Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Hageja nõuded ja põhjendused AS Maardu Terminal esitas OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses nõude, summas 222075 krooni rahuldamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 alusel. 05.oktoobril 2005.a. toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid Õigusbüroo Aspekt OÜ ja E. S. nõudele vastu. Tulenevalt PankrS § 106 peab võlausaldaja esitama sellisel juhul ühe kuu jooksul kohtusse hagi nõudele vastu vaielnud võlgniku ja võlausaldaja vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. Hageja nõue OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) vastu tuleneb AS Maardu Terminal ja OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) (edaspidi võlgnik) vahel 16.06.2004 sõlmitud tööettevõtulepingust nr.411;2004, mille kohaselt võlgnik kohustus teostama hageja olmehoone , asukohaga Lao tn.29, Maardu linn Harjumaa, ehitustöid kuni ehitise valmimiseni ja nõuetekohase vastuvõtuakti-kasutusloa allkirjastamiseni. Ehitustööde lõplik vastuvõtmine oli lepingu punktidest 2.2. ja 16.2 tulenevalt seotud kasutusloa allkirjastamisega. Ehitustööde tesotamise ja tellijale üleandmise lõpptähtaeg oli 10.oktoober 2004. Lepingu p.12.2 alusel kohustus tööettevõtja tasuma viivist 0,15 % ehitustööde üldmaksumusest iga lepingus sätestatud tähtaegadel alustamata, teostamata või lõpetamata töö tähtaega ületanud päeva eest. Viivise maksmine oli piiritletud 15 täisnädalaga. Võlgnik ei lõpetanud lepingus kokkulepitud tähtajaks töid. Hageja ja võlgnik leppisid tööettevõtulepingu lisas kokku uue tähtaja ehitise üleandmiseks – 20.detsember 2004. Selleks tähtajaks ehitise mitteüleandmisel kohustus võlgnik nimetatud lisas tasuma viiviseid lepingus ettenähtud maksimumsummas – 15,75 % ehitise kogumaksumusest, s.o. 222075 krooni. Töö valmimisel uueks tähtajaks oli kokku lepitud, et viiviseid ei arvutata. Võlgnik ei täitnud oma kohustusi ka uueks tähtajaks ning töö on lõpetamata kuni käesoleva ajani. Objekti üle vaadanud ekspert Urmas Toometi hinnangul on palju töid objektil kas lõpetamata või täielikult teostamata ning tehtud tööde kvaliteet ei vasta nõuetele ega projektile. Võlgniku poolt 07.veebruaril 2005 koostatud tööde teostamise aktist nr.9, nähtub samuti, et tööd on lõpetamata. Kasutusluba ehitisele on väljastamata. Nimetatud asjaoludest tulenevalt tekkiski hagejal õigus nõuda võlgnikult viivist tööettevõtulepingu p.12.2. ja selle lisa p.2 sätestatud alustel ja ulatuses.

