Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

M.R. ja K.B. võivad kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostjad võivad esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjatele toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjatelt 17.07.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0601104/15kt ja käenduslepingu alusel solidaarselt võlgnevuse 185 000 krooni väljamõistmist, millest 98 810,97 krooni tagastamata krediidisumma, 16 822,98 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 3339,57 krooni viivis, 19 762,19 krooni leppetrahv, 1100 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 45 164,30 krooni kahjuhüvitis. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3 ja 6 ning lg 2; 108 lg 1; 113 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2 ja 4; 158 lg 1; 142 lg 1; 145 lg 1, 2; 402; 415 lg 1; 416 lg 1 ja lg 2. Hageja taotleb menetluskulude jätmist solidaarselt kostjate kanda. Kostjate vastuväited Kostjad ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 28.11.2007 kohustas kohtunik kostjaid vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 30), hoiatades samas, et kui kostjad kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud isiklikult kostja M.R. 08.01.2008 (tl 42) ja edasiandmiseks kostja K.B. 08.01.2008 (tl 43). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostja K.B. kättetoimetatuks. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu nr 0601104/15kt, maksegraafiku, lepingu üldtingimused, käenduslepingu, hinnakirja (tl 13-27). VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 100 000 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab krediidiandja

tarbijale hiljemalt koos täiendava tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras tasumata summalt aastas ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Antud juhul on lepingu järgselt viivise määraks 25,05% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 04.10.2007 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 16,68 krooni. Viivise arvestamist alustas hageja alates 05.10.2007. Kuna kostjad ei ole krediidisumma katteks mitte ühtegi makset tasunud, on hageja viivisenõue perioodil 05.10.2007-22.11.2007 suurenenud 3322,89 kr võrra (98 810,97 kr × 25,05% / 365 päevaga × 49 päeva). Kostjatelt tuleb välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 3339,57 kr (16,68 kr + 3322,89 kr). VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Lepingu alusel on leppetrahvi suuruseks 19 762,19 kr (98 810,97 kr × 20%). Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumisest tuleneva kahjuhüvitise summas 45 164,30 kr väljamõistmist, s.o lepingu rikkumisest tulenev saamata jäänud tulu intressi näol, mida hageja olnuks õigustatud saama, kui ei oleks esinenud kostjapoolset lepinguliste kohustuste rikkumist ning lepingu ülesütlemist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt VÕS § 145 lõikele 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käendaja vastutus on lepingu osas käenduslepinguga piiratud 452 678 krooniga. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 185 000 krooni välja mõista, millest 98 810,97 kr tagastamata krediidisumma, 16 822,98 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 3339,57 kr viivis, 19 762,19 kr leppetrahv, 1100 kr võla sissenõudmisega seotud kulud ja 45 164,30 kr kahjuhüvitis. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.