Muud › Muud hagiasjad

Tallinna linnas, XXX elumaja kasutab selleks seaduslikku alust omamata ja omanikult nõusolekut saamata RS. Rahvastikuregistri andmetel on tema ja tema kahe lapse Olavi ja GS registrijärgne elukoht Tallinnas, XXX. Olles nn. sundüürnik, taotleb RS teist elamispinda Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu. Hagi esitamise ajal oli RS hageja andmetel elamistingimuste parandamist taotlevate isikute nimekirjas. Olles teadlik, et vara seadusjärgse pärijana sai vara omanikuks Tallinna linn, ei ole RS Tallinnas, XXX asuvat eluruumi vabastanud. Tallinna volikogu 21.04.2005.a. otsusega otsustati müüa Tallinna linnale kuuluv ning Mustamäe Linnaosa Valitsuse valitsemisel olev vara asukohaga XXX. Nimetatud otsus on vaidlustatud Tallinna Halduskohtus RS poolt. Tallinna Elamumajanduse Amet pöördus 27.10.2005.a. hageja poole, et hageja nõuaks Tallinna linnale kuuluva vara välja võõrast ebaseaduslikust valdusest VÕS sätete alusel. Mustamäe Linnaosa Valitsus pöördus 01.11.2005.a. kirjaga nr. 112/1548 RS poole, et ta 21.11.2005.a. vabastaks vabatahtlikult Tallinnas, XXX elumaja. VÕS § 279 kohaselt kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma selle eest tasu (üüri). RS kasutab ilma Tallinna linna kui üürileandja nõusolekuta Tallinnas, XXX asuvat elumaja. Samuti ei tasu RS üüri ja kõrvalkulude eest üürileandjale. Seega kasutab RS XXX asuvat elamut seadusevastaselt, tekitades linnale kahju. VÕS § 1045 lg. 1 p. 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see on tekitatud omandiõiguse rikkumisega. RS on pahauskne XXX valdaja, kuna teadis, et elumajja elama asumisega ei teki tal omandit varale. Ta oli ka teadlik, et seadusjärgse pärimise teel omandas XXX asuva vara Tallinna linn. Vastavalt AÕS §-le 89 on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist. Mustamäe LOV kirjalikule pöördumisele XXX ebaseaduslik valdus lõpetada, ei ole RS reageerinud. Lähtudes eeltoodust ei ole Tallinna linn teinud mingisugust tsiviilõiguslikku TsÜS §-dest 68 ja 69 tulenevat tahteavaldust RSga tehingut sõlmida. Seega on hageja arvates kostja puhul tegemist pahauskse valdajaga ning ebaseadusliku valdusega. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes TsÜS §-dest 68 ja 69, VÕS §-dest 271 ja 1045 lg. 1 p. 5 ning AÕS §-st 89 palub hageja kohtul kohustada kostjat ja temaga koos elavaid OS ja GS vabastama hagejale kuuluv elumaja aadressil Tallinn, XXX ja kohtuotsuse täitmise viisina RS koos temaga elavate isikutega elumajast Tallinnas, XXX ilma teist eluruumi vastuandmata välja tõsta. Kohtukulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited hagile Kostjad oma kirjalike vastuväidete kohaselt hagi ei tunnista ning neil on hagile alljärgnevad vastuväited. RS elas koos elukaaslasega väheelamiskõlbulikus kööktoas aadressil Tallinn, XXX. Kostja sugulane TV teatas kostjale, et nende naabruses aadressil Tallinn, XXX seisab aastaid tühjana maja, mis kuulub tema sugulasele L-HR, kelle saatusest ei ole midagi teada. TV ei olnud selle vastu, et elamusse asuks elama kostja, kes võiks majavalduse eest hoolitseda ning vältida selle kaudu maja lagunemist ja/või kasutamist asotsiaalide poolt. Kostja asuski nimetatud elamusse koos oma elukaaslasega elama 1993.a. Kostja suhtus majja heaperemehelikult ning tegi selles vajalikke remonditöid – parandas põrandaid, renoveeris elektrivarustuse, vahetas välja aknaklaasid ning parandas aknaraame, remontis ahjud ja asendas vanad väravad uutega. Kostja hoolitses ka territooriumi heakorra eest, niitis ja riisus muru. Kostja on kandnud kõik kulud, mis on seotud mainitud majavaldusega ja on suhtunud sellesse heaperemehelikult. Kostja ei ole varjanud tema poolset vaidlusalust majavaldust. Seda asjaolu kinnitab Eesti Energia õiend, millest ilmneb, et RSl on tasutud elektrienergia eest ning õiend on antud esitamiseks Mustamäe Linnaosa Valitsusele. Kostja on teinud kõik endast oleneva elamu kasutusõiguse seadustamiseks. Selleks pöördus ta 16.08.2002.a. Mustamäe LOV poole avaldusega, milles märkis, et maja oleks äärepealt hävinud 1995.a. Kostja on oma avaldustes korduvalt kinnitanud, et on valmis tasuma üüriarveid. Kostja elamistingimustega käisid tutvumas Mustamäe LOV töötajad IA ja VT. Mustamäe LOV informeeris kostjat 10.01.2002.a. kirjaga ohutusnõuetest kõnniteel, kusjuures kostjat peeti kirjas maja omanikuks. Ülaltoodu alusel on kostja seisukohal, et tema valdusest oli teadlik Mustamäe LOV, kes ilma vastuväideteta talus seda. Kostja ei ole saanud vaidlusaluse maja valdust seadusevastaselt. Seda seisukohta tõendas kostja allpool toodud viidetega vastavuses AÕS RakS sätete regulatsiooniga, mis on aastate jooksul oluliselt muutunud. Valduse saamise hetkel see ei olnud vastuolus tollel ajal kehtinud legaalregulatsiooniga. Hageja on olnud aastaid teadlik, kelle valduses on maja asukohaga XXX ning pole kunagi esitanud sellele vastuväiteid. Kostja arvates ei ole põhjendatud ja tõendatud hageja väide selle kohta, et kostja on omandanud valduse omaniku nõusolekuta. Kostja sai teada maja omandamisest pärimise teel alles 2005.a., kuid kostja valdab seda alates 1993.a. Kostja on heauskselt kasutanud ja vallanud vaidlusalust elamut aadressil Tallinn, Kadaka tee 74 kolmeteistkümne aasta jooksul. Tema on selle majavaldusega seoses kandnud kõik kulud ja suhtunud sellesse heaperemehelikult. Käesoleval ajal ei ole kostja sisse registreeritud aadressil Tallinn, XXX, kuna temalt nõuti selle vabastamist seoses omaniku muutumisega. Kostja arvates on hagi esitatud alusetult tema laste suhtes, kuna neil puudub tsiviilkohtumenetlusteovõime. Mõlemad kostja

lapsed on alla 15-aastased. Kostja märgib, et tema poolt valduse omandamise ajal kehtinud AÕS RakS redaktsioonis (01.12.1993.a. – 01.09.1994.a.) ehitise kui vallasasja omandamine igamisega või hõivamisega ei ole keelatud. Valduse suhtes, mis on omandatud enne 1993.a 1. detsembrit, algas igamistähtaja kulgemine 1993.a 1. detsembrist. AÕS RakS § 13 lg. 2 järgmine redaktsioon hakkas kehtima alles alates 29.12.1994.a. ning sellest ajast nägi seadus ette, et ehitist kui vallasasja ei saa omandada leiu ja igamisega. Samas hõivamise osas ei ole seaduses ettenähtud otsest keeldu, vaid vastavalt AÕS RakS § 13 lg. 2 sai see toimuda ainult Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Muudatus, mis jõustus 07.06.1996.a. nägi ette juba muu korra, mille alusel peremehetu ehtise hõivamise õigus ja kohustus jäi ainult kohalikule omavalitsusele ja riigile Vabariigi Valitsuse kehtestatud korra alusel. Selleks ajaks oli kostja vallanud maja juba kolme aasta jooksul. Vastavalt AÕS § 34 lg. 2 loetakse valdus seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Kuni käesoleva ajani loeb kostja oma valdust seaduslikuks, kuna hageja ei ole seni vastupidist tõendanud. AÕS § 40 kaitseb valdust omavoli eest. Valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata (AÕS § 83 lg. 1). Kostja peab võimalikuks hagejaga ka kompromissi sõlmimist. Võimaliku kompromissina näeb kostja asenduselamispinna saamist Tallinna linnalt või üürilepingu sõlmimist juba kostjate poolt kasutatavale elamispinnale. 