lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-13186/7

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 18.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-13186/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.09.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1284
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Määruse tegemise aeg ja koht

18.september 2017. a Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-13186

Tsiviilasi

Võlausaldaja OÜ Vabitec avaldus võlgniku OÜ Muru Arendus pankroti väljakuulutamise nõudes

Menetlustoiming

Ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

VÕLAUSALDAJA

Vabitec OÜ, rk 11093915, lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe

VÕLGNIK

OÜ Muru Arendus, rk 12898992

esindajad

RESOLUTSIOON

-- Jätta OÜ Vabitec avalduses OÜ Muru Arendus pankroti nõudes ajutine pankrotihaldur nimetamata. -- Tagastada kohtumääruse jõustumisel OÜ-le Vabitec viimase poolt 04.09.2017 kohtu deposiitkontole tasutud summa 1500 eurot, kandes see arvele, kust see tasuti. -- Lõpetada menetlus OÜ Vabitec avalduses OÜ Muru Arendus pankroti nõudes. -- Jätta võlausaldaja OÜ Vabitec kanda tema enda ja võlgniku menetluskulud, arvestades, et vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega.

Edasikaebamise kord Ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale on pankrotiavalduse esitanud isikul õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kaudu määruskaebus 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Senine menetlus Viru Maakohtu menetlusse saabus 06.09.2017 võlausaldaja OÜ Vabitec avaldus võlgniku OÜ Muru Arendus pankroti väljakuulutamiseks. Avaldus tugines asjaolule, et võlgnikule on esitatud pankrotihoiatus ja ta ei ole selle järgselt nõuet tasunud.

Kohus leidis, et võlausaldajal tuleb tõendada pankrotihoiatuse võlgnikule kättetoimetamist ning andis 06.09.2017 määrusega selleks tähtaja. Pankrotihoiatus on ühepoolne tahteavaldus. TsÜS § 69 lg 1 esimese lause järgi tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus esmalt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Tahtevalduse kättetoimetamist on riigikohus käsitlenud nt lahendites nr 3-2-1-8-15, 3-2-1-129-15, 3-2-1-50-12. Avaldusest ei nähtu, et võlgnik oleks esitatud pankrotihoiatuse kättesaamist mingilgi viisil kinnitanud. Kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib olla aga nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse (vt selle kohta Riigikohtu 21. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 14). Tahteavalduse selle saaja tegevuskohta või elu- või asukohta jõudmise riski ja tõendamiskoormust kannab tahteavalduse tegija, sest tema valib teate saatmise viisi. Isikul lasub vastutus kasutada sellist tahteavalduse saatmise viisi, mis võimaldab tal tõendada avalduse kohalejõudmist (RK lahend 3-2-1-50-12). Eeltoodust tulenevalt ei pidanud kohus, ja seda vaatamata võlausaldaja poolt täiendavalt juurde esitatud pankrotihoiatuse e-kirja saatmise tõendamist, viitega sealjuures pooltevahelisele lepingule, pankrotihoiatust võlgnikule kättetoimetatuks (samal seisukohal on ka Tartu Ringkonnakohus nt lahendis tsiviilasjas 2-13-268). Võlausaldaja esitas 15.09.2017 täiendavalt e-kirjavahetuse, mille kohaselt on 07.09.2017 võlgniku lepingujärgselt e-posti aadressilt tulnud vastus pankrotihoiatuse elektroonilise kättesaamise kohta ning saatelehed pankrotihoiatuse füüsilise kättetoimetamise kohta 12.09.2017. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Pankrotiseadusega on võlausaldajale pandud kohustus põhistada võlgniku maksejõuetus ja tõendada nõude olemasolu (PankrS § 10 lg 1). Maksejõuetuse põhistamine on võlgniku maksejõuetust kinnitavate eluliste asjaolude väljatoomine ja põhjendamine. Lisaks võlgniku maksejõuetust põhistavatele muudele asjaoludele ehk üldalustele tuleb võlausaldajal pankrotiavalduse esitamisel tuua välja ka vähemalt üks seaduses toodu maksejõuetust põhistav asjaolu ehk erialus. Erialuste kataloog on sätestatud PankrS § 10 lõikes 2. Lähtuvalt pankrotiseaduses sätestatust ja selle mõttest (ja kohtute praktikast) peab mõni PankrS § 10 lõikes 2 loetletud erialustest olema elulise asjaoluna faktiliselt aset leidnud enne pankrotiavalduse esitamist. Kuna erialusele peab tuginema juba pankrotiavalduses, siis peab selle erialuse sisuks olev eluline asjaolu olema aset leidnud ajaliselt enne pankrotiavalduse esitamist. Juhul, kui võlausaldaja ei ole piisavalt põhistanud oma pankrotiavaldust, siis peab kohus jätma pankrotiavalduse läbi vaatamata PankrS § 14 lg 1 p 2 alusel või juhul, kui avaldus on juba menetlusse võetud, jätma ajutise halduri nimetamata PankrS § 15 lg 3 p-de 4 ja 7 alusel. PankrS § 10 lg 3 kohaselt võib PankrS § 10 lg 2 p 1 nimetatud asjaoludel pankrotiavalduse esitada võlausaldaja, kelle nõue on muutunud sissenõutavaks. Kohus asub seisukohale, tutvudes esitatud avaldusega ja sellele lisatud dokumentidega, et esitatud avalduse alusel ei ole ajutist pankrotihaldurit võimalik nimetada. Kohus ei korda siinkohal oma

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

06.09.2017 puuduste kõrvaldamise kättetoimetamise tõendamise kohta.

määruses

avaldatud

seisukohta

pankrotihoiatuse

Võlausaldaja on oma pankrotiavalduses tuginenud võlgniku maksejõuetust põhistava asjaoluna üksnes PankrS § 10 lg 2 punktile 1. Viidatud säte kohustab võlausaldajat võlgniku maksejõuetuse põhistamisel välja tooma lisaks üldalusele ka erialuse, milleks viidatud sätte kohaselt on asjaolu, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Kohus leiab, et võlausaldaja esitatud tõendid jätkuvalt ei võimalda pankrotimenetlust alustada. Piret Liiva, ehk võlgniku eelmine (äriregistri andmetel kuni 18.08.2017) seaduslik esindaja on kinnitanud 07.09.2017, et ta näeb pankrotihoiatust. See tähendab, et esiteks on pankrotihoiatuse nägemist kinnitatud ajal, mil pankrotiavaldus oli juba kohtusse esitatud, see tähendab ühtlasi ka seda, et võlgnikule ei saanudki jääda kümmet päeva hoiatusele reageerimiseks. Ja teiseks- seda on kinnitanud isik, kes kinnituse andmise ajal enam juhatuse liige ei olnud. Täiendavalt esitatud pankrotihoiatuse nn füüsiliselt kättetoimetamise saatekirjad tõendavad aga seda, et võlgniku uus esindaja Kaarel Otstavel on hoiatuse kätte saanud alles 12.09.2017. See tähendab, et ei saa rääkida sellest, et võlgnikule oleks enne pankrotiavalduse kohtusse esitamist antud võimalustki hoiatuses viidatud 10-päevase tähtaja jooksul oma võlga tasuda. Mõlemal juhul on seega pankrotihoiatuse kättetoimetamine toimunud peale pankrotiavalduse kohtusse esitamist ehk PankrS § 10 lg 2 p 1 rikkumisega- võlgnikule ei ole antud võimalustki oma võlga tasuda ja seega alust pankrotiavalduse kohtusse esitamiseks ei olnud. PankrS § 15 lg 3 p 4 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. Tuginedes PankrS § 10 lg 2 punktile 1 ei ole võlausaldaja maksejõuetuse põhistamisel tõendanud pankrotihoiatuse kättesaamist võlgniku poolt enne kohtule pankrotiavalduse esitamist. Seega tuleb jätta ajutine pankrotihaldur nimetamata. Tagatis PankrS § 11 lg 2 sätestab, et kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud rahast tagastatakse pärast pankrotimenetluse lõpetamist järelejäänud raha makse teinud isikule. Antud kohtumäärusega on kohus käesoleva tsiviilasja menetluse lõpetanud, jättes esitatud avalduse rahuldamata. Ajutist haldurit käesolevas tsiviilasjas määratud ei ole. Võlausaldaja on tasunud 04.09.2017 kohtu deposiitkontole 1500 eurot, selgitusega „Vabitec deposiit Muru Arendus pankrotiasjas“. Lähtuvalt eelnimetatust ja PankrS § 11 lõikest 2, tuleb võlausaldaja poolt tasutud pankrotimenetluse kulude tagatis summas 1500 eurot tagastada selle tasujale kohtumääruse jõustumisel. Menetluskulud Vastavalt PankrS § 15 lõikele 6, kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Seega tuleb avalduse läbivaatamisega seotud kulud jätta võlausaldaja kanda. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele TsMS-s sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi

määrab asja menetlev kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. PankrS § 3 lg 2 kolmanda lause kohaselt lahendatakse pankrotimenetluse algatamise avaldus hagita menetluses. Hagita menetluses reguleerib menetluskulude jaotamist TsMS § 172. Nimetatud paragrahvis kehtestab omakorda lõikes 8 vajalike kohtuväliste kulude hüvitamise (kulude kindlaksmääramise) korra. TsMS § 172 lg 8 esimese lause kohaselt hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Selliselt piiratakse nimetatud lauses oluliselt hagita menetluses väljamõistetavate õigusabikulude (mis on TsMS § 144 p 1 kohaselt üks kohtuvälise kulu liik) suurust. Kuna võlgnik ei ole menetluses osalenud, ei saa tal olla tekkinud ka kulusid. PankrS § 15 lg 7 kohaselt juhul, kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja