Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

juhtorgani liige. Nimetatud sõidukite võõrandamise tehingud on tehtud kuus kuud enne pankrotimenetluse algatamist. Hageja vara müüdi mitte avaliku suulise enampakkumise teel seaduses ettenähtud korda järgides, vaid võlgniku suva järgi. Hind, millega märgitud asjad võõrandati, ei ole objektiivne ega tõenda vara tegelikku väärtust. Kuna 27.07.2005 võõrandatud sõidukite hindamisakt koostati 08.11.2005 ja 17.11.2005 võõrandatud sõidukite hindamisakt koostati 29.11.2005. Hageja poolt tellitud ekspertarvamuse kohaselt moodustab sama aastakäigu sõidukite väärtus tervikuna 1 679 600 kr. Varad võõrandati madalama hinnaga kui keskmine turuväärtus võinuks olla ja sellega rikuti võlausaldajate huve. Kostja juhatuse liige oli ka hageja juhatuse liige ning seega oli kostja näol tegemist võlgniku lähikondsega PankrS § 117 lg 2 p 1 mõttes. Hageja ja kostja tehingud varade võõrandamisel on olnud pahatahtlikud ja võlausaldajate huve kahjustavad. Hageja palus kohtul tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks Balti Transiitveod AS ja OÜ Quickmark vahel 27.07.2005 ja 17.11.2005 ja 18.11.2005 sõlmitud võõrandamistehingud ning võõrandatud sõidukid välja mõista hageja pankrotivarasse. Kostja hagi ei tunnistanud. Pankrotihaldur ei ole võlausaldajate huvide kahjustamist tõendanud. Võlausaldajate huve kahjustavaks saaks vaidlusaluseid tehinguid pidada siis, kui hageja poolt kostjale võõrandatud masinate müügihind oleks olnud väiksem kui nende kohalik keskmine müügihind (turuhind). Käesoleval juhul võõrandati masinad vähemalt turuhinna eest ning enne masinate müügihinnas kokkuleppimist telliti turuhinna kindlaksmääramiseks hindamisaktid. OÜ SR Veod poolt koostatud hindamisaktiga ei saa tõendada asjaolu, et vaidlusaluste tehingutega kahjustati võlausaldajate huve. Hindaja ei ole vaidlusaluste masinate ülevaatust teostanud ega ka hindamisaktis kajastatud orienteeruvate hindade määramisel konkreetsete masinate seisundit arvesse võtnud. Hageja esitatud liisinglepingud ja maksegraafikud ei tõenda, milline oli vaidlusaluste masinate turuväärtus ajal, mil kostja need hagejalt omandas. Küsimuses, kas hageja ja kostja vahel sõlmitud võõrandamistehingutega kahjustati hageja võlausaldajate huve või mitte, ei oma tähendust, milline oli sõidukite soetamisväärtus, kui hageja need soetas liisinguandjalt. Maakohtu otsus 28.09.2007.a otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Vaidlus puudus selles, et hageja võõrandas 27.07.2005 kostjale sõidukid Scania reg.nr. xxx xxx ja Scania reg.nr. xxx xxx, 17.11.2005 sõidukid Scania reg.nr. xxx xxx ja Schmitz reg.nr. xxx xx ning 18.11.2005 Scania reg.m xxx xx, koos käibemaksuga kokku 504 200 krooni. Samuti selles, et 17.11.2007 ja 18.11.2005 toimunud sõidukite võõrandamise ajal oli Ardo Siemer samaaegselt nii hageja kui kostja juhtorgani liige ja seega PankrS § 117 lg 1p 2 järgi võlgniku (hageja) lähikondne. Kuivõrd võõrandamistehingud on tehtud 1 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja samas ka 6 kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ning 17.11.2005 ja 18.11.2005 tehingute puhul on seda teinud lähikondne, siis tuleb eeldada, et tehingu teine pool ehk. kostja teadis, et märgitud tehingud kahjustavad hageja võlausaldajate huve. Hageja esitatud OÜ SR Veod hindamisaktide aluseks on olnud sama tüüpi ja sama aastakäigu transpordivahendid, mis on müügil interneti portaalis auto24.ee, arvestades 2(5)

vahendite amortisatsiooni. Kostja poolt esitatud hindamisaktidest ei nähtu, et sõidukid oleks üle vaadatud ja milliseid kriteeriume on hindaja sõiduki turuväärtuse määramisel kasutanud. Samuti ei ole hageja märgitud sõidukeid üle vaadanud, kuid hageja hindamisaktis kajastub kriteerium, mille alusel on arvamus turuväärtuse kohta nendele sõidukitele antud. Sõidukid Scania reg.nr. xxx xxx ja reg.nr. xxx xxx võõrandati 2005.a. juulis vastavalt hinnaga 118 000 ja 40 000 kr. Kõrvutades hindamisakte, siis on sõidukid müüdud, arvestades hageja aktis kajastud miinimumhindu vastavalt Scania reg.nr. xxx xxx ca 1,7 korda odavamalt ja Scania reg.nr. xxx xxx 2,5 korda odavamalt. Märgitud sõidukid on müüdud alla turuhinna selliselt, et sellelt võlgnikule laekus vähem võimalikust talle kuuluvast varast, mida saab hinnata võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamisena. Seega tunnistas kohus nende sõidukite müügitehingud 27.07.2005 kehtetuks ja mõistis välja hageja pankrotivarasse. Võrreldes aktides antud sõidukite Scania reg.nr.. xxx xxx ja Scania reg.nr. xxx xxx hindu, nähtub, et kui arvestada hageja aktist märgitud sõidukite miinimumturuväärtust, siis Scania reg.nr. xxx xxx on müüdud 1,05 korda odavamalt ehk praktiliselt turuväärtusega, ning Scania reg.nr. xxx xxx 1,5 korda odavamalt;viimast tuleb hinnata võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamisena. Seetõttu sõiduki Scania reg.nr. xxx xxx müügitehing 18.11.2005 tunnistati kehtetuks ja mõisteti tagasi hageja pankrotivarasse. Kuivõrd Scania reg.nr. xxx xxx müüdi praktiliselt turuhinnaga, ei ole võimalik pidada tehingut võlausaldajate huvide kahjustamisena üksnes seetõttu, et müüdi lähikondsele 6 kuud enne pankrotimenetluse algatamist. Külmikhaagis Schmitz SK034 reg.nr. xxx xx oli kostja poolt kohtule esitatud Foilpoint OÜ akti kohaselt deformeerunud, remondi maksumus oli suurem selle müügiväärtusest, haagis oli sisuliselt taastamiskõlbmatu. Haagise oli hindaja üle vaadanud ja kostja väited selle transpordivahendi eesmärgipärasest kasutuskõlbmatusest tõendatud. Seega nimetatud haagise müügiga ei ole kahjustatud võlausaldajate huve, sest kasutuskõlbmatu asja müügist on saadud kasu. Asjaolu, et sõidukeid Schmitz SK024 reg.nr. xxx xx ja Scania reg.nr. xxx xxx ei müüdud enampakkumisel, ei tähenda, et võlausaldajate huvid said kahjustada. Hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust müüa oma sõidukid ja haagised enampakkumisel, sest enampakkumine ei pruugi ega pea garanteerima müügitulemuste edu ega tähenda iseenesest seega ka võlausaldajate huvide kahjustamise ärahoidmist. Milline oli eelmainitud asjade soetamismaksumus, ei oma tähtsust, sest vaidluses omab tähtsust vaid asjaolu, kas müügihind vastas turuväärtusele või mitte vaidlusaluste tehingute ajal. AS Balti Transiitveod (pankrotis) apellatsioonkaebus Kaebuses palutakse tühistada Harju Maakohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue ja välja mõista vastustajalt menetluskulud. Apellant leiab, et külmhaagise Schmitz SK 024 reg.nr. xxx xx võõrandamistehing tuleks tühistada kehtetuks. OÜ SR Veod poolt antud hinnangu alusel oli poolhaagise väärtus 100 000 - 250 000 kr. Kostja poolt on esitatud OÜ Foilpoint aktist tuleneb üheselt, et OÜ Foilpoint ei andnud hinnangut poolhaagise turuväärtuse kohta, vaid hindas haagise remondi vajalikkust OÜ Quickmark tellimusel. Nimetatud akt on koostatud 29.11.2005, see on peale ostu müügi lepingu sõlmimist. 3(5)

Apellant ei pea tõenäoliseks sõiduki turuväärtuse langemist 2 aastat peale soetamist 12,17 korda. Kasutamiskõlbmatu vara väärtus kujuneb välja vara võõrandamisel enampakkumise teel või hindamisaktile tuginedes, mida tehtud ei ole. Hageja on kohtule esitatud tõenditega tõendanud, et sõiduk Scania reg.nr. xxx xxx ei ole müüdud turuväärtuses ja seepärast oli tegemist tehinguga, millel on kinke iseloom. Vara müüdi alla hageja esitatud miinimumväärtuse. 09.10.2002 sõlmitud liisinglepingu järgi oli soetusmaksumus 631 578,20 kr. ja müüdi alla soetusmaksumuse 3,32 korda. Balti Transiitveod AS raamatupidamises puuduvad dokumendid, et vara reaalväärtus oleks ümber hinnatud. Arvestada tuleks veel asjaolu, et tehing on tehtud poolte vahel, kes olid lähikondsed. Sõidukite Scania xxx xxx ja poolhaagise Schmitz võõrandamine kostjale leidis aset pärast hageja suhtes pankrotihoiatuse ja pankrotiavalduse esitamist ning 3-4 päeva enne hageja pankrotimenetluse algatamist. Ühtlasi muudeti sellega võimatuks hageja majandustegevuse jätkamine, mis seisnes peamiselt transporditeenuste osutamises. Samuti on tähelepanuväärne asjaolu, et kõikides võõrandamistehingutes esindas kostjat Ardo Siemer, kes oli samaaegselt hageja juhatuse liikmeks. Hageja esindajaks 2005.a novembris tehtud võõrandamistehingute puhul oli Andrejs Ribalka, kes tegutses Ardo Siemeri poolt hageja juhatuse liikmena 08.11.2005 antud volikirja alusel. Seega on alust eeldada, et sõidukite võõrandamistehingud ei ole tehtud sellistel tingimustel, milles oleksid omavahel kokku leppinud teineteisest sõltumatud osapooled, sealhulgas et sõidukite võõrandamine ei toimunud nende turuväärtusele vastava hinna eest.

OÜ Quickmark apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati. PankrS § 109 lg 1 p 2 tehingute kehtetuks tunnistamise obligatoorsete eelduste olemasolu peab TsMS § 230 lg-st 1tulenevalt tõendama hageja. Kui kasvõi üks nimetatud asjaoludest jääb hageja poolt tõendamata, siis vaidlusalused tehingud tagasivõitmisele ei kuulu ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Seega oleks kohus saanud käesoleval juhul rahuldada hagi (kasvõi osaliselt) üksnes juhul, kui muude asjaolude seas oleks olnud tõendatud ka see, et vaidlusaluste tehingutega kahjustati hageja võlausaldajate huve. Paraku ei nähtu vastavat asjaolu ühestki hageja poolt kohtule esitatud tõendist, mistõttu on kohus (tuvastades siiski, et hageja võlausaldajate huve kahjustati) hinnanud asjas kogutud tõendeid ebaõigesti. Vaidlusaluste sõidukite turuhinna määramisel on kohus jätnud tähelepanuta, et OÜ SR Veod hindamisakti koostamisel ei teostatud vaidlusaluste sõidukite ülevaatust, hindamisakt on ise läbipaistmatu ja kontrollimatu. Kui hageja ei suuda tõendada, et kostja müüs sõidukid alla turuhinna, ei saa hagi rahuldada ning seda sõltumata asjaolust, kas kostja omalt poolt ka tehingute alusel võõrandatud sõidukite turuhinna tõendamiseks mingeid tõendeid esitas või kas kostja poolt tõenditena esitatud dokumendid on adekvaatsed ning asjakohased. Selleks, et hinnata, kas hageja poolt vaidlusaluste masinate võõrandamisega kahjustati ka hageja võlausaldajate huve, omab tähendust aga just konkreetsete masinate turuhind, mille määramisel tuleb lähtuda konkreetsete masinate seisundist. 4(5)

Vastused apellatsioonkaebustele Vastustes vaidlevad pooled teineteise apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuste rahuldamiseks puudub alus. Apellatsioonkaebustes kordavad apellandid esimese astme kohtus esitatud seisukohti ja maakohus on oma otsuses neile juba purgivalt vastanud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Iko Nõmm

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.