sest AS Maardu Terminal ei ole tõendanud, et ta oleks vastavad teatised OÜ-le Bitek Ehitus (pankrotis) edastanud. See teatis on koostatud hiljem kohtumenetluse ajal, eesmärgiga näidata lepingu p 5.7 täitmist ja vältida võimalust, et AS Maardu Terminal on kaotanud võimaluse mittevastavusele tugineda. AS Maardu Terminal ei ole esitanud asja juurde mingeid tõendeid, millest nähtuks, et ta oleks edastanud OÜ-le Bitek Ehitus (pankrotis) 05.12.2004 ja ka 09.02.2005 pretensioonkirja (akti nr 9 kohta). Maakohus ei ole arvestanud, et vastavalt töövõtulepingu p-le 20.2 esitatakse kõik pooltevahelised teated seoses lepingu täitmisega teisele poolele kirjalikult poolte poolt lepingu peatükis XXIII fikseeritud aadressidel või mõnel muul aadressil, mida üks pool on teisele poolele kirjalikult teatavaks teinud. Vastavalt töövõtulepingu p-le 20.2.1 jõustuvad kõik pooltevahelised teated kirja, faksi või elektronposti registreeritud kättesaamisel või allkirja vastu üleandmisel teise poole poolt. Seega oli AS Maardu Terminal kohustatud esitama võimalikud pretensioonid aktidele nr 7 ja 9 lepingu p-de 20.2 ja 20.2.1 kohaselt kirjalikult ning need jõustusid alles pärast registreeritud kättesaamist või allkirja vastu üleandmisel teise poole poolt. AS Maardu Terminal ei ole esitanud kohtule tõendeid lepingu p-de 20.2 ja 20.2.1 täitmise kohta, mistõttu tuleb lugeda, et 05.12.2004 ja 09.02.2005 pretensioonkirjad ei ole tahteavaldusena jõustunud ega arvestatavad. AS Maardu Terminal ei ole tõendanud akti nr 7 (ega nr 9) kohta pretensioonide edastamist. Olukorras, kus AS Maardu Terminal ei esitanud akti nr 7 pinnalt mingeid pretensiooni, kuid ei allkirjastanud ka akti, tuleb ta lugeda töö vastuvõtnuks, millest tulenevalt on AS Maardu Terminal põhjendamatult keeldunud tasu maksmisest enne tööde teostamise tähtaja saabumist. Vastuvõtuviivitus on asjas tuvastatav, mistõttu ei pea OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) alluma leppetrahvinõudele; 3) on ebaõige järeldus, et vastuvõtuviivitust ei esine seetõttu, et aktis nr 7 näidatud tööd olid vastavalt eksperdiarvamusele valdavas osas kas lõpetamata või defektsed. Apellantide arvates tõendab asja juures olev eksperdiarvamus hoopis, et aktis nr 7 näidatud tööd olid valdavas osas korrektselt teostatud. Isegi juhul, kui arvestada 100%-liselt eksperdiarvamuses näidatud praaktöö osatähtsust ja tegemata töid (vastavalt eksperdiarvamuse lisale nr 7, milles on kajastatud aktide nr 7 ja 9 tööd) ja arvestades need akteeritud tööde maksumusest maha, tuleb aktis nr 7 nõuetekohaselt teostatud tööde maksumuseks 152 661 krooni (aktis on nimetatud 196 103 krooni). Siinjuures ei saa unustada, et defektseks kuulutatud 43 442 krooni näol on tõenäoliselt

tegemist OÜ Bitek Ehitus garantiikohustuse alla minevate töödega, mis on tekkinud 2004. a detsembrist 2006. a oktoobrini, mil valmis ekspertiisiakt. Ehituse töövõtulepingu täitmine ja tööde vastuvõtmine oli lepitud kokku osade kaupa. Vastavalt töövõtulepingu p-le 8.2 lepiti kokku, et tellija tasub töövõtjale teostatud tööde eest vastavalt tööde jooksvale vastuvõtmisele ning töövõtja poolt esitatavate arvete alusel. Seega on pooled leppinud kokku VÕS § 637 lg-s 4 sätestatud käitumisvõimaluses, s.o kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Vaatluse all oleva töövõtulepingu puhul on AS Maardu Terminal lepingu täitmise jooksul juba aktsepteeritud seitset üleandmis-vastuvõtmise akti, nimetatud aktide alusel esitatud arved on AS Maardu Terminal tellijana tasunud. Aktsepteeritud on aktid nr 1-6 ja nr 8, vastav teave sisaldub asja juures olevas eksperdiavamuses. Seega on AS Maardu Terminal olnud seisukohal, et töid teostati ja anti talle kui tellijale üle ositi, kusjuures varasemate (eelnesid aktile nr 7) aktide osas ei ole pooltel olnud vaidlust, tellija on nimetatud aktide alusel tehtud töö vastu võtnud (aktsepteerinud) ja nende eest tasunud. Samuti on AS Maardu Terminal tasunud akti nr 8 alusel tehtud tööde eest, seega täitsid pooled lepingut teisiti, kui lepingus kokku lepitud, pooled aktsepteerisid olukorda, kus kogu leping ei piirdu vaid kuue maksega. AS Maardu Terminal on juba maksnud seitsme akti (1-6 ja 8) pinnalt rahad ära ja seda vastu vaidlemata;

5.AS Maardu Terminal vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu 2. novembri 2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on väär väide, et vastustaja kaotas õiguse leppetrahvi nõude esitamiseks. Tööettevõtulepingu lisa kohaselt sätestati tööde uueks üleandmise tähtajaks 20.12.2004. Nimetatud lepingu lisa ei sisalda ainult kokkulepet lepingu tähtaja pikendamise kohta, nagu püüavad väita apellandid, vaid pooled leppisid üheselt kokku selles, et juhul kui tööettevõtja ehitist hiljemalt 20.12.2004 üle ei anna, siis tasub tööettevõtja tingimusteta leppetrahvi (lisas nimetatud viivist) lepingus ettenähtud maksimumsummas (s.o 15,75% kogusummast ehk kokku 222 075 krooni). Samuti leppisid pooled kokku selles, et tööde valmimisel uueks tähtajaks viiviseid (leppetrahvi) ei arvutata. Lepingu lisas teatas vastustaja, olles teadlik lepingu rikkumisest, et nõuab tingimusteta leppetrahvi juhul, kui töö ei ole valmis 20.12.2004. Kuivõrd nimetatud lepingu lisa (p 2) sätestab selget ja ühest kokkulepet leppetrahvi tasumise kohustuse kohta juhul, kui ehitis ei ole 20.12.2004 üle antud, siis ei pidanud vastustaja pärast 20.12.2004 tööettevõtjale täiendavalt teatama, et ta nõuab leppetrahvi tasumist. VÕS §-s 159 lg 2 sätestatud teatamiskohustus on täidetud lepingu lisa sõlmimisega. Pooled on leppinud kokku selles, et leppetrahv tasutakse, kui töö ei ole lepingu lisa punktis 1 nimetatud kuupäevaks valmis, ning ka selles, et täiendavaid teateid leppetrahvi nõude kohta ei esitata. VÕS § 159 lg 2 eesmärgiks on õiguste kuritarvitamise piiramine. Õiguste kuritarvitamisega ei ole tegemist olukorraga, kus võlausaldaja teatab võlgnikule pärast lepingu rikkumise avastamist, et ta nõuab leppetrahvi tasumist tingimusteta juhul, kui võlgnik kohustust täiendavaks tähtajaks ei täida. Lepingu rikkumise jätkamise tagajärg (leppetrahvi tasumise kohustus) on sellisel juhul võlgniku jaoks ette nähtav ning sõltub tema tahtest. Eeltoodust tulenevalt omab käesolevas vaidluses tähendust vaid asjaolu, kas töövõtja täitis oma lepingust tulenevad kohustused 20.12.2004 või mitte. Kui on tuvastatud, et kohustused ei olnud seisuga 20.12.2004 täidetud, siis on vastustaja õigustatud saama leppetrahvi kindlas summas; 2) on väär käsitlus, mille kohaselt töövõtja ei vastuta tulenevalt vastustaja vastuvõtuviivitusest. Vastustaja ja OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) vastastikused õigused ja kohustused sätestab töövõtuleping nr 411. OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) poolt tehtud tööd ei vasta lepingule ja

vastustajale ei ole kohast täitmist pakutud. Lepingu regulatsiooni järgi on kohane täitmine tasu maksmise eelduseks ja vastustaja ei ole VÕS § 119 lg 1 järgi vastuvõtuviivituses. Tõendamata ja väär on väide, mille kohaselt ei saanud töövõtja valmis töid 20.12.2004 üle anda, sest vastustaja ei täitnud omapoolset kohustust tööde eest tasumisel akti nr 7 järgi teostatud tööde eest. Pärast akti nr 7 ja selle alusel tasumiseks esitatud arve esitamist vastustajale ei teatanud töövõtja kordagi sellest, et tal esineb tööde teostamisel raskusi. Töövõtja jätkas töid ning koostas veebruaris 2005. a tööde teostamise akti nr 9. Töövõtulepingu p 20.2.1 kohaselt pidi töövõtja teatama tellijale takistustest tööde teostamisel kirjalikult, faksiga või elektronpostiga ning teade jõustub teate registreeritud kättesaamisel või allkirja vastu üleandmisel teise poole poolt. Seda töövõtja ei teinud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited, mille kohaselt ei saanud töövõtja lõpetada töid, kuivõrd