15. september 2017, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-16-12147
Tsiviilasi
RK hagi Korteriühistu Kose tee 26 vastu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 16. juuni 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
RK apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): RK (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Margus Saulep Kostja (vastustaja): Korteriühistu Kose tee 26 (registrikood 80052092), seaduslik esindaja juhatuse liige MP ja lepinguline esindaja advokaat Raul Keba
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 16. juuni 2017 otsuse resolutsioon jätta muutmata, aga täiendada selle põhjendusi käesoleva otsuse põhjendava osa punktiga 12.3 ning asendada hagiga vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamise nõude rahuldamata jätmise põhjendused käesoleva otsuse põhjendava osa punktidega 13.1 ja 13.3–13.5.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.RK (hageja) esitas 10. augustil 2016 Harju maakohtule hagi Korteriühistu Kose tee 26 (kostja) vastu kostja liikmete 10. mai 2016 üldkoosoleku (vaidlusalune koosolek) kahe otsuse vaidlustamise nõuetes.
1.1.Esimese võimalusena palus hageja tuvastada, et järgmised vaidlusaluse koosoleku otsused (vaidlusalused otsused) on tühised: -
otsus, millega kinnitati kostja 2016. aasta majandustegevuse aastakava; otsus, millega valiti projekteerijaks osaühing ARHITEKTUURIAGENTUUR (edaspidi „Arhitektuuriagentuur“).
Teise võimalusena palub hageja tunnistada samad otsused kehtetuks.
1.2.Hageja väitel: -
-
-
-
on ta Tallinnas Kose tee 26 asuvas korterelamus (edaspidi „korterelamu“) korterile nr 2/3 vastava korteriomandi (edaspidi „hageja korteriomand“) omanik; korterelamu ja selle juurde kuuluva maatüki majandamiseks on asutatud kostja; hageja sai 24. aprillil 2016 kostja juhatuse liikmelt e-kirjaga teate üldkoosoleku kokkukutsumisest. Kirja lisa sisaldas järgnevat koosoleku päevakorda: (1) aastaaruande kinnitamine; (2) remondi ja hooldusfondi maksete tõstmine 1,30/m2; (3) 2016. aasta majanduskava kinnitamine; (4) korterelamu tervikliku ümberehitusprojekti projekteerija valimine: a) TT, Arhitektuuriagentuur; b) FIE UR; (5) korterelamu terviklik renoveerimine. Volitada ühistu juhatust sõlmima lepinguid ümberehitusprojekti koostamiseks, alusdokumentide ja projekteerimise eriosade tellimiseks ning ehitushanke ettevalmistamiseks vastavalt Sihtasutuse KredEx (edaspidi „KredEx“) toetusmeetmes ettenähtud tingimustele; (6) korterite nr 1, 7, 8 laienduse ja ümberehituse eelprojekti tutvustamine; juhatuse liige edastas 25. aprillil 2016 hagejale ühistu 2016. aasta majandustegevuse aastakava projekti; hageja saatis 26. aprillil 2016 juhatuse liikmele e-kirja, milles palus koostada korrektne majandustegevuse aastakava. Hageja osutas aastakava puudustele ning palus päevakorrapunktidega (4) ja (5) seonduvaid dokumente; juhatuse liige soovitas vastuskirjas pöörduda hagejal raamatupidamislikes küsimustes teise juhatuse liikme poole, samuti jäi tähelepanuta taotlus päevakorrapunktide (4) ja (5) selgitamiseks; hageja saatis 27. aprillil 2016 juhatuse liikmele taotluse üldkoosoleku päevakorda järgmiste punktide lisamiseks: o KredEx-i esindaja kutsumine üldkoosolekule; o tehnilise konsultandi valimine; o arhitektid UR ja AK – ehitusprojekti arhitektuurse osa koostööpartnerid; 2 (9)
radooniuuring – miks omanikke ei teavitata tööde sisust, tellimisest ja hinnast, kui töö eest tasub ühistu; kostja teatas vastuseks hageja kirjale, et hageja pakutud päevakorrapunktid ei ole asjakohased ja tulevad vajadusel arutusele järgnevatel koosolekutel; kuivõrd hagejale saadetud aastakava projekt sisaldas viidet renoveerimistöödele, palus hageja 29. aprilli 2016 e-kirjas projekti näha. Palutud dokumenti hageja ei saanud; väljakuulutatud päevakorraga üldkoosolek toimus 10.mail 2016 ja hageja taotlusele vaatamata täiendavaid päevakorrapunkte ei lisatud; koosolekul kinnitati päevakorrapunkti (3) raames kostja 2016. aasta majandustegevuse aastakava. Otsuse poolt oli viis liiget. Hageja esindajana osales koosolekul hageja tütar, kes esitas otsusele eriarvamuse; päevakorrapunkti (4) raames võeti viie poolthäälega vastu otsus valida projekteerijaks Arhitektuuriagentuur. Ka sellel otsusele esitas hageja esindaja eriarvamuse. o
