(tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. veebruar 2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-10211
Tsiviilasi
CIOÜ hagi MS vastu 39 108,01 krooni ja viiviste saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja CIOÜ (registrikood XXX, asukoht XX) Hageja lepinguline esindaja Jüri Koger Kostja MS(isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)
Menetlustoimingu tegemise
Kirjalik menetlus
viis
TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXXXXXXXXXXX või Hansapangas (konto nr XXXXXXXXXXX), viitenumber
Asjaolud 19.03.2007 esitas CIOÜ hagi MS vastu 39 108,01 krooni ja viiviste saamiseks. Nõue tulenes AS-i Sampo Pank ja kostja vahel 09.03.2006 sõlmitud limiidilepingust nr XXX, millest tulenevad kohustused jättis kostja täitmata. 29.01.2007 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga on AS Sampo Pank loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus on 35 000 krooni, leppetrahv 1 000 krooni, kogunenud intressid kuni 25.01.2007 on 2 071,05 krooni ning viivisevõlgnevus moodustab ajavahemiku 25.01.2007 – 19.03.2007 eest 1 036,96 krooni. Kokku moodustab kostja võlgnevus hageja ees 39 108,01 krooni. Kostjale saadeti hagiavaldus ja sellele lisatud tõendid hagiavalduses märgitud aadressile XXX. Nimetatud aadressilt tagastati hagimaterjalid kohtule märkega: ei ela antud aadressil. Rahvastikuregistris, Maksu-ja Tolliameti, Kodakondus- ja Migratsiooniameti ning Haigekassa andmebaasis märgitud aadressilt XXX on hagimaterjalid kohtule tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Kostja laste aadressilt XXX, on hagimaterjalid kohtule tagastatud märkega: ei ela antud aadressil. Hagimaterjalide kättetoimetamine ei ole õnnestunud ka politsei ja kohtutäituri vahendusel. Seetõttu on kostjale kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le 1 ja lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kätte toimetatud. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. AS-i Sampo Pank ja MS vahel 09.03.2006 sõlmitud limiidilepingust nr XXX ning AS-i Sampo Pank ja CIOÜ vahel 29.01.2007 sõlmitud nõude loovutamise lepingust ja selle lisast nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 2 tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et,
kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust ja öelda lepingu üles ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Limiidilepingu üldtingimuste p
Viivi Villemson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.