vastustaja poolt ei olnud tasutud akti nr 7 järgi esitatud arve, ei ole tõsiseltvõetav. Nimetatud väite esitasid apellandid esmakordselt alles kohtumenetluses. Varasemas menetluses ei ole töövõtja nimetatud väitele tuginenud. Kuivõrd apellandid tuginesid VÕS §-s 119 lg 1 sätestatud vastuvõtuviivitusele, siis pidid nad tõendama seda, et töövõtja ei saanud oma kohustusi täita just tellija vastuvõtuviivitusest tulenevalt. Vastustaja seda ei teinud ning VÕS § 119 lg 1 ei ole kohaldatav. Töövõtulepingu lisast, milles pooled leppisid kokku täiendava tähtaja tööde üleandmiseks, tuleneb, et nimetatud kokkuleppe sõlmimise ajaks oli lepingus toodud tähtaeg ületatud enam kui kolm nädalat ning töövõtja poolt esitatud uusi graafikuid ei suudetud täita. Samas oli vastustaja tasunud kõik töövõtja poolt tasumiseks esitatud 5 arvet. Nimetatu kinnitab, et ehitaja viivitamise põhjused lepingu täitmisel ei olnud seotud mitte vastustaja kohustustega, vaid töövõtjast endast sõltuvate asjaoludega. Kohus on õigesti tuvastanud, et vastustaja teatas töödes esinevatest puudustest õigeaegselt. Teatised aktide nr 7 ja 9 mitteaktsepteerimise kohta on töövõtjale esitatud lihtkirjaga. Töövõtulepingu punktis 20.2 puudus kohustus edastada lepingujärgsed teated tähitud kirjaga. Juhul, kui töövõtja ei ole teateid kätte saanud, siis tuleneb see töövõtja hooletusest posti vastuvõtmise korraldamisel. Töövõtulepingu p 8.2 järgi toimus tööde eest tasumine vastavalt tööde jooksvale vastu võtmisele ning töövõtja poolt esitatud arvete alusel, lepingu punkti 8.3 kohaselt kohustus vastustaja tasuma viis makset tööde eest 7 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest, kusjuures töövõtjal tekkis arve esitamise õigus alles pärast tellijapoolset üleandmisevastuvõtmise akti aktsepteerimist; 10% ehitustööde üldmaksumusest kohustus tellija tasuma pärast kõigi ehitustööde üleandmist, st pärast vastava arve esitamist kogu ehitise kohta nõuetekohase ehitise vastuvõtuakti-kasutusloa allkirjastamist vastavate organite poolt, kusjuures tööettevõtjal tekib arve esitamise õigus alles pärast üleandmise-vastuvõtmise akti kinnitamist tellija poolt. Nimetatud sätetest tulenevalt tekkis tööettevõtjal jooksvate tööde eest arvete esitamise õigus pärast vastavate tööde aktsepteerimist (allakirjutamist). Lõpparve esitamise ja tööde lõpliku vastuvõtmise eelduseks oli nõuetekohase vastuvõtuakti-kasutusloa allkirjastamine vastavate organite poolt. Lepingust ei tulene, et tööd saaks lugeda vastu võetuks juhul, kui vastustaja ei allkirjasta tööde üleandmise akti selleks ette nähtud tähtaja jooksul. Kohus tuvastas õigesti, et aktil nr 7 ei ole tellija allkirja, millest järeldub vaid akti mitteaktsepteerimine ja seetõttu ei olnud töövõtjal ka õigust arve esitamiseks. Kohus on õigesti tuvastanud, et 5 makset tehtud tööde eest on tehtud, millest tulenevalt ei olnud tellijal lepingust tulenevat kohustust enne töö lõplikku üleandmist tehtud töö eest enam osamakseid tasuda. Lepingu p 8.3 sätestas tööde eest tasumise kuues osas ning töövõtjal ei tekkinud lõpliku arve (kuuenda arve) esitamise õigust enne tööde lõplikku üleandmist ja kasutusloa saamist. Lepingust tulenevalt puudus vastustajal kohustus finantseerida jooksvat ehitust enam kui viie maksega. Eeltoodust tulenevalt ei saa aktis nr 7 nimetatud töid lugeda vastustaja poolt vastu võetuks, vastustajale ei ole pakutud kohustuste kohast täitmist ning tal ei ole tekkinud kohustust tasuda mittenõuetekohaste tööde eest. Tuvastamata on VÕS § 119 lg 1 kohaldamise eeldused;

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
2.novembri 2007 otsus muutmata. Kuna vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud väide ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maakohus on käsitlenud kõiki hageja esitatud asjaolusid ja poolte esitatud tõendeid, kohaldanud õigesti materiaalõigust ning põhjendatult rahuldanud hagi.