Kuna kostjad on vaielnud võlgniku pankrotimenetluses hageja nõudele vastu, on hageja pöördunud PankrS § 106 lg 1 alusel kohtu poole nõude tunnustamiseks OÜ Bitek Ehitus pankrotimenetluses. Kostjate vastuväited ja hageja seisukohad seoses vastuväidetega Kostjad on võtnud omaks asjaolu, et hageja ja OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) vahel sõlmitud tööettevõtulepingust nr.411 tulenev töö (ehitise) üleandmise kohustus ei olnud 20.12.2004 täidetud, kuid võlgniku poolt kohustuse mittetäitmine tulenes hagejapoolsest kohustuste rikkumisest, mille tõttu hageja sattus vastuvõtuviivitusse. Vastavalt tööettevõtulepingule tekkis töövõtjal peale tööde etapiti vastuvõtmist õigus osaarvete esitamiseks. Hageja pidi finantseerima töövõtja tegevust osamaksete kaupa kogu ehitusperioodi vältel ning oli seda ka varasemalt teinud, tasudes korrektselt viis arvet, kogusummas umbes 1 miljon krooni. 02.12.2004 esitas OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) hagejale tööde teostamise akti nr.7 , milles olid kajastatud tehtud tööd 196 103 krooni väärtuses. Hageja keeldus nimetatud akti allkirjastamast, samuti ei ole aktis kirjeldatud tööde eest 14.12.2004 esitatud arve alusel tasunud. Hageja poolt oma kohustuste rikkumisest – tööde õigustamatust mittevastuvõtmisest ja tasu mittemaksmisest- tekkisid OÜ-l Bitek Ehitus (pankrotis) raskused tööde teostamisel, millest oli tungitud ka ehitise mitteõigeaegne üleandmine tellijale. Nimetatud asjaoludel ja toetudes VÕS §-dele 119 lg 2 ja 113 lg 4 leiavad kostjad, et hageja vastuvõtuviivitusest tulenevalt ei pea võlgnik viivist tasuma. Viivitus tulenes võlausaldajast tingitud asjaolust ja võlgnikule ei saa ette heita tahtlust või rasket hooletust oma kohustuse mittetäitmisel. Lisaks sellele on kostjad seisukohal, et tulenevalt VÕS § 113 lg 1 saab viivist nõuda vaid rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Hageja ja OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) vahel tööettevõtulepingus lepingu rikkumise korral kokkulepitud rahasumma maksmist tuleb käsitleda VÕS § 158 lõikes 1 sätestatud leppetrahvina. VÕS § 158 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostjad leiavad, et hageja on kaotanud oma õiguse leppetrahvi nõuda, sest teatas alles ligi kolm kuud peale ehitise üleandmise tähtaja möödumist leppetrahvi sissenõutavaks muutumisest, kuigi tal olid kõik võimalused esitada see nõue juba 2004.a. detsembris. Hageja ei esitanud OÜ-le Bitek Ehitus ka mingeid pretensioone töö kvaliteedi suhtes. Nõudeavaldusele lisatud pretensioone aktide nr.7 ja 9 kohta ei ole tegelikkuses OÜ-le Bitek Ehitus (pankrotis) üldse esitatud. Hageja andis oma käitumisega OÜ-le Bitek Ehitus hoopis mõista, et leppetrahvi nõuet ei esitata, kuna lubas töövõtjal ehitustöid jätkata kuni üleandmisakti nr. 9 koostamiseni 2005.a. veebruaris. Leppetrahvi summa on kostjate hinnangul ka ebamõistlikult suur. Leppetrahvi nõude esitamise ajaks olid OÜ Bitek Ehitus poolt tööd sisuliselt lõpetatud, teostamata olid vaid fassaaditööd, maksumusega 37 604 krooni. Samal ajal tehtud tööde väärtus oli ca 1,5 miljonit krooni. Hageja on seisukohal, et vastuvõtuviivitusest ei saa rääkida, kuna tehtud tööd ei vastanud lepingule, seega ei ole kohast täitmist pakutud. Tasu maksmise eelduseks on lepinguliste kohustuste kohane täitmine. Arve esitamise õigus tekkis tööettevõtjal vastavalt hageja ja OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) vahel sõlmitud tööettevõtulepingule alles peale tellijapoolset

üleandmise-vastuvõtmise akti aktsepteerimist. Lepingust ei tulene, et tööd saab lugeda vastu võetuks, kui tellija (hageja) akti selleks ettenähtud tähtaja jooksul ei allkirjasta. Hageja nõustub kostjaga selles, et lepingu p 12.2 märgitud viivis on oma olemuselt leppetrahv VÕS § 158 tähenduses. Hagejal on õigus nõuda leppetrahvi tulenevalt hageja ja OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) vahel 16.11.2004.a. sõlmitud lepingu lisast, millega pooled leppisid kokku uue ehitise valmimise tähtaja – 20.12.2004. Nimetatud tähtajaks ehitise valmimisel oli kokku lepitud, et viivist (leppetrahvi) ei arvestata. Ehitise tähtajaks mittevalmimisel tekkis OÜ-l Bitek Ehitus (pankrotis) kohustus tingimusteta tasuda leppetrahv lepingus kokku lepitud ulatuses, s.o. 222075 krooni. Seega omab vaidluse lahendamisel tähtsust vaid asjaolu, kas ehitis valmis või ei valminud 20.detsembriks 2004.a.Hageja teatas OÜ-le Bitek Ehitus (pankrotis) juba 16.novembril 2004 lepingu lisa sõlmimisel, et nõuab leppetrahvi, kui töö ei ole uueks tähtajaks valmis ning OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) oli sellest teadlik. Kokkulepitud leppetrahv ei ole ka ebamõistlikult suur, arvestades hageja poolt kindlaks tehtud tööde mahtu,millised jäidki OÜ Bitek Ehitus poolt lõpetamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab et hageja oli õigustatud pöörduma kohtu poole nõude, summas 222 075 krooni tunnustamiseks OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses, kuna võlausaldajate üldkoosolekul vaidlesid Õigusbüroo Aspekt OÜ ja E. S. nõudele vastu.PankrS § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud , otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Nõude esitamist pankrotimenetluses tõendab hagile lisatud nõudeavaldus OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses (tl.7) ning nõude tunnustamata jätmist nõuete kaitsmise koosoleku protokoll 05.10.2005.a. ja tunnustatud nõuete nimekiri (tl.48- 52). Nõuet tõendavate dokumentidena on hagiavaldusele lisatud AS Maardu Terminal ja OÜ Bitek Ehitus vahel 16.06.2004.a. sõlmitud tööettevõtuleping nr.411 (edaspidi Leping) hageja olmehoone ehitamiseks asukohaga Lao tn.29, Maardu linn (tl.11-22). Ehitustööde teostamise ja ehitise tellijale üleandmise lõpptähtaeg oli vastavalt Lepingu p.7.3. 10.10.2004.a. Tööde teostamiseks oli koostatud ajagraafik (lepingu lisa nr.4, tl.26), ning muudetud ajagraafik (tl.27). Ehitustööde üldmaksumuseks oli Lepingu p.8.1.1. kohaselt 1 410 000 krooni + käibemaks.Nimetatud hind on kajastatud ka lepingu lisas nr.3 (hinnapakkumine tl.24-25). Lepingu p.12.2 on kokku lepitud, et tööettevõtja tasub tellijale viivist 0,15 % ehitustööde üldmaksumusest iga tema poolt või korraldusel lepingus sätestatud tähtaegadel alustamata, teostamata või lõpetamata töö tähtaega ületanud päeva eest, maksimaalselt 15 täisnädala eest. Tehtud töö eest tasumine pidi Lepingu p 8.3 kohaselt toimuma viie maksena vastavalt teostatud töödele tööettevõtja poolt arve esitamisel tellijale peale telllija poolt üleandmisvastuvõtmisakti aktsepteerimist. 10% ehitustööde üldmaksumusest kuulus tasumisele peale kõigi ehitustööde üleandmist ning ehitise nõutekohase vastuvõtuakti vormistamist esitatava arve alusel. Tl.23 on dokumentaalse tõendina lisa tööettevõtulepingule nr.411 2004 16.juunist 2004.aastast, milles tööettevõtja ja tellija on kokku leppinud uue ehituse tellijale üleandmise tähtaja – 20.12.2004. Lisa p.2 on kokku lepitud, et ehitise mittetähtaegsel üleandmisel tasub tööettevõtja viiviseid lepingus ettenähtud maksimumsummas , s.o. 222075 krooni ning Lisa p.3 kohaselt tööde valmimisel uueks tähtajaks viiviseid ei arvutata.

Tööde teostamise aktid nr.7 02.detsembrist 2004 (tl.28-30) ja nr.9 07.veebruarist 2005 (tl.3133) on tellija esindaja poolt allkirjastamata. AS Maardu Terminal teatises tööde teostamise akti nr.7 mitteaktsepteerimise kohta 04.detsembrist 2004 , milline on adresseeritud E. S. ja OÜ-le Bitek Ehitus (tl.34), teeb hageja teatavaks põhjused, mis ta ei saa aktsepteerida nimetatud akti. Hageja palub likvideerida ehitusvead ja teatada tööde lõpetamise lõplik tähtaeg. Ka aktis nr.9 kirjeldatud tööde mittevastuvõtmise põhjuseks on vastavalt teatisele 09.veebruarist 2005 (tl.36-37) tehtud töö mittevastavus projektile ja ebarahuldav kvaliteet. 21.märtsil 2005.a. on teostatud AS Maardu Terminal olmehoone ehitusobjektil ehitusinsener Urmas Toometi poolt objekti ülevaatus ehitustööde seisu hindamiseks. Ülevaatuse tulemusena vormistatud kirjalikus dokumendis (eksperthinnang – tl.38-47) on jõetud järeldusele, et hoone ehitustöid ei saa lugeda lõpetatuks. OÜ Megalet Ehitus 15.06.2005 hinnapakkumisest (tl.81) nähtub, et AS Maardu Terminal objektil puuduste likvideerimine ning tööde lõpetamine läheb maksma 460 200 krooni. Tl.97-157 on eksperthinnang AS Maardu Terminali olmehoone ehitustööde ja nende teostamisega seotud toimingute kohta. Ekspertiis on määratud Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr.2-05-2193 AS Macro Grupp hagis AS Maardu Terminal vastu.Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole tööd ehitusobjektil lõpetatud ning tehtud töödest ei vasta lepingutingimustele hinnanguliselt 14,7 %. Tasutud on tellija poolt 72,3 % ulatuses tööde lepingulisest maksumusest (eksperthinnangu lk 34, tl.132). Eksperthinnangu lisas nr. 7 (tl.156-157) on analüüsitud tööde teostamise aktides nr.7 ja 9 kirjeldatud töid ning jõutud järeldusele, et enamus töödest on kas lõpetamata või defektsed. Hinnates kohtu poolt uuritud kirjalikke tõendeid ja poolte seisukohti ning kohaldades vaidlusalust võlasuhet reguleerivaid õigusnorme leiab kohus, et hageja on õigustatud nõudma OÜ-lt Bitek Ehitus (pankrotis) leppetrahvi tasumist summas 222075 krooni ning kuna võlgnik on pankrotis, kuulub hageja nõue tunnustamisele pankrotimenetluses. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Pooled ei vaidle selle üle, et kuigi AS Maardu Terminal ja OÜ Bitek Ehitus vahel sõlmitud tööettevõtulepingu XII peatüki, mis sätestab poolte vastutuse ja leppetrahvid , p.12.1 kohaselt peab tööettevõtja tasuma tellijale lepingu rikkumise korral viivist, on sisuliselt tegemist leppetrahvi kokkuleppega, kuna viivise maksmine on VÕS § 113 lg 1 tulenevalt võimalik vaid rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Leppetrahvi nõude esitamise eelduseks on kõigepealt asjaolu, et pooltevahelises võlasuhtes on leppetrahvi tasumises kokku lepitud. Seejärel tuleb vaadelda,kas kohustust, mille täitmist leppetrahviga tagati, on rikutud ning kas kohustust rikkunud lepingupool on rikkumise eest vastutav. Lisaks sellele tuleb silmas pidada ka VÕS § 159 lg 2 sätestatud nõuet, et kahjustatud pool peab mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele teatama, et ta nõuab leppetrahvi, vastasel juhul ta kaotab õiguse seda nõuda. Leppetrahvi kokkuleppe olemasolus AS Maardu Terminal ja OÜ Bitek Ehitus(pankrotis) vahelises võlasuhtes poolte vahel vaidlust ei ole – sellise kokkuleppena tuleb käsitleda tööettevõtulepingu (tl.11-22) p.12.2. sätestatut. Kostjad leiavad, et vaatamata leppetrahvi kokkuleppele ja asjaolule, et OÜ Bitek Ehitus(pankrotis) rikkus tööettevõtulepingu lisas (tl.23) kokku lepitud ehitise tellijale