-
-
1.3.Hageja leiab, et neil asjaoludel on: -
-
-
mõlemad vaidlusalused otsused mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 alusel tühised koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Kuna hageja esitas päevakorra täiendusnõudeid, oleks tulnud päevakorda vastavate punktidega täiendada ja seda ka kutsel märkida; majandustegevuse aastakava kinnitamise otsus tühine või kehtetuks tunnistatav, kuna hagejal puudus asjakohane teave. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 kohaselt saab korteriühistu üldkoosoleku otsusega kõikidele liikmetele kohustuslikult otsustada üksnes elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajaliku toimingu tegemist ja majandamiskulude kandmist. Hinnanguid sellele, kas ühistu majanduskava vastab sisult ühistu eesmärkidele, saab anda üksnes asjakohase teabe esitamise kaudu, mida hageja 10. mai 2016 koosoleku materjalidega ei saanud; lisaks on sama otsus kehtetu vastuolu tõttu seadusega (KÜS § 15 lg 1), sest majanduskavas puudusid andmed eelmisel aastal tarbitud kommunaalteenuste kohta; projekteerija valimise otsus kehtetuks tunnistatav MTÜS § 24 lg 1 alusel, sest koosoleku eelselt jäeti teabe andmise kohustus täitmata.
2.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
-
-
kostja ei rikkunud päevakorrapunktide lisamisest keeldumisega üldkoosoleku kokkukutsumise korda; rikutud ei ole hageja õigust saada teada koosoleku toimumisest ega takistatud hageja osalemisõiguse teostamist, samuti ei rikkunud kostja teabe andmise kohtustust; Arhitektuuriagentuuriga projekteerimislepingu sõlmimine ei tekita ühistu liikmetele rahalisi kohustusi, sest nende pakkumine on teha eelprojekt tasuta. Vastav pakkumine tehti 20. aprillil 2016 ja see oli vaidlusaluste otsuste tegemise ajal hagejale teada; vaidlusalusel üldkoosolekul tutvustas kostja juhatuse liige nii koostatud majanduskava kui ka investeeringute kava maja renoveerimiseks, kuid päevakorrapunktis (3) tehtud otsusega kinnitati vaid majanduskava, mitte investeeringute kava. Seega ei otsustatud koosolekul küsimusi, mille osas hageja ei ole väidetavalt saanud piisavalt teavet; arvestades, et vaidlusalusel koosolekul kinnitatud majanduskava ei sisaldanud algseid ridu nr 4 ja 5 (investeerimiskava), ei saa kava kuidagi hageja õigusi rikkuda, ega talle soovimatuid kulutusi kaasa tuua. Investeerimiskavas esitatud väljaminekuid 2016. aastal ei toimunud, sissemakseid ei nõutud ja laenu võtmist ei otsustatud; jooksvaid kommunaalteenuseid (vesi, prügi ja üldelekter) majanduskavas numbriliselt välja toodud ei ole. Need tasutakse vastavalt teenusepakkujatelt saadud arvetele. Samas 3 (9)
-
on majanduskavas toodud valem, mille kaudu leitakse iga korteriomaniku kulu suurus (x/inimeste arv või x/m2); Arhitektuuriagentuuri projekteerijaks valimise otsust on sisuliselt kinnitatud
17.augusti 2016 koosolekul, sest siis anti heakskiit projekteerija tegevusele.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus jättis hagi mõlemas nõudes 16. juuni 2017 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata (resolutsiooni p 2). Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda (p 3) ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks pärast otsuse jõustumist. Sama otsusega keeldus maakohus menetlemast kostja 10. mai 2017 menetlusdokumenti (p 1, otsuses märgitud dokumendi vastu võtmisest keeldumisena).
hagejale kuulub tema korteriomand; korterelamu ja selle juurde kuuluva maatüki majandamiseks on asutatud kostja; hageja sai 24. aprillil 2016 kostja juhatuse liikmelt e-kirjaga teate kostja liikmete üldkoosoleku kokkukutsumisest ja 25. aprillil 2016 edastati hagejale ühistu 2016. aasta majandustegevuse aastakava projekt; hageja esitas 27. aprillil 2016 kostjale taotluse üldkoosoleku päevakorrapunktide lisamiseks; algselt väljakuulutatud päevakorraga üldkoosolek toimus 10. mail 2016, kus hageja taotletud täiendavaid punkte päevakorrale ei lisatud; koosolekul võeti vastu vaidlusalused otsused, st: o päevakorrapunkti (3) raames kinnitati kostja 2016. aasta majandustegevuse aastakava ja o päevakorrapunkti (4) raames võeti viie poolthäälega vastu otsus valida projekteerijaks Arhitektuuriagentuur; hageja esindajana osales koosolekul hageja tütar, kes esitas mõlema vaidlusaluse otsuse osas eriarvamuse.
5.1.Vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Ühistu liikme nõudel päevakorrapunktide lisamata jätmine ei ole MTÜS § 241 lg 1 mõttes selline rikkumine, mis toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse. Hageja ei ole isik, kellel on õigus nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda MTÜS § 201 lg 2 järgi. Koosoleku kokkkutsumise seisuga oli kostjal kuus liiget. Hageja moodustas 1/6 liikmetest, seega puudus tal õigus nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Lisaks võib korteriühistu üldkoosoleku otsus olla tühine ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 alusel, aga selliseks aluseks ei saa olla liikme ebapiisav teavitamine. Maakohus ei tuvastanud, et esineks mõni muu viidatud sättes märgitud tühisuse alus.
5.2.Majandustegevuse aastakava kinnitamise otsus ei ole tühine. Kuigi aastakavast puudub üldelektri osa, ei ole see KÜS § 15 lg 1 p 3 oluline rikkumine, mis tooks kaasa otsuse tühisuse. Andmed korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta on ühistu liikmetele kättesaadavad arvete kaudu, mis neile esitati tarbitud kommunaalteenuste eest. Tegemist ei ole ka õiguslikku tähendust omavata andmetega, st nende andmete alusel ei kujune ühistu liikmete järgneva aasta maksed. Kostja on piisavalt hageja teabetaotlustele vastanud ega ole rikkunud teabe andmise kohustust selliselt, et see tooks kaasa majanduskava kinnitava otsuse tühisuse MTÜS § 241 tähenduses. 4 (9)
Hageja ja ühistu juhatuse liikme kirjavahetusest ja teistest tõenditest saab järeldada, et põhiliselt olid erimeelsused poolte vahel tervikrenoveerimise ja projekteerimise osas. Selle kohta on hagejale selgitatud, et aastakava read 4 ja 5 olid informatiivse tähendusega. Lõplikku aastakavasse vastavaid algselt esitatud investeerimiskava ei lisatud. Põhjendamatu on hageja etteheide, et majanduskava ei ole jälgitav, sest liikmed ei saa sellest teada perioodiliste maksete suurust. Arvestades ühistu väiksust, on piisav, et kulud on ette antud ruutmeetri täpsusega. Asjakohased ei ole hageja väited selle kohta, et planeeritavad renoveerimistööd sisaldasid tegevusi, mis ei olnud majandamiskulud KÜS § 151 mõttes. Renoveerimistöödega seotud otsustusi lõplik aastakava ei sisaldanud.
5.3.Projekteerija valimise otsus ei ole kehtetu. Ühistu liikmed olid otsuse vastu võtmiseks piisavalt informeeritud. Hageja palus teavet üldises laadis ega nõustunud juhatuse ettepanekuga. Pöördumises ei küsita ühistu valduses olevaid dokumente, vaid kutsutakse üles oma seisukohti täiendavalt põhjendama. Sellisena oli mõistlik, et hageja sai küsimust arutada üldkoosolekul. Seejuures ei ole vaidlust, et Arhitektuuriagentuuri teenused eelprojekti koostamiseks olid tasuta.
6.Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel.
