Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

lepingu nr 10036417, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja oma kohustust ei täitnud, mistõttu seisuga 01.08.1999 oli kostja põhivõlgnevus AS-i Tele2 Eesti ees 3 924,47 krooni (saldokinnituse järgi telefonimaksed 2 046,03 krooni, kõneteenused 878,44 krooni ja leppetrahv 1 000 krooni). Vastavalt Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimuste p-le 7.4 pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja arvestas viivist määraga 0,15 % perioodi 01.08.1999-17.06.2005 eest (2146 päeva), kokku 9 413,87 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani, nõudes kostjalt viiviste tasumist summas 3 924,47 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 3924,47 krooni, viivised 3924,47 krooni, riigilõivu 560 krooni ja õigusabikulude katteks 392,45 krooni. Kostja seisukoht Kostja tunnistas hagi ja soovis maksegraafiku koostamist. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ei tõendanud nõuet ega lähtunud oma tsiviilõiguste teostamisel hea usu põhimõttest. Kohus lahendas hagi TsMS § 405 lg 1 järgi lihtsustatud korras. Kompromissi pooltel saavutada ei õnnestunud. Pooled sõlmisid 10.03.1999 tähtajalise Q GSM lepingu nr 10036417, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. 10.03.1999 pakkumise nr 0056346 (T1 09244) alusel tasus kostja AS-ile Ritabell 500 krooni, millest kuumaks Q30 on 200 krooni ja 300 krooni mobiiltelefoni Motorola D520 maksumus. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 05.06.1999 teatest. 20.04.2005 saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 30.06.1999. Saldo kinnitusest nähtuvalt esitati kostjale väidetavalt 17.07.1999 lõpparve nr 508262, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed 2 046,03 krooni, kõneteenused 878,44 krooni ja leppetrahv 1 000 krooni. Nimetatud lõpparvet hageja kohtule ei esitanud ega tõendanud, et see on kostjale väljastatud. Hageja ei esitanud ühtegi nõuet tõendavat dokumenti. Hageja ei tõendanud 30.06.1999 ühepoolselt lõpetatud lepingu rikkumisest tulenenud võlga, viivise arvestust, selle arvestamise aluseid, lõpparvet ja selle väljastamist kostjale. Hagiavaldusele ei lisatud ühtegi väidetavalt kostjale väljastatud arvet. Hagimaterjalidele lisatud 20.04.2005 teatis nõude loovutamise kohta, mille on 20.04.2005 Tele2 Eesti AS-i poolt välja antud volikirja alusel allkirjastanud Marina Dotsar, on õigustühine, kuna volikirja on 20.04.2005 Tele2 Eesti nimel allkirjastanud juhatuse liikmena Anne Kallas, kes äriregistri väljavõtte kohaselt kuulus Tele2 Eesti juhatusse 16.05.2005-24.08.2006. Nõude loovutamise lepingut hagile ei lisatud. Apellatsioonkaebuse põhjendused OÜ Aktiva Finants palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi

2(4)

rahuldada. Kostja tunnistas hagi ja palus võimalust tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel. Kostja selgitas ka võlgnevuse tekkimise põhjuseid. Hageja esitas seoses kostja poolt hagi tunnistamisega kohtule vastuse ja teate, milles taotles tulenevalt TsMS § 440 lg-st 1 seoses kostja poolt nõude õigeksvõtu ja hagi tunnistamisega teha õigeksvõtul põhinev otsus ja palus hagi rahuldada. Kohus jättis hagi rahuldamata ja võttis otsuse tegemisel aluseks asjaolud, mida kostja menetluses ei esitanud ja mille kohta kostja vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 206 lg 1 sätestab kostja õiguse hagi õigeks võtta. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab hagi õigeks, rahuldab kohus hagi ning kohus pidi hagi rahuldama. Kohus rikkus TsMS § 436 lg-d 1 ja 4, § 438 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8 ja § 440 lg-t 1. Vastus apellatsioonkaebusele Sven-Eerik Lundve apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, ära kuulanud apellandi ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 järgi kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud varem kui 01.07.2002, enne 01.07.2002 kehtinud seadust. Kuna pooltevaheline leping sõlmiti, täideti ja ka lõpetetai enne 01.07.2002, tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada tsiviilkoodeksi sätteid. TsK § 173 lg 2 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ja TsK § 174 sätestab, et ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja kostja vahel 10.03.1999 tähtajaline Q GSM leping nr 10036417, mille alusel kohustus AS Tele2 Eesti osutama kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus teenuse eest maksma. Hageja väidete kohaselt ei ole kostja teenuse eest tasunud ja tema võlg seisuga 01.08.1999 oli 3 924,47 krooni, millest telefonimaksed 2 046,03 krooni, kõneteenused 878,44 krooni ja leppetrahv 1 000 krooni. Vastavalt lepingu sõlmimisel kasutatud tüüptingimuste p-le 4 palus hageja kostjalt välja mõista viivise 3 924,47 krooni. Kostja tunnistas hagi (lk 30 ja lk 36). TsMS § 206 lg 1 järgi on kostjal õigus hagi õigeks võtta. TsMS § 440 lg 3 kohaselt võetakse õigeksvõtmise kohta esitatud avaldus toimikusse ja TsMS § 440 lg 1 järgi kostja õigeksvõtu korral kohus rahuldab hagi. Kuna tegemist ei ole TsMS § 440 lg-s 4 sätestatud asjaga, siis oli maakohus kostja õigeksvõtuga seotud ja kohtul polnud alust jätta hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata. Maakohus on TsMS § 440 lg-s 1 sätestatut rikkudes jätnud hagi rahuldamata. Eeltoodu tõttu tuleb otsus tühistada ja ringkonnakohtu otsusega hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 järgi võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljapool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna käesolevas asjas ei ole kohtule teada asjaolusid, millest saaks järeldada, et kohtuotsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, siis kolleegium ei pea vajalikuks tuvastada asjaolusid, analüüsida poolte

3(4)

väiteid ja vastuväiteid ning esitatud tõendeid. Hageja nõue kostja vastu tuleb rahuldada TsK § 173 lg 2, § 174 ja § 191 lg 1 alusel ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 7 848,94 krooni, millest põhivõlg on 3 924,47 krooni ja viivis 3 924,47 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi tuleb enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldada menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel enne 01.01.2006 kehtinud seaduse sätteid. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1, 8 ja 11 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 1 110 krooni (hagi esitamisel tasutud 560 krooni ja apellatsioonkaebuse esitamisel 550 krooni). Hageja on teinud kulutusi õigusabile summas 392,45 krooni, mis on kolleegiumi arvates põhjendatud ja vajalik ning tuleb TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel välja mõista kostjalt. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 1 502,45 krooni.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.