Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-9075
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
11.02.2008, Tallinn
Kohtuasi
Asja läbivaatamise kuupäev
AS U ( registrikood XXX, asukoht XXX) hagi MM( endine perekonnanimi T, isikukood XXX, elukoht XXX) vastu 168 000 krooni nõudes 15.01.2008
Istungil osalenud isikud
Kostja MM ja tema esindaja advokaat TK
Resolutsioon
Jätta hagi rahuldamata.
Liili Lauri
Jätta menetluskulud ( riigilõiv ja poolte õigusabikulud) täies ulatuses hageja kanda. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 17.03.2004 tööleping nr 42-04, mille kohaselt asus kostja hageja juurde tööle alates 13.04.2004 projektijuhina, lepingu punkti 9.5 kohaselt sõlmitakse töötajaga konfidentsiaalsusleping. Töölepingu nr 42-04 Lisa konfidentsiaalsus punkt 10 kohaselt on kokkulepe konfidentsiaalsuse kohta sõlmitud kahes eksemplaris ja kehtib alates 13.04.2004. 13.07.2005 esitas kostja lahkumisavalduse, soovides töölepingu lõpetamist 18.08.2005. 2006 aasta jaanuaris selgus hagejale, et kostja on alates 10.10.2005 ATT OÜ osanik, alates 03.11.2005 juhatuse liige. Äriregistri andmetel on ATT OÜ tegevusalaks trükiteeninduse osutamine, samas tegevusvaldkonnas tegutseb hageja. Tulenevalt töölepingu lisa
konfidentsiaalsus punkti 5 kohaselt on kostja rikkunud töölepingu ja selle lisa konfidentsiaalsus kokkulepitud tingimusi, asudes hagejaga samal tegevusalal töö- või teenistussuhetesse enne ühe aasta möödumist hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamisest. Hagejal on kahtlus, et kostja on avaldanud AS U konfidentsiaalset informatsiooni, milleks on igasugune toodangu omahinna, hinnakujunduse, rentaabluse jms alane info, samuti tehniline ja tehnoloogiline informatsioon ja ärisuhete informatsioon. Hageja tasus igakuiselt lisatasu 5000 krooni kostjale konfidentsiaalse informatsiooni mitteavaldamise ja konkurentsi mitteosutamise eest. Vastavalt lisa konfidentsiaalsus punktile 8 on kostja kohustatud tasuma leppetrahvi 168 000 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt 168 000 krooni AS U kasuks konfidentsiaalse informatsiooni avaldamise ja konkurentsi osutamise eest. Kostja vastuväited. Kostja esitatud hagi ei tunnista. Alates 01.09.2005 asus kostja tööle OÜ Tõlkekunstnikud projektijuhina, osaühingu tegevusalaks oli tõlketeenuse osutamine, alates 17.02.2006 viibib lapsehoolduspuhkusel. Kostja on ATT OÜ osanik alates 10.10.2005 ja juhatuse liige alates 03.11.2005, osaühingu tegevuseks on trükitööstuse tarvikute müük, trükiteenuste vahendus, finantseerimisteenused, äri- ja informaatikaalased konsultatsioonid. ATT OÜ ei tegele trükkimisega, seega ei saa olla konkurendiks hagejale, kes omab trükikoda ja kelle põhitegevusala on just trükkimine. Hageja ei ole tõendanud kahju aluseid, kostja õigusvastane käitumine ja käitumise põhjuslik seos selle väidetava kahju tekkimisega AS- l U. Hageja ei ole selgitanud, milles seisneb konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine. ATT OÜ- l puudub trükikoda, oma kontoriruumes vahendab ta klientidele üksnes trükiteenuste osutajaid. Konfidentsiaalsuse kokkuleppe punkti 5 kohaselt seisneb kohustus selles, et töötaja ei või sõlmida töö- ega teenistussuhteid hageja tegevusalal tegutsevate ettevõtetega, s.t trükitööstuses. Isegi kui kostja oleks konkureeriva äriühingu juhatuse liige, ei ole hageja tõendanud, kuidas see tema huve kahjustab. Hageja on esitanud ka vastuväited juhuks, kui kohus on teistsugusel arvamusel ja leiab, et leppetrahv on ebamõistlikult suur. Ei ole õiglane, et leppetrahv lisakohustuse täitmise eest võrdub ligikaudselt põhilepingu alusel väljateenitud palgaga. Hageja ja ATT OÜ võimalikke suhteid iseloomustaks pigem koostöö kui konkurentsisuhted. Kostja töö projektijuhina oli seotud ühe konkreetse kliendi PA AB teenindamisega. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Töölepingu § 50 p 6 kohaselt on töötaja kohustatud hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Need kohustused lasuvad töötajal ka pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale
mainitud kohustuste täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja töötas hageja juures 17.03.2004 sõlmitud töölepingu nr 42-04 alusel projektijuhi ametikohal, leping oli sõlmitud määratud ajaks ning kehtis kuni on kehtiv AS U ja PA vahel 20.01.2004 sõlmitud Exclusive Distribution Agreement. Poolte vahel sõlmiti 13.04.2004 töölepingu lisa konfidentsiaalsuse kohta, mille punkti 6 kohaselt maksis tööandja lisatasu 5000 krooni kuus konfidentsiaalsuse kokkuleppe punktide 1 ja 5 täitmise eest. Vaidlust ei ole konkurentsi piirangu eest makstud eritasu maksmise osas. Kostja kohustus mitte avaldama kolmandatele isikutele talle teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni ( äri ja tootmissaladusi) samuti tööandja tütarettevõtjate ja tööandja osalusega äriühingute äri- ja tootmissaladusi, mis on talle usaldatud või teatavaks saanud seoses tööülesannete täitmisega, nimetatud kohustus lasub töötajal kogu töölepingu kehtivuse aja ning ka peale töölepingu lõppemist või lõpetamist. Samuti kohustus kostja mitte osutama konkurentsi nii töölepingu kehtivuse ajal kui ühe aasta jooksul peale töölepingu lõpetamist. Kohustus seisneb eelkõige selles, et töötaja ei ole sõlminud töö- või teenistussuhteid Ui tegevusalal tegutsevate ettevõtjatega, s.t trükitööstuses ning töötaja ei tegutse füüsilisest isikust ettevõtjana eelnimetatud tegevusalal. Töötaja peale töölepingu lõpetamist ei mõjuta Ui ja tema klientide suhteid ning hoidub tegevusest, mida võib käsitleda Ui klientide mõjutamisena trükiteenuste ostmiseks teistelt ettevõtjatelt või Ui töötajate mõjutamisena tööle asumiseks konkureerivas ettevõttes või mõjutama ühtegi Ui töötajat muul viisil, mis võiks kahjustada Ui huvi. Hagejal lasub kohustus tõendada TLS § 50 punktis 6 toodud kohustuste rikkumist kostja poolt. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt asus kostja tööle hagejaga samal tegevusalal enne ühe aasta möödumist hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamisest ning kostja on avaldanud AS U konfidentsiaalset informatsiooni. Kohus asub seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud kostja töö- või teenistussuhe konkureeriva äriühinguga. Hageja võrdlus AS U ja viidatud äriühingu ATT OÜ tegevusvaldkondade kohta ei ole õige. Hageja enda kinnitusel ning äriregistri teabe järgi on tema tegevusalaks trükiteenindus. ATT OÜ tegevusvaldkonda kuulub trükitööstuse tarvikute müük, trükiteenuste vahendus, finantseerimisteenused, tööstuskaupade jae ja hulgimüük, eksport, import, vahendus, ehitusmaterjalide ost- müük, äri ja informaatikaalased konsultatsioonid. Kostja vastuväidete kohaselt puudusid äriühingul trükiseadmed ning osaühing ei osutanud trükiteenust, mida kajastab ka äriregistri teabesüsteem. Seega ei saa pidada ATT OÜ- t otseselt hageja suhtes konkureerivaks äriühinguks. Pooled on kokku leppinud töölepingu lisa punktis 5, et kostja ei sõlmi töö- või teenistussuhteid Ui tegevusalal tegutsevate ettevõtjatega, s.t trükitööstuses ning töötaja ei tegutse füüsilisest isikust ettevõtjana eelnimetatud tegevusalal. Põhjendamatu on hageja viide, et tema tegevusalaks oli trükindus ja selle sidualad, seega tegevus, mis mõjutab trükiteenuse kui toote valmistamist, sealhulgas ka vahendustegevust, äriregister nimetut ei kajasta ning muud tõendid ei kinnita. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja asus tööle ATT OÜ juhatuse liikmena alates 03.11.2005. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on AS U konfidentsiaalset informatsiooni ära kasutanud või mõjutanud hageja ja tema klientide suhteid, mis oleks käsitletavad kokkulepitud konkurentsi keelu rikkumisena ja tooks kaasa leppetrahvi tasumise kohustuse. Hageja on selle väite kinnitamiseks esitanud asjaolu, et kuivõrd kostja tegeles trükiteenuse vahendusega riivas ta otsest hageja huve, sest mõjutas AS U klientide valikuid trükiteenuse pakkuja valimisel. Kohus leiab, et hageja väide on oletuslik ning paljasõnaline. Hageja väidetel on äriühingu PA loobumine AS U teenustest põhjuslikus seoses, sest ATT OÜ juhatuse liikmeks on kostja
kõrval ka SB, kes kohustus edendama müüki hageja kliendi PA AB – ga. Pärast kostja töösuhte lõppemist ei ole firma I AB uusi tellimusi esitanud. Kohus asub seisukohale, et ainuüksi teave, et Eestis asuvad firmad võivad trükiteenuseid firma I AB osutada, ei saa käesolevas vaidluses tähtsust omada. Oluline on käesolevas vaidluses tõendada, et konkreetselt kostja tegevus on vastuolus konfidentsiaalsuse kokkuleppe punktides 1, 2 ja 5 tooduga. Kohus leiab, et kostja telefonikõnede eristused ja teabenõude esitamine hageja konkurentidele, kas nende kliendiks on firma I AB, ei saa kinnitada nimetatud asjaolu. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohtul puudub vajadus välja nõuda mitteasjakohaseid tõendeid. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Kohus leiab, et olemasolevas turumajanduses on teenuseosutaja valik äriühingu juhtkonna otsustada, seega, mis põhjusel firma I AB uusi tellimusi hagejale ei esitanud, saaks selgitada pädev isik, kes vastavasisulisi otsustusi vastu võttis. Kostja esitatud tõendi kohaselt, mis on adresseeritud hagejalt PP, AS U ja PA AB vaheline leping on lõpetatud hageja enda soovil alates 24.08.2005, mis välistab igasuguse põhjusliku seose kostja tegevusega. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus jääb rahuldamata, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.