Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. veebruar 2008, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-07-23797
Tsiviilasi
Tartu Elamuhalduse AS-i hagi X väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Tartu Elamuhalduse AS, rk 10833824, asukoht Soola 3, 51014 Tartu; kostja X ,
vastu
5017.15 krooni
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 3, 174 lg 1 ja 2, 407 lg 1, 415, kohus o t s u s t a s: Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista X lt Tartu Elamuhalduse AS-i kasuks võlg 4 865.65 krooni ja viivis 151.50 krooni, kokku 5 017 (viis tuhat seitseteist) krooni 15 senti. Kõik Tartu Elamuhalduse AS-i menetluskulud terves ulatuses jäävad X kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui menetlusdokument oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Tagaseljaotsus tehti menetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Hagiavalduse sisu Kostja on eluruumi asukohaga K 157-12 Tartus omanik. Elamu K 157 korteriomanike 30.10.2002 üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud nimetada elamu valitsejaks alates 01.01.2003 Tartu Elamuhalduse AS-i. Hageja on täitnud tema kui valitseja kohustusi ning on
kandnud kulutusi seoses elamu tavapärase valitsemise ja korrashoiuga. Vaatamata hooldus-, haldus- ja kommunaalteenuste tegelikule kasutamisele ning kostjale igakuiselt saadetud arvetele ei ole kostja alates juulist 2005 kuni 1. maini 2006 ühtegi arvet tasunud. Võlasumma on 4865.65 krooni, millelt hageja on arvestanud viivist 151.50 krooni. Hageja palub võla ja viivise kostjalt välja mõista ning panna menetluskulud kostja kanda. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. X abikaasa on kostja elukohas 02.01.2008 vastu võtnud hagimaterjalid ja kohtumääruse. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kätteantuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kohus loeb menetlusdokumendi – hagiavalduse koos lisade ja kohtumäärusega, milles kostjat kohustati vastama hagile ning hoiatati tagajärgedest – kostjale kättetoimetatuks. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. X on korteriomandi asukohaga K 157-12 Tartus omanik. Korteriomanike üldkoosoleku protokolliga nr 1 on hageja nimetatud elamu valitsejaks. Hageja on teinud kulutusi seoses elamu valitsemisega. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt Korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused... KOS § 21 lg 2 punktide 1 ja 5 kohaselt Valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid ning esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole hüvitanud hagejale viimase poolt tehtud kulutusi. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla ja viivise 5017.15 krooni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.