üleandmise tähtaega – 20.detsember 2004.a., ei vastuta tööettevõtja nimetatud rikkumise eest tellija vastuvõtuviivituse tõttu, mis seisnes selles, et ta ei aktsepteerinud tööettevõtja poolt tehtud töid vastavalt lepingu p.5.7 ning ei tasunud OÜ Bitek Ehitus(pankrotis) poolt esitatud arvet. Just nimetatud rikkumiste, s.o. töö õigustamatu mittevastuvõtmine ja tasu mittemaksmine- tõttu sattus tööettevõtja raskustesse töö õigeaegsel lõpetamisel. Kohus on seisukohal, et OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) ei saa toetuda hagejapoolsele kohustuse rikkumisele. VÕS § 119 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige , kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Kuid käesoleva vaidluse puhul ei esine võlausaldaja (tellija) poolt vastuvõtuviivitust, sest tellijale ei ole pakutud kohast täitmist. Töövõtja poolt 02.detsembril 2004 koostatud tööde teostamise aktis kirjeldatud tööd olid puudustega, mis on tõendatud nii tellija teatisega 05.12.2004.a. akti nr.7 mitteaktsepteerimise kohta (tl.34-35) kui ka hilisemalt kohtumenetluses teostatud ekspertiisi käigus saadud eksperdiarvamusega (tl.97-132). Eksperthinnangu lisas nr.7 on eraldi analüüsitud tööde teostamise aktides nr.7 ja nr.9 kirjeldatud töid. Nimetatud tõendite põhjal saab teha järelduse, et kirjeldatud töödest valdav osa on olnud kas lõpetamata või defektsed. Kohus leiab, et tellijal ei olnud kohustust vastu võtta puudustega ja defektset tööd ega ka selle eest tasuda. Kostjad on vaidlustanud ka hageja poolt OÜ-le Bitek Ehitus (pankrotis) 05.12.2004.a. teatise (tl.34-35) saatmise ning leidnud, et kuna tellija ei täitnud VÕS § 638-st tulenevat kohustust valmis töö vastu võtta, tuleb lugeda töö osundatud paragrahvi alusel vastu võetuks. Sellest tulenevalt tekkis ka hagejal kohustus tehtud töö eest tasuda. Isegi juhul, kui toetudes hilisemale eksperdiarvamusele saab lugeda osa töid mittenõuetekohasteks, siis oleks tulnud nõuetekohaselt tehtud tööde eest, mida kostjate hinnangul oli tehtud 152 661 krooni ulatuses, ikkagi tasuda. Kohus on seisukohal, et ka osalist tasu maksmise kohustust AS-l Maardu Terminal akti nr.7 kirjeldatud tööde eest esitatud arve alusel ei tekkinud.Lepingu p.8.3 oli kokku lepitud maksegraafik, mis nägi ette tööde eest tasumise kokku kuues osas, kusjuures arve esitamise õigus tekkis tööettevõtjal peale tellijapoolset üleandmise-vastuvõtuakti aktsepteerimist. Vastavalt lepingu p.16.2 toimus üleandmis-vastuvõtuakti aktsepteerimine tellija poolt selle allkirjastamise teel. Aktil nr. 7 ei ole tellija esindaja allkirja, millest saab järeldada vaid akti mitteaktsepteerimist ja seetõttu ei olnud töövõtjal alust ka arve esitamiseks. Lisaks sellele on pooled kinnitanud, et viis makset tehtud tööde eest oli juba tehtud, järelikult ei olnud tellijal lepingust tulenevalt kohustust enne töö (ehitise) lõplikku üleandmist tehtud töö eest osaliselt tasuda. Tellija tahe oli suunatud sellele, et tööettevõtja teeks oma töö lõpuks valmis, arvestades, et lepingus kokkulepitud tähtaeg oli akti nr.7 koostamise ajaks juba möödunud. Lepingupooled olid kokku leppinud uue tähtaja ehitise tellijale üleandmiseks , kusjuures nimetatud kokkuleppes (tl.23)ei ole muudetud töö eest tasumise korda. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et kostjad ei ole tõendanud, et tööettevõtja ei saanud tööd lõpetada tellija poolt töö eest tasumata jätmise tõttu. Kostjad on ise omaks võtnud, et tööettevõtja jätkas vaatamata tellija poolt aktis nr.7 kajastatud tööde eest tasumata jätmisele ehitusobjektil tööd. See asjaolu on tõendatud aktides nr.7 ja 9 kirjeldatud tööde võrdlusega eksperthinnangu lisa nr.7 (tl.156-157).

Järgnevalt tuleb võtta seisukoht kostjate vastuväite osas hagile, mille kohaselt hageja on kaotanud õiguse nõuda OÜ-lt Bitek Ehitus (pankrotis) leppetrahvi VÕS § 159 lg 2 alusel, kuna ta ei ole mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele teatanud, et ta nõuab leppetrahvi. Kohus on seisukohal, et tööettevõtja - OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) ja tellija AS Maardu Terminal poolt allkirjastatud lisa tööettevõtulepingule nr.411; 2004 16.juunist 2004.aastast sisaldab muuhulgas ka teadet leppetrahvi nõude esitamisest. Analüüsides nimetatud dokumenti saab kõigepealt teha järelduse, et lepingu lisa koostamise põhjuseks on asjaolu, et tööettevõtja on ületanud lepingu p.7.2 määratletud ehitise tellijale üleandmise tähtaega rohkem kui kolm nädalat, seega on tuvastatud lepingurikkumise esinemine tööettevõtja poolt. Seejärel on viidatud lepingu p.12.2 sätestatud sanktsioonidele, milliste rakendamise õigus tellijal on tekkinud toimunud lepingurikkumise puhul– need on lepingu ühepoolne ennetähtaegne lõpetamine ja viivise tasumine 0,15 % päevas (ehitustööde üldmaksumusest). Seejärel on viidatud tööettevõtja poolt kirjalikult esitatud palvele mitte kohaldada nimetatud sanktsioone ja lubadusele lõpetada ehitus hiljemalt 15.12. 2004, samuti poolte kohtumisele 16.11.2004, millisel tööettevõtja avaldas soovi ehitust jätkata. Lõpuks on fikseeritud poolte kokkulepe uue ehitise tellijale üleandmise tähtaja kohta – 20.12.2004 ning leppetrahvi (kokkuleppes nimetatud viivised) rakendamise tingimused: kui ehitist tähtaegselt üle ei anta, kuulub leppetrahv tasumisele maksimumsummas, s.o. 222 075 krooni, kui aga töö uueks tähtajaks valmib, siis viiviseid ei arvutata. Eeltoodud kokkuleppe sõnastuse põhjal ei saa kohtu arvates teha järeldust, et tegemist oli pelgalt lepingu muutmisega töö tegemise tähtaja osas , mis tähendab, et uue tähtaja rikkumise korral oleks tulnud uuesti teatada vastavalt VÕS § 159 lg 2 leppetrahvi nõude esitamisest. Nimetatud lisas on kohtu hinnagul fikseeritud kohustuse rikkumine (lisa preambula), VÕS § 159 lg 2 sätestatud teade leppetrahvi nõude esitamise kohta, kui saabub tingimus –ehituse mittetähtaegne üleandmine ning leppetrahvi nõudest loobumine (lisa p.3), juhul kui lepingu eesmärk uueks kokkulepitud tähtajaks (lisa p.1) saab siiski saavutatud. Kuna tõendatud on asjaolu, et ehitist ei ole tellijale üle antud, siis on tingimus, mille puhul tellijal on õigus leppetrahv tööettevõtulepingu lisa p.2 tööettevõtjale teatavaks tehtud ulatuses sisse nõuda, saabunud. Kostjate väide, et hageja on käitunud pahauskselt, jättes leppetrahvi nõude pärast ehitise tähtajaks mitteüleandmist esitamata, mistõttu tööettevõtja jätkas tööd, arvates, et leppetrahvi nõuet ei esitata, on ainetu. Tulenevalt VÕS § 159 lg 1 võib leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. AS Maardu Terminal ja OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) vahel sõlmitud tööettevõtulepingust ei nähtu, et lepingu rikkumisel tööettevõtja poolt, mis toob kaasa leppetrahvi nõudmise, vabaneb ta kohustuse täitmisest. Järelikult pidi OÜ Bitek Ehitus (pankrotis) töö ikkagi lõpetama, vaatamata sellele, et uueks kokkulepitud tähtajaks – 20.12.2004- ehitise tellijale mitteüleandmisel oli tal tekkinud kohustus tasuda leppetrahv. Kohus leiab, et leppetrahvi summa – 222075 krooni ei ole ebamõistlikult suur. Eksperdiarvamusega (tl.130-132) on tuvastatud, et OÜ Bitek Ehituse poolt teostatud töid AS Maardu Terminal olmehoone ehitamisel ei saa lugeda lõpetatuks, esineb olulisi kõrvalekaldeid projektist ning tööde kvaliteet ei vasta nõuetele, projektile ega heale ehitustavale. Hinnanguliselt on tehtud töödest 14,7 % lepingutingimustele mittevastavad

(arvamuse p.5.2). Lepingus kokkulepitud tööde lõpetamise maksumus on eksperdiarvamuse kohaselt 244 600 – 373 190 krooni, olenevalt sellest, kas töö viib lõpuni tööettevõtja või tellija.OÜ Megalet Ehitus hinnapakkumise kohaselt 15.06.2005 (tl.81) on tööettevõtte maksumus 460 200 krooni. Leppetrahvi üks funktsioone lisaks kohustuse täitmisele sundimisele on ka lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ehk õiguskaitsevahendi funktsioon (VÕS Kommenteeritud väljaanne, § 158 komm.4.1.2) , mistõttu kohtu hinnagul on õigustatud leppetrahvi võrdlemine võlgniku poolt lepingu rikkumise tagajärjel võlausaldajale tekkinud kahjuga. Kahjuna tuleb käsitleda lepingule mittevastavalt tehtud tööde mahtu ja maksumust, mis on käesolevas asjas suhteliselt proportsionaalne leppetrahvi summaga. Kostjad ei ole tõendanud, et teostamata tööde maksumus on leppetrahviga võrreldes ebaproportsionaalne. Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulude väljamõistmisel juhinduda kuni 31.detsembrini 2005.a. kehtinud TsMS §-dest 60 ja 61. TsMS 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS §-s 61 lg 1 p 1 sätestasid, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulutused tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale ning hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Käesolevas asjas on hageja esitanud kohtukulude nimekirja ja kuludokumendid õigusabikulude kandmise kohta summas 32176 krooni (tl.169-180). Lisaks sellele on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 80 krooni (tl.6), milline riigilõivu suurus oli sätestatud RLS § 37 lg 13 p 3 pankrotimenetlusega seotud avalduse esitamise eest. Kohus leiab, et kuna esitatud hagi oli suunatud kindla rahalise väärtusega nõude tunnustamisele pankrotimenetluses, ei saa hagi lugeda selle esitamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt hinnata hagiks. Seetõttu kohaldab kohus õigusabikulude väljamõistmisel kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 , piirdudes kostjatelt hageja õigusabikulude väljamõistmisel viie protsendiga hagiga tunnustamist taotletud nõude -222075 krooni- väärtusest. Lisaks kuulub kostjatelt väljamõistmisele hagi esitamisel tasutud riigilõiv, summas 80 krooni, seega kokku tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista 11183,75 krooni (11103,75 + 80)

Epp Tombak

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.