10.01.2007.a. esitasid kostjad hagile täiendavad seisukohad. Kostjate esindaja on pidanud hagejaga võimaliku kompromissi sõlmimiseks läbirääkimisi, kui hageja on keeldunud kompromissi arutamast ning leidnud, et selleks puudub igasugune alus. Kostjad teatavad käesolevaga, et nad ei tunnista hagi jätkuvalt. Hageja oli teadlik asjaolust, et kostjad elavad majas aadressil Tallinn, XXX vähemalt alates 2000.a., kui keelduti RSga üürilepingut sõlmimast. Samas on Mustamäe LOV korterikomisjoni koosoleku protokollist nr. 21 näha, et RS on juba 1995.a. asunud elama kaugete sugulaste majja XXX, kus ta elab koos abikaasa ja kahe lapsega. Kostja avaldusest Tallinna Kesklinna Valitsusele ilmneb asjaolu, et ta on nõus vastu võtma elamispinna aadressil Tallinn, XXX. Samas kirjas teatas kostja, et faktiliselt elab ta aadressil Tallinn, XXX. Kohtule esitatud eluruumi üürilepingust nähtub, et kostja Antud asjaolust ilmneb, et kostjal oli võimalik kasutada ühetoalist ahjuküttega korterit aadressil Tallinn, XXX, üldpinnaga 23,1 m2. Siit ilmneb asjaolu, et neljaliikmelise perekonna jaoks oli see elamispind suuruselt ebapiisav. See tingiski kostja elama asumise Tallinnas, XXX asuvasse elamusse. Oma 16.08.2002.a. avalduses Mustamäe LOV-le kirjeldab kostja olukorda, mis on seotud XXX asuva eluruumi kasutamisega ning teatab linnaosavalitsusele, et 1995.a. toimus elamu kõrvalhoones kodutu süül tulekahju, mille tulemusena hävis hoone katus. Peale seda oli veel süütamiskatseid. Kuna maja kuulus kostja kaugele sugulasele ja kostja elas oma 4-liikmelise perekonnaga 23 m2 kööktoas, otsustas ta majja sisse kolida. Ta on oma elamist selles eluruumis üritanud korduvalt seadustada, on pöördunud Mustamäe LOV töötajate Kozlova ja Ulase poole. Majaga käidi tutvumas ja pilte tegemas. Eesti Energia 13.08.2002.a. teatisest ilmneb, et RS oli lepinguliseks elektrienergia tarbijaks aadressil XXX ning temal ei ole võlgnevust. Eesti Telefoni 14.08.2002.a teatisest ilmneb, et telefoni aadressil XXX kasutatakse alates 21.01.1997.a. ja abonendil võlgnevusi ei ole. Rahvastikuregistri 09.09.2002.a. teatisel puudub tõenduslik tähendus, kuna registreeritud elukoht ei saa olla tõendiks eluruumi kasutamise kohta. TKV 16.09.2002.a. kirjast ilmneb asjaolu, et kostjale ei eraldatud eluruumi aadressil Tallinn, XXX, mille saamiseks ta esitas avalduse. Kostja 01.12.2003.a. avaldusest ilmneb, et kostja on avaldanud soovi asuda elama viiele aadressile ning avalduses on tema tegelikuks elukohaks märgitud XXX, Tallinn. Tallinna TKV 16.01.2004.a. kirjast nähtub, et kostja järjekordne taotlus elamispinna saamiseks on jäetud rahuldamata. Eluruumi üürimist taotleva isiku andmete kontrollimise dokumendist ilmneb, et kostja soovib jätkuvalt elamispinda saada. Avalduses TKV-le 08.03.2004.a avaldas kostja taas soovi asuda elama kahel võimalikul aadressil ning avaldusel on märge, et