Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Leppetrahvi summa oli kostjate hinnangul ka ebamõistlikult suur. Leppetrahvi nõude esitamise ajaks olid OÜ Bitek Ehitus poolt tööd sisuliselt lõpetatud, teostamata olid vaid fassaaditööd, maksumusega 37 604 krooni. Samal ajal tehtud tööde väärtus oli ca 1,5 miljonit krooni.

MAAKOHTU LAHEND

tellijapoolset üleandmise-vastuvõtuakti aktsepteerimist. Vastavalt lepingu p-le 16.2 toimus üleandmis-vastuvõtuakti aktsepteerimine tellija poolt selle allkirjastamise teel. Aktil nr 7 ei ole tellija esindaja allkirja, millest saab järeldada vaid akti mitteaktsepteerimist ja seetõttu ei olnud töövõtjal alust ka arve esitamiseks. Lisaks sellele on pooled kinnitanud, et viis makset tehtud tööde eest oli juba tehtud, järelikult ei olnud tellijal lepingust tulenevalt kohustust enne töö (ehitise) lõplikku üleandmist tehtud töö eest osaliselt tasuda. Tellija tahe oli suunatud sellele, et tööettevõtja teeks oma töö lõpuks valmis, arvestades, et lepingus kokkulepitud tähtaeg oli akti nr 7 koostamise ajaks juba möödunud. Lepingupooled olid kokku leppinud uue tähtaja ehitise tellijale üleandmiseks, kusjuures nimetatud kokkuleppes ei ole muudetud töö eest tasumise korda. Kohus nõustus hagejaga ka selles, et kostjad ei ole tõendanud, et tööettevõtja ei saanud tööd lõpetada tellija poolt töö eest tasumata jätmise tõttu. Kostjad on ise omaks võtnud, et tööettevõtja jätkas vaatamata tellija poolt aktis nr 7 kajastatud tööde eest tasumata jätmisele ehitusobjektil tööd. See asjaolu on tõendatud aktides nr 7 ja 9 kirjeldatud tööde võrdlusega eksperthinnangu lisas nr 7 tooduga. Kohus oli seisukohal, et tööettevõtja OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) ja tellija AS Maardu Terminal poolt allkirjastatud lisa 16.06.2004 tööettevõtulepingule nr 411;2004 sisaldab muuhulgas ka teadet leppetrahvi nõude esitamisest. Dokumendis on fikseeritud poolte kokkulepe uue ehitise tellijale üleandmise tähtaja kohta (20.12.2004) ning leppetrahvi (kokkuleppes nimetatud viivised) rakendamise tingimused: kui ehitist tähtaegselt üle ei anta, kuulub leppetrahv tasumisele maksimumsummas, s.o 222 075 krooni, kui aga töö uueks tähtajaks valmib, siis viiviseid ei arvutata. Eeltoodud kokkuleppe sõnastuse põhjal ei saanud kohtu arvates teha järeldust, et tegemist oli pelgalt lepingu muutmisega töö tegemise tähtaja osas, mis tähendab, et uue tähtaja rikkumise korral oleks tulnud uuesti teatada vastavalt VÕS §-le 159 lg 2 leppetrahvi nõude esitamisest. Nimetatud lisas oli kohtu hinnagul fikseeritud kohustuse rikkumine (lisa preambula), VÕS §-s 159 lg 2 sätestatud teade leppetrahvi nõude esitamise kohta, kui saabub tingimus – ehituse mittetähtaegne üleandmine ning leppetrahvi nõudest loobumine (lisa p 3), juhul kui lepingu eesmärk uueks kokkulepitud tähtajaks (lisa p 1) saab siiski saavutatud. Kuna tõendatud on asjaolu, et ehitist ei ole tellijale üle antud, siis on tingimus, mille puhul tellijal on õigus leppetrahv tööettevõtulepingu lisa p-s 2 tööettevõtjale teatavaks tehtud ulatuses sisse nõuda, saabunud. Ainetu on kostjate väide, et hageja on käitunud pahauskselt, jättes leppetrahvi nõude pärast ehitise tähtajaks mitteüleandmist esitamata, mistõttu tööettevõtja jätkas tööd, arvates, et leppetrahvi nõuet ei esitata. Tulenevalt VÕS §-st 159 lg 1 võib leppetrahvi kokku leppimisel kohustuse rikkumise puhuks kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. AS Maardu Terminal ja OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) vahel sõlmitud tööettevõtulepingust ei nähtu, et lepingu rikkumisel tööettevõtja poolt, mis toob kaasa leppetrahvi nõudmise, vabaneb ta kohustuse täitmisest. Järelikult pidi OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) töö ikkagi lõpetama, vaatamata sellele, et uueks kokkulepitud tähtajaks – 20.12.2004 – ehitise tellijale mitteüleandmisel oli tal tekkinud kohustus tasuda leppetrahv. Kohus leidis, et leppetrahvi summa – 222 075 krooni – ei ole ebamõistlikult suur. Eksperdiarvamusega on tuvastatud, et OÜ Bitek Ehituse poolt teostatud töid AS Maardu Terminal olmehoone ehitamisel ei saa lugeda lõpetatuks, esineb olulisi kõrvalekaldeid projektist ning tööde kvaliteet ei vasta nõuetele, projektile ega heale ehitustavale. Hinnanguliselt on tehtud töödest 14,7 % lepingutingimustele mittevastavad (arvamuse p 5.2). Lepingus kokkulepitud

tööde lõpetamise maksumus on eksperdiarvamuse kohaselt 244 600 - 373 190 krooni, olenevalt sellest, kas töö viib lõpuni tööettevõtja või tellija. OÜ Megalet Ehitus 15.06.2005 hinnapakkumise kohaselt on tööettevõttu maksumus 460 200 krooni. Leppetrahvi üks funktsioone lisaks kohustuse täitmisele sundimisele on ka lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ehk õiguskaitsevahendi funktsioon, mistõttu kohtu hinnagul oli õigustatud leppetrahvi võrdlemine võlgniku poolt lepingu rikkumise tagajärjel võlausaldajale tekkinud kahjuga. Kahjuna tuleb käsitleda lepingule mittevastavalt tehtud tööde mahtu ja maksumust, mis on käesolevas asjas suhteliselt proportsionaalne leppetrahvi summaga. Kostjad ei ole tõendanud, et teostamata tööde maksumus on leppetrahviga võrreldes ebaproportsionaalne.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Vastavalt VÕS §-le 119 lg 1 satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Ehitusobjekt ei saanud 20.12.2004 valmis, kuna AS Maardu Terminal ei täitnud omapoolseid kohustusi tööde eest tasumisel, tellija ei tasunud akti nr 7 järgi teostatud tööde eest, mistõttu kannatas tööde finantseerimine, alltöövõtjatele tasumine ja materjali hankimine jne, mis omab mõju tööde teostamise kiirusele. Enne tähtaja 20.12.2004 saabumist oli OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) edastanud AS-le Maardu Terminal allkirjastamiseks teostatud tööde akti nr 7 ning seejärel tasumiseks arve. Töövõtulepingu p 5.7 kohaselt oli tellija õiguseks kontrollida ja aktsepteerida teostatud tööde kohta esitatud akti kolme tööpäeva jooksul, keeldumise korral teatama põhjusest kirjalikult kolme tööpäeva jooksul. Arvestades asjaolu, et tellija AS Maardu Terminal on töölepingu sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuses, pidi ta tehtud töö (tööosa) viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma vastavalt VÕS §-le 643. Kuna aktis nr 7 sätestatud tööde kohta ei ole ühtegi pretensiooni esitatud, siis on AS Maardu Terminal kaotanud õiguse mittevastavusele tugineda ja AS Maardu Terminal pidanuks akti nr 7 alusel tehtud tööd kinni maksma. 05.12.2004 teatis tuleb jätta tähelepanuta, sest AS Maardu Terminal ei ole tõendanud, et ta oleks vastavad teatised OÜ-le Bitek Ehitus (pankrotis) edastanud. See teatis on koostatud hiljem kohtumenetluse ajal, eesmärgiga näidata lepingu p 5.7 täitmist ja vältida võimalust, et AS Maardu Terminal on kaotanud võimaluse mittevastavusele tugineda. AS Maardu Terminal ei ole esitanud asja juurde mingeid tõendeid, millest nähtuks, et ta oleks edastanud OÜ-le Bitek Ehitus (pankrotis) 05.12.2004 ja ka 09.02.2005 pretensioonkirja (akti nr 9 kohta). Maakohus ei ole arvestanud, et vastavalt töövõtulepingu p-le 20.2 esitatakse kõik pooltevahelised teated seoses lepingu täitmisega teisele poolele kirjalikult poolte poolt lepingu peatükis XXIII fikseeritud aadressidel või mõnel muul aadressil, mida üks pool on teisele poolele kirjalikult teatavaks teinud. Vastavalt töövõtulepingu p-le 20.2.1 jõustuvad kõik pooltevahelised teated kirja, faksi või elektronposti registreeritud kättesaamisel või allkirja vastu üleandmisel teise poole poolt. Seega oli AS Maardu Terminal kohustatud esitama võimalikud pretensioonid aktidele nr 7 ja 9 lepingu p-de 20.2 ja 20.2.1 kohaselt kirjalikult ning need jõustusid alles pärast registreeritud kättesaamist või allkirja vastu üleandmisel teise poole poolt. AS Maardu Terminal ei ole esitanud kohtule tõendeid lepingu p-de 20.2 ja 20.2.1 täitmise kohta, mistõttu tuleb lugeda, et 05.12.2004 ja 09.02.2005 pretensioonkirjad ei ole tahteavaldusena jõustunud ega arvestatavad. AS Maardu Terminal ei ole tõendanud akti nr 7 (ega nr 9) kohta pretensioonide edastamist. Olukorras, kus AS Maardu Terminal ei esitanud akti nr 7 pinnalt mingeid pretensiooni, kuid ei allkirjastanud ka akti, tuleb ta lugeda töö vastuvõtnuks, millest tulenevalt on AS Maardu Terminal põhjendamatult keeldunud tasu maksmisest enne tööde teostamise tähtaja saabumist. Vastuvõtuviivitus on asjas tuvastatav, mistõttu ei pea OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) alluma leppetrahvinõudele; 3) on ebaõige järeldus, et vastuvõtuviivitust ei esine seetõttu, et aktis nr 7 näidatud tööd olid vastavalt eksperdiarvamusele valdavas osas kas lõpetamata või defektsed. Apellantide arvates tõendab asja juures olev eksperdiarvamus hoopis, et aktis nr 7 näidatud tööd olid valdavas osas korrektselt teostatud. Isegi juhul, kui arvestada 100%-liselt eksperdiarvamuses näidatud praaktöö osatähtsust ja tegemata töid (vastavalt eksperdiarvamuse lisale nr 7, milles on kajastatud aktide nr 7 ja 9 tööd) ja arvestades need akteeritud tööde maksumusest maha, tuleb aktis nr 7 nõuetekohaselt teostatud tööde maksumuseks 152 661 krooni (aktis on nimetatud 196 103 krooni). Siinjuures ei saa unustada, et defektseks kuulutatud 43 442 krooni näol on tõenäoliselt

tegemist OÜ Bitek Ehitus garantiikohustuse alla minevate töödega, mis on tekkinud 2004. a detsembrist 2006. a oktoobrini, mil valmis ekspertiisiakt. Ehituse töövõtulepingu täitmine ja tööde vastuvõtmine oli lepitud kokku osade kaupa. Vastavalt töövõtulepingu p-le 8.2 lepiti kokku, et tellija tasub töövõtjale teostatud tööde eest vastavalt tööde jooksvale vastuvõtmisele ning töövõtja poolt esitatavate arvete alusel. Seega on pooled leppinud kokku VÕS § 637 lg-s 4 sätestatud käitumisvõimaluses, s.o kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Vaatluse all oleva töövõtulepingu puhul on AS Maardu Terminal lepingu täitmise jooksul juba aktsepteeritud seitset üleandmis-vastuvõtmise akti, nimetatud aktide alusel esitatud arved on AS Maardu Terminal tellijana tasunud. Aktsepteeritud on aktid nr 1-6 ja nr 8, vastav teave sisaldub asja juures olevas eksperdiavamuses. Seega on AS Maardu Terminal olnud seisukohal, et töid teostati ja anti talle kui tellijale üle ositi, kusjuures varasemate (eelnesid aktile nr 7) aktide osas ei ole pooltel olnud vaidlust, tellija on nimetatud aktide alusel tehtud töö vastu võtnud (aktsepteerinud) ja nende eest tasunud. Samuti on AS Maardu Terminal tasunud akti nr 8 alusel tehtud tööde eest, seega täitsid pooled lepingut teisiti, kui lepingus kokku lepitud, pooled aktsepteerisid olukorda, kus kogu leping ei piirdu vaid kuue maksega. AS Maardu Terminal on juba maksnud seitsme akti (1-6 ja 8) pinnalt rahad ära ja seda vastu vaidlemata;

vastustajale ei ole kohast täitmist pakutud. Lepingu regulatsiooni järgi on kohane täitmine tasu maksmise eelduseks ja vastustaja ei ole VÕS § 119 lg 1 järgi vastuvõtuviivituses. Tõendamata ja väär on väide, mille kohaselt ei saanud töövõtja valmis töid 20.12.2004 üle anda, sest vastustaja ei täitnud omapoolset kohustust tööde eest tasumisel akti nr 7 järgi teostatud tööde eest. Pärast akti nr 7 ja selle alusel tasumiseks esitatud arve esitamist vastustajale ei teatanud töövõtja kordagi sellest, et tal esineb tööde teostamisel raskusi. Töövõtja jätkas töid ning koostas veebruaris 2005. a tööde teostamise akti nr 9. Töövõtulepingu p 20.2.1 kohaselt pidi töövõtja teatama tellijale takistustest tööde teostamisel kirjalikult, faksiga või elektronpostiga ning teade jõustub teate registreeritud kättesaamisel või allkirja vastu üleandmisel teise poole poolt. Seda töövõtja ei teinud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited, mille kohaselt ei saanud töövõtja lõpetada töid, kuivõrd vastustaja poolt ei olnud tasutud akti nr 7 järgi esitatud arve, ei ole tõsiseltvõetav. Nimetatud väite esitasid apellandid esmakordselt alles kohtumenetluses. Varasemas menetluses ei ole töövõtja nimetatud väitele tuginenud. Kuivõrd apellandid tuginesid VÕS §-s 119 lg 1 sätestatud vastuvõtuviivitusele, siis pidid nad tõendama seda, et töövõtja ei saanud oma kohustusi täita just tellija vastuvõtuviivitusest tulenevalt. Vastustaja seda ei teinud ning VÕS § 119 lg 1 ei ole kohaldatav. Töövõtulepingu lisast, milles pooled leppisid kokku täiendava tähtaja tööde üleandmiseks, tuleneb, et nimetatud kokkuleppe sõlmimise ajaks oli lepingus toodud tähtaeg ületatud enam kui kolm nädalat ning töövõtja poolt esitatud uusi graafikuid ei suudetud täita. Samas oli vastustaja tasunud kõik töövõtja poolt tasumiseks esitatud 5 arvet. Nimetatu kinnitab, et ehitaja viivitamise põhjused lepingu täitmisel ei olnud seotud mitte vastustaja kohustustega, vaid töövõtjast endast sõltuvate asjaoludega. Kohus on õigesti tuvastanud, et vastustaja teatas töödes esinevatest puudustest õigeaegselt. Teatised aktide nr 7 ja 9 mitteaktsepteerimise kohta on töövõtjale esitatud lihtkirjaga. Töövõtulepingu punktis 20.2 puudus kohustus edastada lepingujärgsed teated tähitud kirjaga. Juhul, kui töövõtja ei ole teateid kätte saanud, siis tuleneb see töövõtja hooletusest posti vastuvõtmise korraldamisel. Töövõtulepingu p 8.2 järgi toimus tööde eest tasumine vastavalt tööde jooksvale vastu võtmisele ning töövõtja poolt esitatud arvete alusel, lepingu punkti 8.3 kohaselt kohustus vastustaja tasuma viis makset tööde eest 7 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest, kusjuures töövõtjal tekkis arve esitamise õigus alles pärast tellijapoolset üleandmisevastuvõtmise akti aktsepteerimist; 10% ehitustööde üldmaksumusest kohustus tellija tasuma pärast kõigi ehitustööde üleandmist, st pärast vastava arve esitamist kogu ehitise kohta nõuetekohase ehitise vastuvõtuakti-kasutusloa allkirjastamist vastavate organite poolt, kusjuures tööettevõtjal tekib arve esitamise õigus alles pärast üleandmise-vastuvõtmise akti kinnitamist tellija poolt. Nimetatud sätetest tulenevalt tekkis tööettevõtjal jooksvate tööde eest arvete esitamise õigus pärast vastavate tööde aktsepteerimist (allakirjutamist). Lõpparve esitamise ja tööde lõpliku vastuvõtmise eelduseks oli nõuetekohase vastuvõtuakti-kasutusloa allkirjastamine vastavate organite poolt. Lepingust ei tulene, et tööd saaks lugeda vastu võetuks juhul, kui vastustaja ei allkirjasta tööde üleandmise akti selleks ette nähtud tähtaja jooksul. Kohus tuvastas õigesti, et aktil nr 7 ei ole tellija allkirja, millest järeldub vaid akti mitteaktsepteerimine ja seetõttu ei olnud töövõtjal ka õigust arve esitamiseks. Kohus on õigesti tuvastanud, et 5 makset tehtud tööde eest on tehtud, millest tulenevalt ei olnud tellijal lepingust tulenevat kohustust enne töö lõplikku üleandmist tehtud töö eest enam osamakseid tasuda. Lepingu p 8.3 sätestas tööde eest tasumise kuues osas ning töövõtjal ei tekkinud lõpliku arve (kuuenda arve) esitamise õigust enne tööde lõplikku üleandmist ja kasutusloa saamist. Lepingust tulenevalt puudus vastustajal kohustus finantseerida jooksvat ehitust enam kui viie maksega. Eeltoodust tulenevalt ei saa aktis nr 7 nimetatud töid lugeda vastustaja poolt vastu võetuks, vastustajale ei ole pakutud kohustuste kohast täitmist ning tal ei ole tekkinud kohustust tasuda mittenõuetekohaste tööde eest. Tuvastamata on VÕS § 119 lg 1 kohaldamise eeldused;

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Apellant on kinnitanud, et ta jätkas ehitustöid objektil kuni veebruarikuuni 2005. Seega olid apellandil rahalised vahendid ehituse jätkamiseks olemas ning ka see asjaolu kinnitab, et hageja poolt arve nr 7 tasumata jätmine ei olnud põhjuslikus seoses ehitise tähtaegse mitteüleandmisega 20.12.2004. Töövõtulepingu p 4.8 kohaselt kohustub töövõtja teatama tellijale mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul alates asjaolude ilmnemisest, mis takistavad ehitustööde kohast lõpetamist. Asja materjalidest nähtub, et apellant ei ole hagejat teavitanud asjaoludest (tööde finantseerimise raskused), mis takistasid teda ehitist tähtaegselt üle anda. Seega ei saanud ka väidetavad probleemid tööde finantseerimisega tuleneda hageja tegevusest ning kuna VÕS § 119 lg 1 kohaldamise eeldused ei ole täidetud, siis on maakohus õigesti leidnud, et apellandi nimetatud vastuväide ei ole põhjendatud. Asjaoludel, kui suures ulatuses olid aktis nr 7 näidatud tööd lõpetatud või mitte ning milline oli nõuetekohaselt teostatud tööde maksumus, ei ole antud vaidluse lahendamiseks tähtsust ning seetõttu jätab ringkonnakohus apellandi need väited tähelepanuta. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellandi apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema kanda.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.