POOLTE SEISUKOHAD
7.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Teise võimalusena taotleb ta asja maakohtule uuesti arutamiseks saatmist. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
7.1.Maakohus asus küll seisukohale, et teabekohustuse rikkumine on kehtetuse alus, kuid majanduskava kinnitavat otsust kehtetuse aspektist üldse ei hinnanud. Kohus oleks pidanud selgitama, missugust teavet hageja nõudis, ning iga küsimuse juures hindama kostja kohustust vastata. Samuti oleks tulnud selgitada, missugustele asjakohastele küsimustele on nõuetekohaselt vastatud ja missugustele jäetud vastamata.
7.2.Maakohus luges teabekohustuse täidetuks kitsalt sellega, et hagejale esitati eelprojekti arhitektuurse osa seletuskiri. Samas seletuskiri saadeti hagejale rohkem kui üks kuu peale koosoleku toimumist. Arvestades, et selgituste küsimise eesmärgiks oli muu hulgas koosolekuks vajaliku teabe saamine ja koosolekuks ettevalmistamine, on põhjendamatu lugeda teabekohustus täidetuks koosoleku järgselt saadetud materjalidega.
7.3.Maakohus jättis tähelepanuta, et koosolekule eelnevalt ei saanud hageja päevakorrapunktide kohta sisulist teavet. Sellega võeti hagejalt võimalus koosolekuks valmistuda ja päevakorrapunkti kohta seisukoht kujundada. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et hageja küsimused olid üldist laadi ja mitteolulised. Näiteks küsimus projekteerija varasema töökogemuse kohta pole ebaoluline ega tähtsusetu. Asjakohase teabe omamine võimaldab muu hulgas hinnata isiku kompetentsust määratud ülesandeid täita. Projekteerija määramist puudutavalt, jättis kohus tähelepanuta ka hageja väited ja tõendeid sellest, et projekteerijad olid kostja poolt juba varasemalt määratud ning dubleerivalt sarnaseid ülesandeid täitvate isikute valimine ei ole põhjendatud.
7.4.Maakohus jättis arvestamata hageja väited ja neid kinnitavad tõendid, millest nähtuvalt ei saanud hageja koosoleku eelselt teavet renoveerimistöid puudutava projekti, projekteerija ega majandustegevuse aastakavas sisalduvate erakorraliste tulude ja kulude kohta. Jättes hageja taotletud teabe esitamata, rikkus kostja MTÜS § 28 lg 5 ja ühistu põhikirja p 3.1 lg 5, mille 5 (9)
kohaselt on ühistu liikmel õigus esitada juhatusele kirjalikke avaldusi, kaebusi ja järelepärimisi seoses ühistu tegevusega.
7.5.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht justkui võiks maksete suuruse kujunemise ebaselgust õigustada korteriühistu suurusega. Kohus on selgelt alahinnanud ühistu majandustegevuse aastakava tähendust. Sõltumata sellest, kas tegemist on väikese või suure ühistuga, peab majandustegevuse aastakava mõlemal juhul täitma oma eesmärki, st andma liikmele selge ülevaate majandamiskuludest ja nende tariifidest (KÜS § 15 lg 1 p 2). Majandustegevuse aastakava on olulises ulatuses ebaülevaatlik ega täida oma eesmärki, mistõttu on selle kinnitamise otsus tühine või alternatiivselt kehtetu. Lisaks ei vasta otsusega kinnitatud majandustegevuse aastakava KÜS § 15 lg 1 nõuetele, st vastav otsus on vastuolus seadusega ja seetõttu kehtetu (MTÜS § 24 lg 1).
7.6.Maakohus jättis hageja esitatud tõendid tähelepanuta, leides, et renoveerimistöödega seotud otsustusi aastakava ei sisaldanud. Hageja esitatud tõendid kinnitavad, et aastakava hõlmab korterelamu renoveerimistöid, laiendamistöid ja korterite siseviimistlustöid. Hagiavaldusega esitas hageja talle edastatud majandustegevuse aastakava, millest nähtuvad nii projekteerimistööd kui ka renoveerimistööd. Lisaks esitas hageja 10. mai 2016 üldkoosoleku protokolli, millest nähtuvalt ei otsustatud kostja üldkoosolekul aastakava sisu muuta, seega kinnitati aastakava esialgsete andmetega (sh renoveerimistööde ja projekteerimistöödega). Tõendite igakülgsel ja objektiivsel hindamisel, oleks maakohus pidanud jõudma järelduseni, et aastakava hõlmab ka majandamiskuludeks mitteloetavaid kulutusi. Kohus ei selgitanud tõendite kõrvale jätmise põhjuseid.
7.7.Maakohus ei hinnanud hageja väiteid KredEx-i rekonstrueerimistoetuse ja laenu lisamisest majandustegevuse aastakavasse.
8.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Koos vastusega esitas kostja kaks dokumentaalset tõendit, mida soovis esitada 10. mail 2017 maakohtule, aga mille menetlemisest maakohus sisuliselt keeldus.
MENETLUSE KÄIK RINGKONNAKOHTUS
9.Ringkonnakohus rahuldas 25. augusti 2017 määrusega kostja taotlused ja võttis vastusele lisatud tõendid toimikusse. Samas määruses selgitas ringkonnakohus, et ei käsitle kostja eelmise päeva menetlusdokumendi lisasid (e-kirjad läbirääkimiste käigu kohta) dokumentaalsete tõenditena.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, aga TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb täiendada ja muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab apellatsioonimenetluse kulud. Maakohtu menetluslikku otsustust kostja 10. mai 2017 menetlusdokumendi menetlemata jätmise kohta ei ole kaebusega vaidlustatud. Kuigi ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu menetlusliku seisukohaga, et kostja 10. mai 2017 taotlust ei olnud vaja menetleda, ei mõjuta see maakohtu otsuse vastavas osas jõustumist. Samas jääb maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna muutmata, mistõttu puudub vajadus eristada käesoleva otsuse resolutsioonis vaidlustamata jõustunud osa.
11.Maakohtu tuvastatud vaidlustamata asjaolusid (eespool p 4) ei ole kumbki pool apellatsioonimenetluses kahtluse alla seadnud. Seega saab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtta need aluseks kaebuse lahendamisel. 6 (9)
12.Esmalt tuleb käsitleda vaidlusaluste otsuste tühistamise nõuet, sest tühist otsust ei saa kehtetuks tunnistada (vt nt Riigikohtu 17. juuni 2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-02, p 20).
12.1.Kostja kui korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsuse tühisuse alused näeb eriseadusena ette MTÜS, sest KÜS vastavaid sätteid ei sisalda (Riigikohtu 16. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 15 esimene lõik, ning 27. märtsi 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p-d 12, 13 ja 15). KÜS § 1 lg 2 järgi rakendatakse selles seaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes MTÜS sätteid. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. TsÜS § 38 lg 2 esimene lause sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Hageja tugines esmalt sellele, et vaidlusalused otsused on tühised koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, mis avaldus hageja taotletud punktide päevakorda lisamata jätmises (järgnevas p 12.2), aga lisaks ka tema ebapiisavas teavitamises (p 12.3).
12.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud sellega, et hageja taotletud punkte päevakorda ei võetud. Maakohtu vastavad põhjendused on õiged ja TsMS § 654 lg 6 kohaselt ei pea ringkonnakohus neid kordama.
12.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa Riigikohtu 14. oktoobri 2014 otsuse tsiviilasjas nr 3-21-76-14 p 21 teises lõigus märgitust teha hageja soovitud järeldust, et MTÜS § 241 lg s 1 ette nähtud aluseid võiks laiendada. Küll aga nähtub juba varasemast praktikast, et Riigikohus ei ole pidanud korteriühistu teabe andmise kohustuse rikkumist üldkoosolekule kutsumise korra rikkumiseks (15. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-05, p 11). Kuna MTÜS § 241 lg 1 ei nimeta liikmele teabe andmise kohustust, siis tuleb hageja teise etteheite osas kontrollida vaidlusaluste otsuste tühisust TsÜS § 38 lg 2 järgi. Ringkonnakohus tegi 8. augusti 2017 määruses hagejale ettepaneku selgelt avaldada, kas tema hinnangul liikme ebapiisav teavitamine: on vastuolus heade kommetega, sh milles kõnealune vastuolu seisneb; rikub kostja kui korteriühistu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet, sh millist konkreetset normi sellega rikutakse, või tähendab see otsuse vastuvõtmise korra olulist rikkumist. Hageja ringkonnakohtu ettepanekut ei järginud ja oma positsiooni ei täpsustanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta korteriühistu liikme ebapiisav teavitamine üldjuhul ühelegi TsÜS § 38 lg-s 2 märgitud tühisuse alusele. Teabe puudumine võiks olla vastuolus heade kommetega, kui liige on palunud talle edastada sellise teabe, mis on ühistul olemas ja millest teadmine mõjutab suure tõenäosusega liikme otsustust koosolekul arutatavas küsimuses. Käesoleval juhul see nii ei ole. Hageja ei ole põhjendanud, et andmed korterelamu varasemate kommunaalkulude kohta oleks mõjutanud vaidlusaluse majanduskava kinnitamise otsust või teadmise korral projekteerijate senistest töödest oleks ta hääletanud projekteerija valikul teisiti. Neil kaalutlustel ei ole vaidlusalused otsused tühised TsÜS § 38 lg 2 alusel.
12.4.Kokkuvõtvalt on maakohus õigesti sedastanud, et vaidlusalused otsused ei ole tühised hageja esile toodud asjaoludel. 7 (9)
13.Teise võimalusena nõuab hageja vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamist. Mõlema otsuse osas tugineb hageja ka kehtetuse alusena ebapiisavale teavitamisele ja majandustegevuse aastakava kinnitamise otsuse osas lisaks kava sisulistele puudustele.
13.1.MTÜS § 24 lg 1 esimene lause näeb ette, et kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Sisuliselt on selle normiga avatud sama nõude sisu, mille korteriühistu liige saab esitada KÜS § 13 lg 3 alusel (Riigikohtu 5. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-14, p 11 esimene lõik, ja selles viidatud 27. märtsi 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12). Hageja ei tugine sellele, et vaidlusalused otsused oleks vastuolus kostja põhikirjaga, mistõttu tuli maakohtul mõlema otsuse osas kontrollida, kas need on vastuolus seadusega ja kas vastuolu on sedavõrd oluline, et kohus peaks need kehtetuks tunnistama.
13.2.Maakohus tuvastas, et majandustegevuse aastakavast puuduvad KÜS § 15 lg 1 p 3 järgi nõutavad andmed korteriühistus tarbitud üldelektri koguse ja maksumuse kohta, kuid ei teinud sellest järeldusi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude osas. Samuti sedastas maakohus, et kostja on piisavalt hageja teabetaotlustele vastanud ega ole rikkunud teabe andmise kohustust selliselt, et see tooks kaasa majanduskava kinnitava otsuse tühisuse, aga ei andnud hinnangut, kas esines selline teabe andmise kohustuse rikkumine, mis annab alust tunnistada otsus kehtetuks. Selles osas on maakohtu otsus ka vastuoluline, sest enne kõnealuse otsuse hindamist viitab maakohus kohtupraktikale selle kohta, et kui ühistu ei täida teabe andmise kohustust, võib see olla aluseks otsuse kehtetuks tunnistamisele (Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 2007 otsus tsiviilasjas nr 206-15312, p 9). Vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud, mis tähendab mh, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline (vt nt Riigikohtu 25. septembri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-07, p 20, ja selles viidatud 27. märtsi 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-07, p 12). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et tehes vastuolulise otsuse rikkus maakohus viidatud menetlusnormi. Samas saab ringkonnakohus selle vastuolu kõrvaldada täiendades maakohtu põhjendusi.
13.3.Vastuolu seadusega MTÜS § 24 lg 1 tähenduses peab olema sisuline ja sellisel määral oluline, et see võib mõjutada ühistu liikme õiguseid ja kohustusi. Maakohtu tuvastatud üldelektri koguse ja maksumuse andmete puudumine majandustegevuse aastakavas ei ole KÜS § 15 lg 1 p 3 oluline rikkumine. Erinevalt KÜS § 15 lg 1 p-dest 1 ja 2, mille järgi määratletakse majandustegevuse aastakava kaudu mh see, milliste kulude kandmiseks on korteriomanik kohustatud, on p-s 3 loetletu pigem informatiivse tähendusega. Selle normi rikkumine, sh majandustegevuse aastakavas korterelamu üldelektri kulu iseloomustavate andmete märkimata jätmine, ei anna üldjuhul alust tunnistada kava kinnitamise otsus kehtetuks. Hageja ei ole toonud esile erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks lugeda kõnealune rikkumine oluliseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja vastas piisavalt ja kohaselt hageja teabenõuetele. Korteriühistu liikme teavitamise eesmärk on anda talle korteriühistul olemasolevat teavet sel määral, et liige saab üldkoosolekuks valmistuda ja langetada sisulise otsustuse (vt ka eespool p 12.3 kolmas lõik). Need tingimused on käesoleval juhul täidetud. KÜS § 15 lg 1 p-de 1 või 2 koosmõjus lg-ga 2 oluliseks rikkumiseks ei saa pidada olukorda, kus korteriühistu juhatus saadab liikmetele tutvumiseks majandustegevuse aastakava projekti, mis sisaldab algselt rohkem tegevusi või kulutusi, kui koosolekul lõpuks kinnitatakse. Seadusest ei tulene, et majandustegevuse aastakava tuleks koosolekul kinnitada täpselt sellisena nagu juhatus andis selle liikmetele tutvumiseks KÜS § 15 lg 2 alusel. Samuti ei näe MTÜS § 21 lg 6 ette, et koosoleku protokollist peaks nähtuma arutelu, kas ja kuidas algselt esitatud projekti koosoleku käigus muudeti otsuseni jõudmisel. 8 (9)
Vaidlusalusel koosolekul kinnitatud aastakava (II kd tl 18–19) ei sisaldanud konkreetseid otsustusi korterelamu remondi ega ka selleks kogutavate sihtotstarbeliste maksete kohta peale tavapärase remondifondi maksete. Remondifondi maksete muutumist 2016. aasta kestel ei ole hageja vaidlustanud. Samuti on korrektne maakohtu seisukoht, et majandustegevuse aastakavas on piisav märkida kavandatud kulud ruutmeetripõhiselt. Sel viisil on igal korteriomanikul ise võimalik välja arvutada, kui suur on tema eeldatav kulu. KÜS § 15 lg-st 1 ei tulene, et andmed tulude ja kulude või kommunaalteenustega seonduvate koguste kohta tuleks esitada iga korteriomandi kohta. Ainetud on hageja väited, et KredEx-i rekonstrueerimistoetuse ja laenu lisamise kohta majandustegevuse aastakavasse, sest kinnitatud kava selliseid otsustusi ei sisalda.
13.4.Projekteerija valimise otsuse osas tuleb esmalt kontrollida kostja vastuväidet, et sama otsust on 17. augusti 2016 otsusega kinnitatud. MTÜS § 24 lg 2 näeb ette, et otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud tähtaja jooksul esitatud samas nimetatud hagi. Sama tuleneb ka TsÜS § 38 lg 5 teisest lausest. Seda, kas üldkoosolek on varasemat otsust uue otsusega kinnitanud, on võimalik tuvastada otsust sisuliselt hinnates, st võrreldes otsuste sisu. Kui uue üldkoosoleku otsus on sisult samane varasema otsusega või kui uuel üldkoosolekul on sõnaselgelt võetud vastu otsus kinnitada varasem otsus, siis saab lugeda, et võeti vastu kinnitamise otsus MTÜS § 24 lg 2 mõttes (Riigikohtu 5. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-14, p 13). Ringkonnakohus leiab, et koostööpartneri valimise otsust saab kinnitada järgmise otsusega ka sel viisil, et partneri tegevus kiidetakse heaks. Vastupidise käsitluse korral muutuksid ühistu liikmete kehtivad otsused partneri suhtes vastuoluliseks. Sellise vastuolu vältimiseks on kohane tõlgendada partneri tegevusele heakskiidu andmise otsust ühtlasi varasema valiku otsuse kinnitamisena. Hageja ei esitanud hagi 17. augusti 2016 otsuse vaidlustamiseks, seega ei saa MTÜS § 24 lg 2 tõttu enam olla edukas tema nõue varasema samasisulise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Neil kaalutlustel pole vaja käsitleda poolte muid väiteid, mis seonduvad projekteerija valimise otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega.
13.5.Eelneva põhjal jäi hageja alternatiivne nõue maakohtus sisuliselt õigesti rahuldamata.
14.Kaebuse rahuldamata jätmisel kannab hageja TsMS § 171 lg 1 järgi ringkonnakohtu menetluskulud. Kuigi kostjal oli võimalus esitada 10. mai 2017 menetlusdokumendi lisad juba varem, siis ei põhjustanud nende apellatsiooniastmes uuesti esitamine menetluse viibimist ega täiendavaid kulusid hagejale. Seetõttu puudub alus muuta kulude jaotust TsMS § 169 lg 1 alusel. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis menetluskulude jaotuse maa- ja ringkonnakohtus. Maakohus ei määranud kulusid kindlaks rahaliselt, mistõttu TsMS § 174 lg-st 4 juhindudes ei tee seda ka ringkonnakohus. Kulud määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.