vastus tuleb saata aadressil Tallinn, XXX. TKV vastusest Mustamäe LOV-le ilmneb, et kostjaga seotud probleemi arutamine toimub 2005.a. detsembrikuu jooksul. Järgmises kirjas teatatakse, et RS avalduse läbivaatamine toimub 2006.a. jaanuaris. TKV 19.01.2006.a. kirjas Tallinna Elamumajandusametile teatatakse, et kostja faktiliselt elab ja kasutab Mustamäe LOV haldusterritooriumil elamut aadressil XXX. Kirjast ilmneb, et Mustamäe LOV on esitanud hagi RS ja tema laste väljatõstmiseks ilma teist eluruumi vastu andmata ning seoses sellega, et TKV-l ei ole võimalust olukorra viivitamatuks lahendamiseks, paluvad nad lülitada antud küsimus Tallinna linna eluasemekomisjoni päevakorda. TKV 17.02.2006.a. teatab Mustamäe LOV-le, et 31.01.2006.a. toimunud linna eluasemekomisjoni koosolekul jäid komisjoniliikmed seisukohale, et RS eluaseme probleem tuleb lahendada üldistel alustel. Sellest kirjast ilmneb, et kostja probleem peab olema lahendatud, kuid millisel viisil, on ebaselge. TKV 04.05.2006.a. kirjaga kostja probleem väidetavalt lahendatakse ning ta kustutatakse hageja eluruumi vajavate isikute nimekirjast. Ülaltoodust nähtub kostja arvates asjaolu, et kostja ei ole varjanud temapoolset vaidlusalust majavaldust ning ta pole saanud vaidlusaluse maja valdust seadusevastaselt. Kostja arvates ei ole põhjendatud ja ka tõendatud hageja väide, et kostja on omandanud valduse hageja kui omaniku nõusolekuta. Kostja sai teada maja omandamisest pärimise

teel alles 2005.a., kuid valdab seda alates 1993.a. Hageja poolt asjas esitatud dokumentidest nähtub, et kostjat hoiti aastaid õiguspärases ootuses, et temal on õigus Tallinna linnalt elamispinda saada. Teda hoiti elamispinda vajavate isikute nimekirjas ja tema avaldusi korteri eraldamiseks arutati mitmeid kordi komisjonides. Samas Tallinna ametivõimud ei oleks tohtinud kostjale kooskõlastusi anda, kui neil poleks olnud selleks õiguslikku alust. Kostjate arvates näitab Tallinna linna käitumine tema-poolset nõustumist asjaoluga, mille kohaselt oli kostja õigustatud saama oma elamispinda või sõlmima üürilepingut tema valduses oleva elamu kasutamiseks. Vastupidine käsitlus tähendaks vastuolu hea haldustavaga, kuna hea haldustavaga on vastuolus ka see, kui haldusorgan hoiab isikut teadmises, et ta kavatseb haldusmenetluse lõpptulemusena langetada otsuse, mis on isikute soovidele vastav, kuid langetab hoopis otsuse, mis ei vasta isikute tahtele. Kui haldusorgan näeb, et isikute käitumine ei vii soovitud tulemuseni, on ta kohustatud isikuid sellest teavitama ja võimaldama neil oma käitumist muuta. Kostja palub kohtul võtta asja juurde fototabelid, millest ilmneb, et tema tegelikuks ja ainsaks elukohaks XXX, Tallinn. Fotodelt on näha, et kostja suhtub heaperemehelikult oma eluasemesse. Kahjuks peale kostja abikaasa surma ei olnud tal võimalust investeerida majja suuri rahasummasid, kuid pole põhjust ka väita, et maja on elamiskõlbmatu. Maja võib olla väheväärtuslik, kuid kostja jaoks see nii ei ole. Tõepoolest oli kostja registreeritud elukohaks Suur –XXX, kuid kostja oli sunnitud loobuma selle elamispinna kasutamisest. Selleks oli erinevaid põhjusi. Eelkõige selle elamispinna nappus. Lisaks nõuti kostjalt sellelt aadressilt väljaregistreerimist. Seda oli võimalik teha ainult sisse registreerides teise eluruumi. Kuna kostjal Kadaka