Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondil on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve nr XXXXXXXXXX) või Hansapangas (arve nr XXXXXXXXXXXX) märkides viitenumbriks XXXXXXXXXXX Asjaolud 31.10.2007.a. Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 12.01.1997.a Tallinnas Punase tänava ja Pae tänava ristmikul liiklusõnnetus, milles sai kannatada OÜ-le Brigso kuuluv sõiduk. Liiklusõnnetuse põhjustas kostja oma õigusvastase ja süülise käitumisega. Kannatanule liiklusõnnetusega tekitatud liikluskahju oli kokku 17 ́703,40 krooni. ASA Kindlustuse kui kindlustusandjaga oli õnnetuse hetkel õnnetuse põhjustanud auto suhtes sõlmitud kehtiv liikluskindlustuse leping, seetõttu hüvitas ASA Kindlustus õnnetusega tekkinud liikluskahju. MTÜ omandas ASA Kindlustuse AS-i liikluskindlustusportfelli koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Liikluskindlustuse seaduse alusel tekkis ASA Kindlustusel tagasinõudeõigus kostja vastu. ASA Kindlustus esitas 26.02.1997.a. kostjale pretensiooni, milles palus kostjal tasuda hagejale kõik hageja poolt seoses kahjujuhtumiga kantud kulutused kokku 4 ́072,10 krooni. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kohtu andmetel sai kostja menetlusdokumendid kätte 07.01.2008.a. Asja menetlusse võtmise määruses kohustati kostjat hagiavaldusele kirjalikult vastama 15 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu andmetel hageja tähtajaks kirjalikku vastust kohtu poolt määratud tähtajaks esitanud ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et antud asjas puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse (VÕSRaks) § le 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a. varasemalt kehtinud seadust. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 68 lg 5 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist toimunud liikluskahju hüvitamisele kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seadust. LKindlS § 27 lg 5 sätestab, et liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja hüvitab liikluskahju liikluskindlustuse seaduses ning liikluskindlustuse lepingutingimustes ettenähtud korras ja kahjuhüvitiste piirmäärade ulatuses. Vastavalt LKindlS § 38 lg 2 punktile 6 on kindlustusandjal ja Eesti Liikluskindlustuse Fondil õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja ning sõidukit juhtinud isiku vastu 20% ulatuses, kui isik ei esitanud liiklusõnnetuses osalenud sõidukit ülevaatuseks kindlustusandjale ja ei andnud seletusi liiklusõnnetuse kohta. LKindlS § 38

lõikest 1 tulenevalt hõlmavad regressinõuded nõudeid, mis tekivad kannatanule liikluskahju hüvitamisest ja juhtumi käsitlemisel tehtud kulutustest. Vastavalt TsK § 190 lg-le 1 võidakse kohustiste täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada viivisega. Sama seaduse § 191 lg 1 kohaselt loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 231 lõikest 1 tulenevalt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv ja hageja õigusabikulu jätta kostja kanda.

Ele Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.