Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja laenas 15.09.2004 sõlmitud laenulepingu alusel OÜ-lt K. 120 000 krooni, millise summa kohustus hageja laenuandjale tagastama 15.09.2005. Laenu intressimäär oli 48 % aastas, viivis tagastamata laenusummalt 1,5 % päevas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmine tagati hagejale kuuluvale kinnistule Tornimäe Rebasemõisa külas Karula vallas Valgamaal 300 000 krooni suuruse hüpoteegi seadmisega. 03.05.2005 sai hageja OÜ-lt K. teate tekkinud võlgnevuste kohta. 05.09.2005 sõlmisid hageja ja OÜ K. kokkuleppe nr 1 laenulepingu nr 105/2004 juurde. Sellega tunnistas hageja oma võlgnevust OÜ K. ees summas 180 000 krooni, millest 120 000 krooni oli laenusumma ja 60 000 krooni oli leppetrahv. Lisaks anti hagejale täiendavalt laenu 43 200 krooni ning pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 05.09.2008. Koostati uus maksegraafik. Sama päeval sõlmiti hageja ja OÜ K. vahel kokkulepe hüpoteegi suurendamiseks 500 000 kroonini. 07.02.2006 teatati hagejale jällegi laenulepingu järgsete maksete tegemata jätmisest. 15.06.2006 kirjaga teatas OÜ K. hagejale, et kui ta ei tasu võlgnetavat summat - 51 786 krooni ning leppetrahvi 60 000 krooni, siis ütleb laenuandja lepingu üles 16.06.2006 ning nõuab kogu laenujäägi, intresside, leppetrahvi ja viivise tasumist. 14.08.2007 teatas AS K. Invest (endise ärinimega OÜ K. ) hagejale, et nõue on loovutatud OÜle H. . 16.08.2007 sõlmisid AS K. Invest ja OÜ H. hüpoteekide üleandmise kokkuleppe, mille alusel kanti uue hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse OÜ H. . 20.08.2007 esitas OÜ H. saadud loovutuse alusel hageja vastu nõude summas 1 611 505 krooni, millest laenujääk on 163 200 krooni, intress kuni 12.06.2007 – 111 629 krooni, leppetrahv 81 600 krooni ja viivised 1 255 076 krooni. Hageja suhtes on algatatud täitemenetlus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei juures täiteasjas nr 084/2007/12521. Kohtutäiturile esitatud avalduses palub OÜ H. täita nõude hageja vastu summas 500 000 krooni: laenujääk 163 200 krooni, tasumata intressid 26 112 krooni, leppetrahv 60 000 krooni, viivis 139 088 krooni ja leppetrahv kokkuleppe nr 1 rikkumise eest (50 % laenusummast) 111 600 krooni. Hageja ei vaidlusta põhivõlga ja intressi. Hageja on tasunud kostjale 06.12.2007 kokku 189 312 krooni, millest laenu katteks on tasutud 163 200 krooni ja intressi katteks 26 112 krooni. 10 160 krooni intressi katteks on tasumata ja hageja kohustub selle tasuma. Kostja on esitanud kaks leppetrahvi nõuet: laenulepingu rikkumise eest 50 % esialgsest laenusummast, so 60 000 krooni ja kokkuleppe nr 1 rikkumise eest 50 % esialgsest laenusummast, lisandunud laenusummast ja leppetrahvist, so 50 % 223 200 kroonilt 111 600 krooni. Sellise kahekordse leppetrahviga hageja ei nõustu, paludes kohtul vähendada 60 000 krooni suurust leppetrahvi ning jätta teine leppetrahv üldse välja mõistmata. Hageja arvutab viivist laenujäägilt, so 163 200 kroonilt, kostja aga kogusummalt koos leppetrahviga, so 223 200 kroonilt. Hageja esindaja nõustub siinjuures kostjaga, et seadus ei keela tasumata leppetrahvilt arvutada viivist. Hageja esindaja on arvutanud viiviseid põhivõlalt kuni 31.08.2007 summas 94 283.90 krooni. Perioodi eest 31.08. kuni 03.12.2007 on viivis 94 päeva eest 20 142.32 krooni. Kokku kogu leppetrahv ja viivis, mida kostja võiks hagejalt nõuda, oleks 184 586.22 krooni. Nimetatud summat palub hageja esindaja vähendada kuni põhivõla suuruseni, so 163 200 kroonini. Hagejal on ääretult raske majanduslik olukord. Kohus on andnud hagejale menetlusabi riigi õigusabi näol. Hageja ja tema abikaasa on töötud, neil on kaks last. Hageja ei saa seda tõendada, kuid ta saatis raha Eestisse, mida aga laenuandjale edasi ei makstud. Juba täiendava kokkuleppe sõlmise ajal oli hageja väljapääsmatus olukorras. Kostja vastuväited Kostja on nõus sellega, et OÜ K. ja hageja vahel sõlmitud laenuleping lõppes ennetähtaegselt 16.06.2006. Intressiarvestuse osas vaidlust ei ole. Hageja võlgneb 10 160 krooni laenulepingu lõppemiseni sissenõutavaks muutunud intressi katteks. Kostja nõuab hagejalt laenulepingu nr 105/2004 kokkuleppe nr 1 punkti 3 kohaselt seisuga 05.09.2005 fikseeritud koguvõlgnevust, so 223 200 krooni. Lisaks on kostja seisukohal, et ta on õigustatud nõudma viivist. Arvestusega 48 % aastas (mis võrdub laenulepingus kokku lepitud intressimääraga) on viivis perioodi eest 16.06.2006 kuni 06.12.2007, so 538 päeva eest kokku 157 667 krooni. Kostja on õigustatud

vastavalt kokkuleppele nr 1 saama ka leppetrahvi 50 % ulatuses 223 200 kroonilt, so 111 600 krooni. Kostja nõuab siiski hagejalt ainult kokku 500 000 krooni tasumist, millest 189 312 krooni on kostjale laekunud 06.12.2007. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Vaidlust ei ole selles, et laen tuleb tagastada ja maksta laenulepinguga kokkulepitud intressi. Vaidlust ei ole ka nõude loovutamise ja hüpoteekide loovutamise üle. Kostjal on nõudeõigus hageja vastu. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel oli sõlmitud üks laenuleping 15.09.2004 nr 105/2004 (tl-d 22-24), mille punktis 5.3. on pooled kokku leppinud järgmises: „Laenusumma või selle osa Lepingus ettenähtud ajal ja/või suuruses mittetagastamise korral või Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ükskõik millisel punktis 5.1. toodud juhtumil tekib Laenuandjal õigus nõuda ja Laenusaajal kohustus maksta leppetrahvi 50 % (viiskümmend protsenti) Laenusummast Laenuandja poolt näidatud tähtajaks. Leppetrahvi tasumine ei vabasta Laenusaajat muudest Lepingu järgsetest kohustustest.“ Seega on laenulepingu pooled kokku leppinud kõrvalkohustuses, mille tasumine ei välista lepingust tulenevate muude kohustuste täitmise nõude esitamist. Lepingus ei ole kokku lepitud, et leppetrahvi makstakse ainult ühel korral. Kohus on seisukohal, et arvestades leppetrahvi määra on siiski tegemist laenusaaja ühekordse kohustusega maksta kõrvalkohustusena pool laenusummast, kui lepingut ei täideta. Kokkuleppe nr 1 punkti 1 kohaselt on pooled 05.09.2005 kokku leppinud, et hageja võlgnevus OÜ K. ees on laenujääk 120 000 krooni ning leppetrahv 60 000 krooni. Lisaks anti kokkuleppe alusel hagejale kokkuleppe punkti 4 kohaselt täiendav laenusumma 43 200 krooni. Kohus on seisukohal, et kostja saab nõuda leppetrahvi ka täiendava laenusumma tagastamata jätmise eest laenulepingu punktis 5.3. kokkulepitud alustel, aga ei saa nõuda leppetrahvi leppetrahvilt, so 60 000 kroonilt ja kord juba leppetrahviga nö maksustatud laenusummalt, so 120 000 kroonilt. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on tühine ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, kui nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi. Kostja nõutav leppetrahv (60 000 + 111 600) 171 600 krooni ületab põhivõlga ja on ebamõistlikult suur. Kohus on seisukohal, et isegi kui laenulepingust ja kokkuleppest võiks aru saada nii, et leppetrahvi tuleb tasuda mitmel korral, on selline kokkulepe tühine tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena VÕS § 42 lg 1 alusel. Hagejal oleks seega lepingust tulenev maksimaalne kohustus maksta leppetrahvi 163 200 kroonilt 50 % , so 81 600 krooni. Hageja esindaja on seisukohal, et ka 60 000 krooni suurune leppetrahv on ebamõistlikult suur. Hagejal on õigus taotleda leppetrahvi vähendamist. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kohus vähendab hageja poolt tasumisele kuuluvat leppetrahvi 60 000 kroonini põhjustel, mis on toodud hagejale riigi õigusabi andmiseks tehtud kohtumääruses (tl 87-88). Hageja majanduslik olukord on raske. Tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, kusjuures ta on noorema lapsega

alles lapsehoolduspuhkusel Hageja sissetulekuks on toetused. Hagejal puudub igasugune registritesse kantav vara, välja arvatud kostja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnistu. Suuremas osas leppetrahvi vähendamist ei pea kohus põhjendatuks, arvestades Kokkuleppes nr 1 kirja pandut ning hageja poolt lepingulise kohustuse täitmise väga väikest ulatust. Viivise nõue on nii seadusesättel (VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.) kui ka lepingu punktil 6.2. põhinev, seega kokku lepitud ja kuulub laenuandja nõudmisel tasumisele. Kostja on vähendanud laenulepingus kokku lepitud ja ka kohtu arvates ebamõistlikult suurt viivisemäära – 1,5 % päevas viivitatud summalt – aastaintressini. Kohus on seisukohal, et selline viivise määr on mõistlik, põhjendatud ja seaduslik. VÕS § 113 lg 1 viimase lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise summa on kostja arvutuste kohaselt 157 667 krooni. Laenulepingu pooled on laenulepingu punktis 6.2. kokku leppinud, et viivist makstakse kuni kõigi lepingujärgsete võlgnevuste täieliku kustutamise päevani. Seadus keelab viivise arvutamise intressilt (VÕS § 113 lg 6), kuid keelatud ei ole viivise arvutamine leppetrahvilt, kui pooled on selles kirjalikult kokku leppinud. Kohus on seisukohal, et pooled on kokku leppinud viivise tasumise kõikidelt lepingust tulenevatelt võlgnevustelt, sealhulgas ka leppetrahvilt. Kostja arvutus, mis põhineb 223 200 krooni suuruselt viivitatud summalt (120 000 + 43 200 + 60 000) viivise arvestamisel on seaduslik. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule, so analoogselt leppetrahvi vähendamise taotlusega. Leppetrahvi ja viivise vähendamise põhjuste näidisloetelu on toodud VÕS § 162 lg 1. Kohustuse täitmise ulatus hageja poolt oli nullilähedane kuni 06.12.2007. Kostja väitel, mida hageja ei ole vaidlustanud, on hageja enne 06.12.2007 maksnud intresside katteks 29 008 krooni. Laenuandjal oli vastavalt maksegraafikus arvestatule (tl 67) õigus saada 370 716 krooni, kui laenulepingut ja kokkulepet nr 1 oleks täidetud nõuetekohaselt. Kostja (või nõude loovutaja) on saanud (189 312 + 29 008) 218 320 krooni, millele lisandub 10 160 krooni vaidlustamata intressi. Hageja esindaja taotleb viivise ja leppetrahvi summa vähendamist põhivõla suuruseni, so 163 200 kroonini. Sellest summast tuleb lahutada leppetrahv 60 000 krooni. Viivise katteks jääb seega 103 200 krooni. Kohus on seisukohal, et kostja arvestatud viivis 157 667 krooni kuulub vähendamisele 103 200 kroonini. Kokku 391 680 krooni tasumisega on hageja tasunud kostjale (või tema õiguseellasele) põhivõla, intressi kuni lepingu ülesütlemiseni, leppetrahvi ja kostjal lepingu ülesütlemisest tekkida võiva võimaliku kahju (saamata jäänud tulu planeeritud intresside näol) katteks viivise. Kohus vähendab viivist hageja raske majandusliku olukorra tõttu, millele on kohus viidanud juba leppetrahvi vähendamise otsuse motiveerimisel. Lisaks arvestab kohus ka kostja nõude alust, st väga suure intressimääraga laenulepingut. Selline laenuintress hüpoteegi seadmise tagatisel peaks katma laenuandja kõik võimalikud kulutused seoses laenu andmisega, seadmata ohtu laenuandja majandustegevust. Tl-l 129 oleva nõudeõiguse loovutamise lepingu kohaselt on kostja tasunud K. Invest AS-le A.S. vastu esitatava nõude eest 274 829 krooni. Seega katab 391 680 krooni suurune summa täielikult kostja kulutused seoses nõude omandamisega. Kohus on seisukohal, et leppetrahvi ja viivise vähendamise puhul on arvesse võetud ka kostja õigustatud huvi. VÕS § 161 lg 2 kohaselt kui kahjustatud pool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud ning VÕS § 113 lg 5 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist

ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Kostjal on võimalik esitada nõue hageja vastu leppetrahvi ja viivisega katmata osas kahju hüvitamiseks, kui selline kahju on kostjal olemas. Kostja vastuväited hagile ei anna kohtule alust teha otsust kostja kahju hüvitamise osas. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Kohus rahuldab küll hageja nõude, kuid kostja poolt sundtäitmise algatamine oli põhjendatud, sest hageja ei olnud tasunud lepingujärgseid makseid. Menetluse käigus on hageja rahuldanud või tunnustanud kostja nõuded põhivõla ja intressi osas. Kostja poolt nõuete esitamine täitemenetluses oli põhjendatud. Antud asjaoludel oleks hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt ebaõiglane.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.