teele ei olnud võimalik oma perekonda registreerida, leidis ta ajutise lahenduse ning korraldas sissekirjutuse tuttavate juurde Keilasse. Samas Keila aadressil kostja ja tema lapsed pole kunagi elanud. Eeltoodut aluseks võttes jääb kostja oma varasemate vastuväidete juurde ja palub kohtul jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hageja poolt hagis märgitud asjaoludel puudub kohtul õiguslik alus hagi rahuldamiseks. Hageja ei ole asjas vaidlustanud asjaolu, et Tallinnas, XXX asuv elamu on kostja ja tema alaealiste laste kasutuses ning nende peamine elupaik ning juba enne 2000.a., mil hageja omandas seadusjärgse pärimise teel hooned asukohaga Tallinnas, XXX, elas RS oma perekonnaga elamus asukohaga XXX, Tallinn. Antud vara omandiõiguse üle pooltel asjas vaidlus puudub. Kostja koos oma alaealiste lastega on kantud elanike registrisse Mustamäe linnaosa täpsusega. Mustamäe Linnaosa Valitsuselt saabunud kirja kohaselt Harju Maakohtule 08.06.2007.a. tegi Mustamäe LOV eluaseme komisjon otsuse RS arvamiseks koos oma kahe alaealise lapsega eluruumi taotlevate isikute nimekirja nr. 296 all. RSle on sama kirja kohaselt näidatud 08.06.2007.a. vabanenud eluruumi, mis vajab remonti ning peale remondi teostamist võiks selle kasutusse võtta. Asjas esitatud Mustamäe linnaosa eluaseme komisjoni koosoleku protokolli nr. 69 26.04.2007.a. kohaselt (vt. tlk. 143 – 144) asus RS koos abikaasa KSja lastega 1995.a. omavoliliselt elama väidetavalt kaugete sugulaste majja XXX. 2000.a. pöördus RS Mustamäe Linnaosa Valitsuse poole sooviga sõlmida temaga üürileping aadressil XXX. Tallinna Linnavalitsuse 20.12.2000.a. korraldusega nr. 5010-k anti XXXMustamäe Linnaosa Valitsuse valitsemisele ja bilanssi kui pärandvara. Pärandvara hindamisaktide kohaselt tunnistati hooned väheväärtuslikeks ja lammutamisele kuuluvaiks. 23.08.2002.a. esitas RS avalduse Mustamäe linnaosa korterikomisjonile sooviga üürida eluruum XXX. Kuna RS oli munitsipaaleluruumi taotlejana arvele võetud Kesklinnas kui tagastatud maja sundüürnik, otsustas komisjon edastada materjalid Kesklinna Valitsusele. Tallinna Linnavolikogu 21.04.2005.a. otsusega nr. 101 otsustati müüa avalikul kirjalikul enampakkumisel (alghinnaga 520 000 krooni) Tallinna linnale kuuluvad Mustamäe Linnaosa Valitsuse valitsemisel olevad ehitised asukohaga Tallinnas, XXX. RS esitas Tallinna Elamumajanduseametile avalduse, kus ta vaidlustas nimetatud hoonete müügi. Mustamäe Linnaosa Valitsus esitas RS vastu hagi kohtusse XXX ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. RS ja tema laste (tema abikaasa suri 16.04.2004.a.) eluaseme küsimust arutati Tallinna linna eluasemekomisjonis 31.01.2006.a., kus otsustati RS eluasemeprobleem lahendada üldistel alustel Tallinna õigusakte aluseks võttes. Alates 30.03.2006.a. on RS ja tema laste elukoht registreeritud Harju maakonnas, Keila, Põhja 1 rahvastikuregistri andmetel ja ta sai Tallinna Elamumajanduseametilt kolimise toetust 31 300 krooni. Seoses lahkumisega registreeritud elukohast Tallinn, XXX, kustutati RS Kesklinna eluruumi taotlejate arvelt. 31.01.2007.a. tagastas RS linnale kolimistoetuse ning alates 28.02.2007.a. on RS ja tema laste elukoht registreeritud Mustamäe linnaosa täpsusega Eesti rahvastikuregistri andmetel. RS soovib koos lastega munitsipaaleluruumi taotlejana arvele võtmist.

Eeltoodut aluseks võttes Mustamäe linnaosa eluaseme komisjon otsustas RS taotluse rahuldada ning teda võtta munitsipaaleluruumi taotlejana arvele vastavalt Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002.a. määruse nr. 56 lisaga nr. 3 kinnitatud Tallinna linna omandis olevate ruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korrale. Ülaltoodust nähtub, et RS avaldus munitsipaaleluruumi saamiseks on rahuldatud ning teda on võetud eluasemekomisjoni poolt arvele munitsipaaleluruumi taotlejana põhjusel, et RS koos lastega on registreeritud elanikuna Mustamäe linnaosa täpsusega ning kohtus on hagi XXX väljanõudmiseks RS ebaseaduslikust valdusest. Eeltoodust nähtub kohtu arvates asjaolu, et RS ja tema laste arvele võtmiseks munitsipaaleluruumi taotlejana oli Tallinna linna arvates olemas õiguslik alus, sest Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002.a. määrusega nr. 56 kinnitatud lisa nr. 3 „Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse kord“ p. 2 kohaselt võivad eluruumide üürimist taotleda käesoleva korra p.-s 3 loetletud isikud, kelle elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse Tallinnas, s.t. kelle isikuandmed on või olid kantud viimati rahvastikuregistrisse Tallinna vastavas linnaosas. Sama akti p. 3-i kohaselt arvestust eluruumide üürimist taotlevate isikute üle peetakse eraldi eluruumi mitteomavate, tagastatud eluruumide üürnike ja elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute osas. Kohtu arvates on asjas ilmne asjaolu, et RS oma alaealiste lastega on arvele võetud munitsipaaleluruumi taotlejaina kui isikud, kes ei oma eluruumi, sest hageja on keeldunud RSga eluruumi üürilepingut sõlmimast põhjusel, et vaidlusaluse elamu puhul on tegemist elamiskõlbmatu eluruumiga ning elamu kuulub hageja hinnangul lammutamisele. Hagiavaldusest nähtub veenvalt asjaolu, et hageja soovib XXX krunti müüa äripinnana. Kohtu arvates on ainetu ja ka vastuoluline hageja hagiavalduses märgitud väide, et RS oma lastega kasutab ilma üürileandja nõusolekuta XXX asuvat elamut, ei maksa selle elamu kasutamise eest hagejale üüri ja kõrvalkulude eest, sest just hageja ei ole pidanud võimalikuks kostjaga tema kasutuses oleva elamu suhtes sõlmida üürilepingut, põhjendades oma keeldumist sellega, et elamu ei ole kõlblik kasutamiseks eluruumina. Samuti on kohtu arvates ainetu hageja väide selles, et kostja RS on hageja omandisse kuuluva elamu ebaseaduslikult hõivanud, sest hageja on aktsepteerinud asjaolu, et kostja koos oma abikaasa ja lastega asus elama sellesse elamusse alates 1995.a. Hageja omandisse läks vaidlusalune elamu koos kõrvalhoonetega seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse alusel alles 30.11.2000.a. RS oma perekonnaga oli selles elamus elanud selleks ajaks elanud juba 5 aastat. Temaga oli sõlmitud leping Eesti Energiaga elektrienergia tarbimiseks (vt. tlk. 80) ning leping Eesti Telefoniga telefonside teenuse osutamiseks (vt. tlk. 81) ja telefon on elamusse paigaldatud 21.07.1997.a. Tallinna linna Kesklinna linnaosa on 16.09.2002.a. kirjast nr. 9-12/02-2502 nähtuvalt on RS perekonnale eluruumi eraldamine viibinud aastaid ning tema eluruumi küsimus on siiani lahendamata, kuigi ta oli arvel eluruumi vajavana alates 2000.a. RS on oma erinevates avaldustes eluruumi taotlejana hagejale teatanud oma elukohana XXX, Tallinn, seega pole ta hageja eest oma elamist vaidlusaluses elamus kunagi varjanud, vaid on kohtu arvates soovinud tema perekonna-poolset elamu kasutamist elamiseks seadustada ning sõlmida üürilepingut juba 2000.a. maikuus (vt. tlk. 79). Vaidlusalune elamu sel ajal veel hageja omandis ei olnud. Elamu endine omanik L-H R (R , R ) on surnud juba 27.03.1940.a. ning hageja on pärandavaraks olevad hooned, ehitised ja rajatised 1959.a. koostatud eksplikatsiooni järgselt omandanud seadusjärgse pärimise teel. Maatüki suurus on 1 229 m2. Seega on hageja omandanud käesoleva vaidluse esemeks oleva pärandavara alles 60 aasta möödumisel selle endise omaniku surmast. AÕS § 80 lg. 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Asjas puudub vaidlus selles, et kostja valdab ja kasutab elamut Tallinnas, XXX elamiseks oma perekonnaga ning kohtule teadaolevalt kostjal teist elukohta peale vaidlusaluse elamu ei ole. AÕS § 83 lg. 1 kohaselt võib valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kohtu arvates puuduvad asjas tõendid selle kohta, et kostja on pahatahtlikult asunud vaidlusalust eluruumi kasutama ja valdama. Kostja omas sissekirjutust Tallinnas, XXX3 alates 03.12.1992.a. ning oli nn. sundüürnikuna võetud arvele elamistingimuste parandamist vajava isikuna Tallinna Kesklinna Valitsuse juures. Mustamäe LOV vanema asetäitja I. Ahlbergi allkirja kandval pöördumisel Tallinna Kesklinna Valitsuse poole 15.11.2005.a., juhul kui RSl ei ole mingil põhjusel võimalik asuda elama oma registrijärgsesse elukohta Tallinnas, XXX3, palutakse leida võimalus tema elamispinnaküsimuse võimalikult kiireks lahendamiseks. Kostja on kohtule ka selgitanud, et XXX3 asuv kööktuba oli liiga väike tema 4-liikmelise perekonna jaoks, mistõttu ta asuski elama XXX aastaid tühjana seisnud elamusse, kuni linn tema perekonna elamispinna küsimuse lahendab. Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § § 12.1. lg. 9 kohaselt on tagastatud elamus elavatel üürnikel õigus uue eluruumi saamiseks eluruumide erastamise seaduses sätestatud korras või õigus taotleda laenu või toetust riigilt või kohalikult omavalitsuselt ümberasumiseks või eluruumi ostmiseks erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel. Vaidlus puudub selles, et kostja elas üürnikuna eluruumis XXX3 selle elamu tagastamise ajal õigusjärgsele

omanikule. Hageja ei ole kohtu arvates asja materjalide kohaselt vaidlustanud ka asjaolu, et kostjal perekonnaga oli eeltoodut aluseks võttes Tallinna linna suhtes õigustatud ootus, et viimane lahendab kostja perekonna eluaseme probleemi. Kostja ei ole avaldanud kunagi kohtule seisukohta, et ta ei ole nõus vabastama vaidlusalust elamut oma perekonna kasutusest ja valdusest juhul kui Tallinna linn tema perekonnale eluruumi eraldab. RS kostjana on kohtule selgitanud, et ta kasvatab peale abikaasa surma 2004.a. üksinda 2 alaealist last ning tal puudub võimalus osta oma perekonnale eluruumi, mistõttu ta on korduvalt taotlenud Tallinna linnalt tema perekonnale eluruumi eraldamist, kuid senini tulutult. AÕS § 89 sätte kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et käesoleva hagi rahuldamiseks puudub kohtul õiguslik alus, kuna hageja ise ei ole täitnud pikema aja jooksul omapoolset kohustust eraldada kostja perekonna vajadustele vastav eluruum Tallinna linnas. Hageja on asja menetluse kestel ka ise aktsepteerinud asjaolu, et kostja on õigustatud saama Tallinna linnalt eluruumi, sest teda on võetud arvele munitsipaaleluruumi taotlejana, sest kostjal koos oma lastega puudub elamiseks kõlbulik eluruum. Kostja on nõus kohtule antud seletuse kohaselt Tallinnas, XXXasuva elamu oma perekonna valdusest koheselt vabastama, kui tema perekonnale eraldatakse hageja poolt tema perekonna vajadustele vastav eluruum. Kostja kantud põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 21 240 krooni tuleb jätta hageja kanda ning välja mõista hagejalt kostja kasuks aluseks võttes hagi esitamise ajal kehtinud TsMS §-de 60 lg. 1 ja 61 lg. 1 p. 1 alusel. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 01.02.2008.a. Ärakiri õige. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.