7.1.Apellant leidis, et kuna hageja leppetrahvi nõue põhineb töövõtulepingu lisas sätestatud tähtaja 20.12.2004 ületamises ning hageja teavitas apellanti alles 02.03.2005 leppetrahvi nõudest, siis on hageja kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda. Ringkonnakohus leiab, et apellandi nimetatud seisukoht ei ole põhjendatud. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Maakohus on õigesti leidnud, et töövõtulepingu lisas (t.l 23) leppisid pooled kokku lisaks lepingu tähtaja pikendamisele ka selle, et kui töövõtja uueks tähtajaks (20.12.2004) ehitist üle ei anna, siis tasub töövõtja leppetrahvi lepingus ettenähtud maksimumsummas. Nähtuvalt lepingu lisast oli see kompromiss lepingupoolte vahel ning selle üheks tingimuseks oli töövõtja nõustumine leppetrahvi 222 075 krooni tasumisega ehitise tellijale uueks tähtajaks üleandmata jätmise korral. Seega sisaldas töövõtulepingu lisa ka VÕS §-s 159 lg 2 sätestatud tellijapoolse teatamiskohustuse leppetrahvi nõudmisest, apellandile oli see arusaadav ning hageja 02.03.2005 teade leppetrahvi nõudmisest ei saanud tulla apellandile üllatusena. Kohustuse õigeaegne täitmine sõltus apellandist ning tal oli selgus tulevaste kohustuste suhtes juhul, kui ta omapoolset kohustust ei täida. VÕS § 159 lg 2 eesmärgiks on piirata õiguste kuritarvitamist leppetrahvi nõudmisel ning kaitsta sellega võlgniku õigusi. Käesoleval juhul ei ole võlgniku õigusi rikutud, kuna lepingu lisast tulenevalt teatas hageja pärast lepingu rikkumise avastamist, et nõuab leppetrahvi tasumist tingimusteta, kui võlgnik kohustust täiendavaks tähtajaks ei täida.
7.2.Põhjendatud ei ole apellandi väide, et hageja oli vastuvõtuviivituses VÕS § 119 tähenduses ning seetõttu ei saanud ta oma kohustust täita ja ehitist hagejale 20.12.2004 üle anda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei saanud apellant ehitist 20.12.2004 hagejale üle anda, kuna hageja ei täitnud omapoolseid kohustusi tööde eest tasumisel ja jättis tasumata akti nr 7 järgi teostatud tööde eest, mistõttu kannatas tööde finantseerimine, alltöövõtjatele tasumine ja materjali hankimine. Apellant ei ole tõendanud, et temapoolse kohustuse rikkumise põhjustas hageja tegevus. Apellant on kinnitanud, et ta väljastas hagejale arve nr 7 14.12.2004. Töövõtulepingu p 8.2 kohaselt tellija tasub tööettevõtjale teostatud ehitustööde eest vastavalt tööde jooksvale vastuvõtmisele ning tööettevõtja poolt esitatavate arvete alusel. Tellija maksetähtaeg on kümme päeva alates vastava arve kättesaamisest tellija poolt. Eeldades, et hageja sai arve nr 7 kätte järgmisel päeval, oli tal selle tasumiseks aega kuni 25.12.2004. Kuna apellant pidi ehitise hagejale üle andma 20.12.2004, siis ei saanud arve nr 7 tasumata jätmine hageja poolt olla põhjuslikus seoses apellandipoolse kohustuse rikkumisega.

Apellant on kinnitanud, et ta jätkas ehitustöid objektil kuni veebruarikuuni 2005. Seega olid apellandil rahalised vahendid ehituse jätkamiseks olemas ning ka see asjaolu kinnitab, et hageja poolt arve nr 7 tasumata jätmine ei olnud põhjuslikus seoses ehitise tähtaegse mitteüleandmisega 20.12.2004. Töövõtulepingu p 4.8 kohaselt kohustub töövõtja teatama tellijale mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul alates asjaolude ilmnemisest, mis takistavad ehitustööde kohast lõpetamist. Asja materjalidest nähtub, et apellant ei ole hagejat teavitanud asjaoludest (tööde finantseerimise raskused), mis takistasid teda ehitist tähtaegselt üle anda. Seega ei saanud ka väidetavad probleemid tööde finantseerimisega tuleneda hageja tegevusest ning kuna VÕS § 119 lg 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud, siis on maakohus õigesti leidnud, et apellandi nimetatud vastuväide ei ole põhjendatud. Asjaoludel, kui suures ulatuses olid aktis nr 7 näidatud tööd lõpetatud või mitte ning milline oli nõuetekohaselt teostatud tööde maksumus, ei ole antud vaidluse lahendamiseks tähtsust ning seetõttu jätab ringkonnakohus apellandi need väited tähelepanuta. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema kanda.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja