Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-07-56614

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Hagiavalduse läbivaatamata jätmine

ASE hagi PN vastu 1 297,75 krooni saamiseks

Jätta ASE hagi PN vastu 1 297,75 krooni saamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus tuvastas: ASE esitas 21.12.2007 hagi PN vastu 1 297,75 krooni saamiseks.. Hagiavalduse kohaselt osutab hageja elamute ja hoonete soojusenergiaga varustamise teenust Maardu linnas. Kostja kasutas eluruumi piirkonnas, kus hageja teenuseid osutab AS-i M E ja kostja vahel 02.12.2003 sõlmitud eluruumi üürilepingu nr XXX alusel. Nimetatud lepingu p 2.3. kohaselt kohustus kostja tasuma kõik korteri aadressil XXX kasutamisega seotud kulud, sealhulgas kütte ja elektrienergia eest. Kütte eest kohustus kostja tasuma hagejale. Kohus leidis Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 lg 1 kohaselt lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks). Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kolmas isik nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest. Hagiavaldusest ega hagiavaldusele lisatud üürilepingust ei nähtu, et kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist. Hageja õigus nõuda üürilepingu täitmist ei tulene ka seadusest. Kohus juhib hageja tähelepanu korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg-le 1, mille kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal käesoleva hagiga võimalik saavutada hagis seatud eesmärki, mistõttu jätab kohus lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata.