lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-48108/4

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 31.01.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-48108/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
997
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-48108

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Peet Teidearu

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2008, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-48108

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi M.H. vastu 165 000,00 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende

•

esindajad • • Kohtuistungi toimumise aeg

Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS (rk 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tallinn), hageja esindaja Liisa Saamot; Kostja: M.H.

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi M.H. vastu 165 000,00 krooni nõudes osaliselt.
2.Välja mõista M.H. 122 844,35 (ükssada kakskümmend kaks tuhat kaheksasada nelikümmend neli krooni ja kolmkümmend viis senti) krooni Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud M.H. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord M.H. võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Balti Investeeringute Grupi AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

16.novembril 2007 esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS Tartu Maakohtusse hagi M.H. vastu 28.06.2005 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0500728/15 mitte täitmise tõttu tekkinud tagastamata krediidisumma 83 260,61 krooni, viivise 21 608,87 krooni, leppetrahvi 17 974,87 krooni ja kahjuhüvitise 42 155,65 krooni nõudes. Hageja palub kokku välja mõista kostjalt hageja kasuks 165 000,00 krooni. Kostja ei täitnud kohustust maksta maksegraafiku alusel osamakseid, mistõttu oli hageja sunnitud kostjale saatma 18.12.2006 meeldetuletuse võla sissenõudmiseks ja lepingu ülesütlemise hoiatused, mille kohaselt paluti 2 nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, teavitades kostjat lepingu ülesütlemise ohust ja andes võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna kostja meeldetuletusele ei reageerinud, ütles hageja 09.01.2007 kirjaliku ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Arvestades kostja poolt peale lepingu ülesütlemist hagejale tasutud summat 6 613,76 krooni, siis on kostja poolt tagastamata krediidisumma 83 260,61 krooni. Poolte vahel sõlmitud lepingus oli kokku lepitud viivis 30,42 % võlgnetavalt summalt aastas. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 21 608,87 krooni. Lepingu üldtingimuste punktis 6.3 on sätestatud krediidisaaja kohustus tasuda tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidiandjale leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast, s.o 17 974,87 krooni. Hageja leiab, et kuna leping öeldi üles, jäi hagejal saamata õigustatult oodatud tulu 42 155,65 krooni. Saamatu jäänud tulu moodustavad intressid, mille oleks pidanud kostja hagejale maksma, kui leping oleks kehtinud lõpuni. Kuna hageja kostjapoolse lepingurikkumise tõttu lepingu üles ütles, siis ei ole võimalik enam oodatud tulu saada. See on hageja arvates käsitletav kahjuna, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kuigi hageja arvutuste kohaselt on saamata jäänud tulu 80 995,35 krooni, palub hageja selle väljamõistmist osaliselt, s.o 42 155,65 krooni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade on 10.12.2007 kostjale allkirja vastu kätte toimetatud. Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ette nähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Vastavalt VÕS § 115 lõikele 1 võib võlausaldaja nõuda koos kohustuse täitmisega või selle asemel kahju hüvitamist, kui võlgnik rikub kohustust. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Antud juhul väidab hageja, et kostjapoolse lepingus kokkulepitud osamaksete mittetasumine on põhjuslikus seoses saamata jäänud intressidega. Sellega kohus ei nõustu. Mitte kostjapoolse rikkumise tõttu ei kaotanud hageja võimalust saada intresside näol tulu, vaid selle võimaluse kaotas ta vastavalt VÕS § 416 lõikele 3 seetõttu, et hageja ise ütles lepingu üles. Kui mõelda ära lepingu ülesütlemine, siis saaks hageja tasumata intressi nõuda täitmisnõude alusel ja kaoks ära ka kahju, millele hageja viitab. Seetõttu on intresside saamata jäämisest põhjustatud kahjuga põhjuslikus seoses hagejapoolne lepingu ülesütlemine, mistõttu ei saa hageja kahju hüvitamist nendel asjaoludel nõuda. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi M.H. vastu 165 000,00 krooni nõudes osaliselt, s.o 122 844,35 krooni ulatuses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja